SOTSIALISMILEER(14) NSVL, Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, SDV, Jugoslaavia, Albaania, Mongoolia, PVIE, Hiina, PKorea, Kuuba SOTSIALISTLIK SÕPRUSÜHENDUS(10) NSVL, Rumeenia, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, SDV, Mongoolia, PVIE, Kuuba 5. ISELOOMUSTA SOTSIALISTLIKE RIIKIDE POLIITILIST JA MAJANDUSLIKKU SÜSTEEMI! POLIITILINE SÜSTEEM: * KOMMUNISTLIK PARTEI valitsev partei, üheparteisüsteem, juhiks oli peasekretär (isikuvõim, valiti parteisiseselt), kõik juhid pidid olema Moskvale sobilikud * PARTEILINE AMETNIKKOND julgeolekuorganid, kontroll uute liikmete üle, peasekretäri amet kuni surmani * VALIMISED sai valida vaid valitseva partei poolt heaks kiidetud kandidaadi poolt, peasekretär valiti parteisiseselt MAJANDUSSÜSTEEM: * PLAANIMAJANDUS majandus riigisatud, partei poolt koostatud tootmise plaan, sõjatööstuse eelisarendamine, kollektiviseeritud põllumajandus, tarbekaupu ei olnud, plaanid olid ületamiseks 6
et olla hiljem võitjad. Institutsionaalse lähenemise puhul on teguriteks näiteks presidentaalne riigikord, kus valitakse üks isik, mistõttu peavad parteid tegema omavahel koostööd ja seda eelkõige suurtes riikides. Tihti on üheks teguriks ka valimiskünnis, mille peab ületama, et üldse parlamenti pääseda. Riigipoolsed toetused põhjustavad kartellistumise, kus võistuslikkus parteide vahel väheneb, ent suureneb parteisiseselt. See aga omakorda soodustab äärmusparteide teket. Tihipeale võib juhtuda, et parteisid ja parteisüsteeme ootab häving, kui ei arvestata teistega, ollak-se ambitsioonikad ning korrupeerunud ja lubatakse palju, kuid neid täide ei viida. Hiljem selliseid erakondasid lihtsalt uuesti ei valita. Seega peab olema kampaaniatega väga hoolas ja jälgima, et ikka enamik lubadustest saaks täide viia.
ainsaks süüks võis olla see, et nad olid kas "valesti" riides või tundusid kuidagi teisiti olevat "revolutsiooni vaenlased". Just jakobiinide terrorit ongi hilisemad revolutsionäärid-radikaalid ning ka terrorirühmitused imetlenud (eelkõige rakendasid analoogsetel printsiipidel terrorit Lenin ja Stalin). Terror tagas jakobiinidele esialgu suhteliselt stabiilse võimutäiuse, kuid kui hirmuvalitsuspoliitikat hakati liialt venitama ning ka parteisiseselt laiaulatuslikult rakendama, siis oli terroriharrastajate hukk paratamatu, kuna neil ei olnud kujunenud Stalini stiilis tsentraliseeritud parteiaparaati, millesiseselt üks juht võinuks kitsa kildkonna toel enam-vähem kõike määrata. Jakobiinide võimu algus ja Jean-Paul Marat' tapmine Peale zirondiinide väljaheitmist Konvendis ei saavutanud jakobiinid tegelikult selles enamust, kuid Pariisi kommuuni brutaalsest käitumisest ehmunud "Soo"
süüks võis olla see, et nad olid kas "valesti" riides või tundusid kuidagi teisiti olevat "revolutsiooni vaenlased". Just jakobiinide terrorit ongi hilisemad revolutsionäärid-radikaalid ning ka terrorirühmitused imetlenud (eelkõige rakendasid analoogsetel printsiipidel terrorit Lenin ja Stalin). Terror tagas jakobiinidele esialgu suhteliselt stabiilse võimutäiuse, kuid kui hirmuvalitsuspoliitikat hakati liialt venitama ning ka parteisiseselt laiaulatuslikult rakendama, siis oli terroriharrastajate hukk paratamatu, kuna neil ei olnud kujunenud Stalini stiilis tsentraliseeritud parteiaparaati, millesiseselt üks juht võinuks kitsa kildkonna toel enam- vähem kõike määrata. Et terrorit efektiivistada, loodi 1793. aasta teisel poolel mitmeid uusi institutsioone, neist olulisemad olid Üldise Julgeoleku Komitee, mis muutus julgeoleku(ehk repressiiv)organiks, ning Rahvapäästekomitee, millest sai tegelik valitsus
Lubati luua kooperatiive. 2. Välisraha saamiseks anti väliskapitalile kontessioone (luba tegutseda Venemaal). Hakati looma ühisettevõtteid 3. 1922 24 toimus rahareform, lasti käibele tservoonets kulla alusel. Riik säilitas oma juhtiva osa kontrolli, mida teostas Töö ja Kaitsenõukogu, mida juhtis Lenin (hiljem Kamenev, Rõkov). 1921 kevadel lõpetati teiste parteide tegevus, kes veel alles olid, bolsevikele kõige ohtlikumad esseerid, neile korraldati suur protsess. Parteisiseselt keelati fraktsioonide tegevus. NEPi tulemused: 1. 1926 saavutati tööstustoodangu sõjaeelne tase, juurdekasv aastas tööstusel u. 25%. 2. Hakkas tekkima tööpuudus 3. 1925 sai põllumajanduses külvipind võrdseks sõjale eelnenuga. 4. Taastus jõukate talupoegade kiht u. 35% üldarvust Viidi läbi sisepoliitilised reformid, kaotati Tsekaa, tema ülesanded läksid üle Siseasjade Rahvakomissariaadile NKVD (1922), selle juurde loodi GPU ülesandeks võitlus spionaai ja banditismiga
inimest, seda peamiselt poliitilistel motiividel. Vanglatesse suleti sadu tuhandeid "kahtlaseid", kelle ainsaks süüks võis olla see, et nad olid kas "valesti" riides või tundusid kuidagi teisiti olevat "revolutsiooni vaenlased". Just jakobiinide terrorit ongi hilisemad revolutsionäärid-radikaalid ning ka terrorirühmitused imetlenud. Terror tagas jakobiinidele esialgu suhteliselt stabiilse võimutäiuse, kuid kui hirmuvalitsuspoliitikat hakati liialt venitama ning ka parteisiseselt laiaulatuslikult rakendama, siis oli terroriharrastajate hukk paratamatu, kuna neil ei olnud kujunenud Stalini stiilis tsentraliseeritud parteiaparaati, millesiseselt üks juht võinuks kitsa kildkonna toel enam-vähem kõike määrata. Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon- Ameerika Ühendriikide eeskujul vastu võetud deklaratsioon, mis tugineskõigi inimeste võrdõiguslikkusele ja vabadusele. Hiljem oli ka eeskujuks paljudele teistele riikidele.Asutav kogu
süüks võis olla see, et nad olid kas "valesti" riides või tundusid kuidagi teisiti olevat "revolutsiooni vaenlased". Just jakobiinide terrorit ongi hilisemad revolutsionäärid-radikaalid ning ka terrorirühmitused imetlenud (eelkõige rakendasid analoogsetel printsiipidel terrorit Lenin ja Stalin). Terror tagas jakobiinidele esialgu suhteliselt stabiilse võimutäiuse, kuid kui hirmuvalitsuspoliitikat hakati liialt venitama ning ka parteisiseselt laiaulatuslikult rakendama, siis oli terroriharrastajate hukk paratamatu, kuna neil ei olnud kujunenud Stalini stiilis tsentraliseeritud parteiaparaati, millesiseselt üks juht võinuks kitsa kildkonna toel enam- vähem kõike määrata. Jakobiinide võimu algus ja Jean-Paul Marat' tapmine Peale zirondiinide väljaheitmist Konvendis ei saavutanud jakobiinid tegelikult selles enamust, kuid Pariisi kommuuni brutaalsest käitumisest ehmunud "Soo" kaldus enamuses siiski neid
1935), Joseph Goebbels (propagandaminister), Heinrich Himmler (SS ja politsei), Rudolf Hess, Albert Speer, jt. Muutusi selles seltskonnas ei tulnud peaaegu sõja lõpuni, välja arvatud Hess, kes Suurbritanniasse vangi lendas. Sõja ajal kasvas oluliselt armee tähtsus riigi juhtimises. Sisepoliitika Reichstagi otsus 23. märtsist 1933 Hitleri valitsusele seadusandliku võimu andmise kohta oli sündinud NSDAP ja Zentrumspartei kokkuleppel, viimase esimees Ludwig Kaas oli siiski kohanud parteisiseselt tugevat vastupanu. Partei enamuse tahtele alludes oli Zentrumspartei 7 lõpuks üksmeelselt siiski poolt hääletanud. Vastu olid kõik SDP 94 esindajat, neist Otto Wels (1873-1939) läks ajalukku ainsa mehena, kes julges uue seaduse vastu sõna võtta (tema lause ,,Wir sind wehrlos aber nicht ehrlos" ,,Me oleme kaitseta, kuid mitte auta" on üks tuntumaid 1930
teise puhul on aga võimalik osa võtta vaid selle partei koosolekust, kuhu konkreetne isik ka ise kuulub. Esineb ka kolmas variant - summutatud valimiskoosolek-, mille puhul valib kodanik kandideeritavale ametikohale oma kandidaadi. (Gitelson jt, 1996, lk. 146-147; Patterson, 2008, p. 227) Tänu sellisele protsessile on kandidaadid vabamad, kuna nad on kandidaadiks seatud pigem rahva kui partei poolt, ning nad ei pea edutama oma karjääri, ronides üles parteisiseselt. Kampaaniad ei ole partei-, vaid pigem kandidaadikesksed (D. V. Edwards, 1998, p. 358; Gitelson jt, 1996, lk. 158). Sellises olukorras on kogu poliitiline süsteem avatum, kuna uued mõtted ja näod on lihtsamini teretulnud kui parteilise võimu puhul, kes paneb oma kandidaadid ise paika. Samuti on sellise süsteemi puhul valitud esindajad tundlikumad oma valijate ja kohalike arvamuste suhtes, kuna just viimased on need, kes otsustavad valituks osutunud tulevase kandidatuuri edukuse üle
Arreteeriti välja palju raudteetöölisi pärast Šahtõ protsessi. Massiliseks kujunenud protsessid ei jõudnud enam avalikkuseni, toimusid salaja. 30ndate alguses jätkusid ka parteipuhastused, mitte vaid vanade spetsialistide vastu polnud vaja võidelda, vaid ka kommunistide vana kaardiväe vastu, kes omasid populaarsust ja nime ja võisid kujuneda vastukaaluks Stalini meeskonnale. 1932 olevat Stalini väidete kohaselt moodustunud parteisiseselt järjekordne fraktsioon- marksistide-leninistide rühm. Selleks ajaks 30ndate alguseks oli hakatud kõnelema ka stalinismist. Vanasse kaardiväkke kuuluvad fraktsiooni loojad olevat tahtnud tagasi pöörduda marksismi-leninismi tõdede juurde. Stalin kasutas seda jälle oma huvides, käivitas järjekordse parteipuhastuse, 1932-33 heideti välja kuni 18% kõigist kommunistidest, domineerisid just vanad. Parteis suurenes hiljem kommunistidega liitunud parteilaste osakaal, nomenklatuuri osakaal
annaabi.ee 
