riigivõimuorganistes / ettevõtetes / kolhoosides / sovhoosides) -iseloomulik oli parteikaadrite pidev puhastamine 1940 haripunktis võitlus nn kodaniku natsionalismiga -olulisemad ametikohad - nomenklatuursete ametikohtade loetelu -nomenklatuur kindlaks määratud nimestik, mille abil kontrolliti ja suunati ühiskonda -1980 nomenklatuuri kuulus 1348 isikut ( keskkomitee töötajad / kolhoosijuhid/ sovhoosijuhid / täitevkomitee liimed / muud parteilased Standardvalimised -standartvalimised igas ringkonnas üks kandidaat -olulisemaid väliseid atribuute valimised -Eesti NSV Ülemnõukogu: poolthääletanute arv ei langenud alla 99,5% / iga valimisega suurenes koosseis 2/3 võrra Partei kilp ja mõõk -NKVD siseasjade rahvakomissariaat: ühiskondliku korra tagamine -NKGB julgeoleku rahvakomissariaat: riiklik julgeolek, luure ja vastuluure -1954 KGB Riikliku Julgeoleku Komitee: ühiskonna jälgimine / kontrollimine /
Pole mõtet olla ainuke loomaliik, kes on suuteline võitluses karjaks koguneda, kui sellest pole kasu inimesele, kelle pärast kogu sõdimine parteides üldse alguse sai. Kasutame selle omaduse õigel eesmärgil ära, näidates ka teistele riikidele eeskuju, kus kehtivad samad valitsemissüsteemid. Kujutame ette, et 30ne aasta pärast ei leia enam bussipeatustes ja poodides silte sisuga vali mind, riiki juhib inimeste heaolu eest võitlevad parteilased ja pole rivaalitsemist erakondade vahel. Kas selline pilt on Eestis üldse kunagi võimalik ja kes suudaks sellele alguse panna? Minu lemmik poliitik ja riigijuht Lennart Georg Meri väitis kord: ´´On väga lihtne rääkida juttu, mis kõigile meeldib. Palju raskem on rääkida juttu, mis on tõde.`` Kahjuks -3- saab Eestis temasuguseid mehi ühekäe näppudel kokku lugeda, kuid kui tema suutis kord
palju vägivalda, kõrvaldate rikkad talupojad, kes olid varem palju tööd teinud, tänu millele ka nii kaugele jõudnud. Küüditati üle 9 miljoni talupoja põhjapiirkondadesse. Industrialiseerimine ja kollektiviseerimine muutis väga palju Nõukogude Venemaa palet , mis muutiski maa suureks tööstusriigiks.(2) Stalin tahtis oma võimu veel siseriiklikult tugevdada. Selleks surus ta maha kõik opositisoonid ja viis ka läbi suurpuhastuse, kus ta eemaldas enamus parteilased. Avalikult mõistis Stalin süüdi paljud tuntud inimesed Venemaal. Kogu suurpuhastusega hävis kuni 7 miljonit inimest. Suurenes inimeste arv koonduslaagrites, mille viisid läbi julgeolekuorganid Töö koormus oli viidud üle võimete piiride, vaevu jagus toitu ja puhkeaeg jäo minimaalseks. Enamus surid sellistes tingimustes. Koonduslaagritesse ei saadetud inimesi, kes olid milleski süüdi või kuriteo toime pannud, vaid lihtsalt tavalisi süütuid mehi ning naisi.(2) Samal ajal
Neil otsustavatel tundidel Lenini kõrval viibinud Zinovjevi meenutuste kohaselt vaagis suur juht pikalt, kas teha otsustav käik, kuid pidas paremaks siiski see tulevikku jätta. Pipes (1991) spekuleerib, et poleks Lenin juulis otsustaval hetkel põnnama löönud, võinuks bolsevikud juba siis putsi edukalt lõpetada. Kui sai selgeks, et riigipööret ei toimu, eitasid bolsevikud oma osalust selles aktsioonis. Tänaval plakateid jaganud parteilased tituleerisid nad teisejärgulisteks üksiküritajateks. Niivõrd tsentraliseeritud partei puhul on see aga mõeldamatu. Suve keskel oli Ajutisel Valitsusel tõenäoliselt parim aeg bolsevike tasalülitamiseks. Oli ilmselge, et nemad olid riigipöördekatse taga, kabineti käes olid dokumendid, mis tõestasid Lenini seotust sakslastega, ent vajalikul hetkel vedasid selleks ajaks valitsusjuhiks tõusnud sotsiaaldemokraatlikust leerist pärit Aleksandr Kerenskit närvid alt (Rogger 1983)
avalikult ja altpoolt üles ehk maakondades selgitust tehes jõuda ka juhtideni. «Aegamööda tegutsedes pole ühinemine üldse ebareaalne,» leidis Simson. «Juba kohalikel valimistel oli näha, kuidas rahvaliitlased peitusid erakonna nimekirja asemel valimisliitudesse.» Simson tõdes, et kui Rahvaliidu nüüdne olukord jätkub, siis ei ole 2011. aastal neid enam riigikogus oma ideid ja valijaid esindamas. Seda versiooni, et kui tuleb iseseisvalt jätkamise otsus, siis need parteilased, kes on huvitatud reaalse poliitika tegemisest, jagunevad lihtsalt Keskerakonna ja sotside vahel laiali, on pakkunud paljud poliitvaatlejad. Sotsiaaldemokraatide riigikogu fraktsiooni juht Eiki Nestor tõdes, et Rahvaliidu otsus ei tulnud üllatusena. «Omades ühendamiste kogemust, võin öelda, et kui laual on rohkem kui üks võimalus, siis valitakse ikka sama tee jätkamine,» ütles ta.
või kogunisti tapeedi vahelt. Aliide ütles kirja (Aliidele õelt) peale et tal pole õde. Pärast ütles ta et ta õde on varas ja fasist. Ta olevat vahele jäänud vilja varastamisega kolhoosi põllult, mis oli nende talu koosseisus. Kuna Aliide ei tahtnud küsimustele vastata pani ta raadio kõvasti mängima. Aliide ütles et tema pole fasist, tema oli hoopis eeskujulik kommunist, pärjatud aukirjade ja medalitega. Aliide ja tema mees Martin olid head parteilased. Zara sai aru et Aliidet on raske rääkima panna. Aliide soovitas nüüd magama minna. 2.osa 1936-1939 Lääne-Eesti Aliide ja tema õde Ingel läksid kirikusse. Nad tahtsid oma mustade siidsukkadega poistele silma jääda. Pärast surnuaias nägi Aliide meest kes talle koheselt meeldima hakkas. Ingel tõmbas aga poisi tähelepanu endale ja nende vahel süttis armastus. Aliide oli kade, et Ingeel temalt ainsa mehe kada ta tahtis ära võttis
oodata. Tihti võetakse üle religiooni koht ühiskonnas või ollakse koos religiooniga. Nii usus kui poliitilises religioonis on meie-teie vastandumine, karismaatiline liider, hierarhiline võimustruktuur, kontrollitakse haridust, ebatolerantsus, et ideoloogia on loogiline ja kes on vastu on „pime“, tahetakse tõesti teisi värvata, tahetakse jõuda lõpuni ükskõik millisel moel, arvamus, et ideoloogia võidab igaljuhul. 21. Diktatuur: võimuvõrgustikud Juhid, nende alluvad, parteilased. Võimuhoidjad nende alluvuses – politsei, sõjavägi jne. Ka vaimulikud vahel, kõik kes saavad diktaatorit hoida oma kohal. 22. Diktatuur: funktsionalistlik interpretatsioon Funktsionalistlik interpretatsioon on sellel arvamusel, et Holocaust tuli altpoolt, bürokraatiast ja mitte ülevaltpoolt käsuna Hitlerilt. Usutakse loomulikult, et Hitler oli see, kes julgustas antisemiitlikku käitumist. Teiselpool on need, kes arvavad, et see oligi kogu aeg Hitleri plaan,
Kui aga vaadata osa moodustasid demobiliseeritud, kes olid end elanikkonna rahvuslikku koosseisu, olid mitte täiendanud parteiharidussüsteemis. Viimane eestlased EKPs kogu aeg selgesti üleesindatud. loodi juba 1940. aastal ning hakkas tootma 1988. aastal, mil 10% täiskasvanud kaadrit, kellele nõukogude võim võis tugineda. elanikkonnast olid parteilased, oli parteilaste 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses osakaal eestlaste seas alla 8% ja mitteeestlaste partei või nõukogude aparaadis karjääri teinud seas üle 13%. inimesed kujundasid paljuski Eesti NSV Enamik sõjajärgsetest kommunistidest olid võimuladviku palet kuni 1970. aastateni välja
Torus voolava veega niisutatakse põldu. Räägib naabriga. Emin jutustab talle kolhoosist. Kõik on kui unes. Otsustab bai juurest lahkuda pärast käiku põllule, kus näeb traktorit. 128 Rahvavaenlased baid Razõ bai jt tahavad oma plaanide teostamiseks mitte ainult kolhoosi astuda, vaid ka seda juhtida. Nimetavad brigadirideks oma mehed, kes ei külva õigel ajal, viidates inimeste hõivatusele. Rajooni parteilased paljastavad kahjurid. 129 Mered sai bai maa. Ei allunud tolle ähvardustele. Päästab esimehe baide kättemahksust, tõtates tollele appi ja vabastades ta raudteerelsi küljest. Ta ei mõtle appi tõtates oma armastatu peale. 130 Poiss haigestub. Ema viib lapse posija juurde. End poisi tervis halveneb. Nõukogude arst ravib poisi terveks. 131 Käitub ülbelt, enne, kui midagi teeb, laseb end paluda. Üks kolhoosnik, Nazik, saab teada, et sepp on armunud vaibakuduja Gözeli
See tõi kaasa selle, et rahva seas levisid erinevad nö kuulujutud- üheks kõige olulisemaks, mis Kremli võimuladvikut ärritas, oli jutt sellest, et kui olukord stabiliseerub, siis kindlasti kolhoosid kaotatakse, antakse tagasikäik, et ühiskonnas leevendatakse ideoloogilist survet, jätkuvad edaspidi kontaktid läänemaailmaga jne. Sellised meeleolud polnud vaid tavainimese hinges, vaid nii mõtlesid ka paljud madalama astme parteilased. Kui 1946-47 parteiliinis kuulutati välja, et hakatakse ette valmistama partei uut põhikirja ja programmi (midagi tegelikult välja ei tulnud), siis tõi see kaasa, et hakati tegema ettepanekuid, mida muuta põhikirjas, mida programmi panna jne. See protsess näitas, et paljud parteiliikmed mõtlesid ja ootasid, et sõja järel peaks vabam õhkkond maksvusele pääsema. Pakuti välja mõte alternatiivsete valimiste kohta.
Eesti ühiskonnas on olnud sümboolse ja sotsiaalse kapitali kogunemine häiritud. Eestlastel on läbi sajandite puudunud oma rahvuslik eliit. Ja kui see on olnud, siis on see olnud pigem vaimne kui majanduslik. Eesti oma austatud eliit on läbi aegade olnud haritlaskond. Ülejää- nud eliidi esindajad on olnud kollaborandid – kupjad, kiltrid, aidamehed, parteilased. 110 Eesti eliit on suures osas jäänud anonüümseks. Teda iseloomustavad pigem ristideta hauad kui nimed marmortahvlil. Sõjaeelne ühiskonna koorekiht hävis lootusetus vastupanuliikumises, lahingutes Narva all, Sinimägedes ja Emajõel, võitlustes Eesti metsades ja soodes, küüditamisel ning vangilaagrites. 1990. aastate alguseks oli vana eliit hävinud või hävitatud. Seega puudus
annaabi.ee 
