Liikuminesõltuvaltmeteoroloogiast,kiirusest,voolustjne. 4 1 MERETRANSPORTMINEVIKUSJATÄNAPÄEVAL 1.1 Meretransporditekkiminejakujunemine Parved olid esimesed liikumisvahendid, mida kasutasid iidsed inimesed mere üketamiseks jahtimise, kolimise vm eesmärgi nimel. Esimesed parved olid ilmunud juba kiviajal. Suurim samm laevanduse arengus oli paat, mis oli valmistatud puidust, see olles esimene veeteede liikumisvahend parrastega. Ajapikku alustasid inimesed arenenumate paadi mudelite tootmist, teades kus ja mida on vaja parandada ning taas ehitada. Kõige rohkem andmeid laevade ehituse arengu kohta on allikates, mis mainivad Vahemere piirkonna protsessi, mis on ka samuti kõige rohkem säilinud, mujal maailmas on see küll esinenud, kuid mitte nii mahukalt. Vahemere valdkondades on elanud tuntud kirjanikud ja rändurid, kes on jätnud märkimisväärseid kogumeid. Vana-Egiptuse paadid on kõige vanemad hooned
mitte kumbagi pardatuld. Kui laeval tekib kahtlus, kas ta on möödasõitev laev või mitte, tuleb eeldada, et ta on möödasõitev laev, ja tegutseda selle kohaselt. Reegel 14. Vastaskurssidel lähenemine Kui kaks jõuajamiga laeva lähenevad teineteisele vastaskurssidel või vastaskurssidele lähedastel kurssidel nii, et tekib kokkupõrkeoht, peab kumbki laev muutma oma kurssi paremale, et lahkneda teineteisest vasakute parrastega. Reegel 15. Lõikuvatel kurssidel lähenemine Kui kaks jõuajamiga laeva lähenevad teineteisele lõikuvatel kurssidel nii, et tekib kokkupõrkeoht, peab teed andma laev, mille paremale pardale teine laev jääb, ja kui asjaolud võimaldavad, vältima läbisõitu teise laeva eest. Reegel 16. Teed andva laeva tegevus Laev, mis on kohustatud andma teed teisele laevale, peab tegutsema võimalikult aegsasti ja tõhusalt, et teisest laevast ohutult lahkneda. 1
1.12.), mis tegelikult on galiooni (selle aja levinuim sõjalaev) ja karakki edasine areng. Seoses suurte veosekogustega Indiast ja Kagu-Aasiast arenesid suurema purjevarustusega 5 Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 1. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.11.2004. kõrgete parrastega palju mahutavad kaubalaevad. Nende purjevarustus sarnanes sõjalaevade omaga ja neid nimetati sarnaselt sõjalaevadele fregattideks (Joon. 1.13.). Joon. 1.11. Karakk. Joon. 1.12. Fleit. 6 Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 1. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.11.2004. Joon. 1.13. Fregatt.
reeglite mõistes lõikuva kursiga sõitvaks laevaks ega vabasta teda kohustusest hoiduda kõrvale möödasõidetava laeva teelt niikaua, kui ta on lõplikult ja ohutult möödunud. Reegel 14. Vastaskurssidel lähenemine a) Kui kaks jõuajamiga laeva lähenevad teineteisele vastaskurssidel või vastaskurssidele lähedastel kurssidel nii, et tekib kokkupõrkeoht, peab kumbki laev muutma oma kurssi paremale, et lahkneda teineteisest vasakute parrastega. 9 b) Niisugune olukord loetakse olevat juhul, kui laev näeb teist laeva otse ees või peaaegu otse ees ja öösel teise laeva topitulesid ühel sirgel või peaaegu ühel sirgel ja/või mõlemat pardatuld, päeval aga näeb teist laeva sellele vastava nurga all. c) Kui laeval tekib kahtlus, kas selline olukord on olemas, tuleb eeldada, et on, ja tegutseda selle kohaselt. Reegel 15
kogu konstruktsiooni ulatuses. Neetühendused: Neetühendused olid valdavad laevaehituses kuni käesoleva sajandi 30-ndate alguseni. Tänapäeval kasutatakse neetimist keevituse kõrval seal, kus on vaja ühenduse teatavat elastsust (suurte laevade tekistringeri ja siirivöö ühendamisel, kimmivöö ühendamisel põhja- ja pardaplaadistusega, pikkade tekiehitiste nurkade ühendamisel teki ja parrastega jne.). Keevisühendused: Keevisühendused( -liited) on tänapäeva laevaehituses valdav. Ühendused on tugevad, tööprotsess kiire, mehhaniseeritav ja automatiseeritav, alandab metalli- ja tööjõukulu. Levinumad keevisühendused (-õmblused) on: - põkkliide, - vastak-põkkliide, - ristliide ja - nurkliide Poltühendus:Vundament,Lafett, Seib Talade ja kere väliskesta eri osad ühendatakse keevitamise teel. Kergetest mittekeevitatavatest sulamitest valmistatav laevakere needitakse.
Paralleelsetel või sellele ligilähedastel kurssidel möödasõidul on laevade suhteline kiirus väike ja laevad jäävad teineteise lähedusse võrdlemisi pikaks ajaks nii, et interaktsioonil on aega hakata mõjuma mõlemale laevale. Võib esineda kahesugust mõju. Möödasõidetav laev võib end vähehaaval keerata ette möödasõitva laeva teele, sest möödasõitva laeva vööri tekitab rõhu möödasõidetava ahtrile. Kuid võib ka juhtuda, et parrastega kõrvuti jõudnud laevad seegavad üsnagi järsult teineteisest eemale. Joonis 7 illustreerib seda katsebasseinis läbi viidud eksperimendi käigus pukseeritavate mudelite liikumise fikseerimise teel. Joon. 7. Lõksu langemine Möödasõidul juhtuda ka interaktsiooni põhjustatud nähtus, mida tuntakse lõksu langemise all. Möödasõidu käigus kogevad mõlemad laevad mitte ainult juhtimist mõjutavat külgsurvet ja
tagama vajaliku tugevuse ja tiheduse nii ühenduskohtades kui kogu konstruktsiooni ulatuses. Neetühendused (neetliited). Neetühendused olid valdavad laevaehituses kuni käesoleva sajandi 30-ndate alguseni. Tänapäeval kasutatakse neetimist keevituse kõrval seal, kus on vaja ühenduse teatavat elastsust (suurte laevade tekistringeri ja siirivöö ühendamisel, kimmivöö ühendamisel põhja- ja pardaplaadistusega, pikkade tekiehitiste nurkade ühendamisel teki ja parrastega jne.). Kergetest sulamitest konstruktsioonid ühendatakse valdavalt neetimise teel ka tänapäeval. Neetliited esinevad peamiselt neetõmblustena. Levinuim neetliide on ülekatteliide, mis on lihtsalt teostatav, kuid liitepind jääb ebatasaseks. Seepärast kasutatakse painutatud servaga ülekatteliidet. Needid ise on mitmesugused. Sagedamini kasutatakse koonilise või kaksikkoonilise peaga neete, sileda pinna saamiseks poolpeitepeaga neete. (peitepeaga neete tsiviil- laevanduses ei kasutata)
ja tiheduse nii ühenduskohtades kui kogu konstruktsiooni ulatuses. Neetühendused (neetliited). Neetühendused olid valdavad laevaehituses kuni käesoleva sajandi 30-ndate alguseni. Tänapäeval kasutatakse neetimist keevituse kõrval seal, kus on vaja ühenduse teatavat elastsust (suurte laevade tekistringeri ja siirivöö ühendamisel, kimmivöö ühendamisel põhja- ja pardaplaadistusega, pikkade tekiehitiste nurkade ühendamisel teki ja parrastega jne.). Kergetest sulamitest konstruktsioonid ühendatakse valdavalt neetimise teel ka tänapäeval. Neetliited esinevad peamiselt neetõmblustena. Levinuim neetliide on ülekatteliide, mis on lihtsalt teostatav, kuid liitepind jääb ebatasaseks. Seepärast kasutatakse painutatud servaga ülekatteliidet. Needid ise on mitmesugused. Sagedamini kasutatakse koonilise või kaksikkoonilise peaga neete, sileda pinna saamiseks poolpeitepeaga neete. (peitepeaga neete tsiviil- laevanduses ei kasutata)
tagama vajaliku tugevuse ja tiheduse nii ühenduskohtades kui kogu konstruktsiooni ulatuses. Neetühendused (neetliited). Neetühendused olid valdavad laevaehituses kuni käesoleva sajandi 30-ndate alguseni. Tänapäeval kasutatakse neetimist keevituse kõrval seal, kus on vaja ühenduse teatavat elastsust (suurte laevade tekistringeri ja siirivöö ühendamisel, kimmivöö ühendamisel põhja- ja pardaplaadistusega, pikkade tekiehitiste nurkade ühendamisel teki ja parrastega jne.). Kergetest sulamitest konstruktsioonid ühendatakse valdavalt neetimise teel ka tänapäeval. Neetliited esinevad peamiselt neetõmblustena. Levinuim neetliide on ülekatteliide, mis on lihtsalt teostatav, kuid liitepind jääb ebatasaseks. Seepärast kasutatakse painutatud servaga ülekatteliidet. Needid ise on mitmesugused. Sagedamini kasutatakse koonilise või kaksikkoonilise peaga neete, sileda pinna saamiseks poolpeitepeaga neete. (peitepeaga neete tsiviil- laevanduses ei kasutata)
annaabi.ee 
