Ulrika Eleonora läks Riiginõukoguga vastuollu ning ei omanud riigijuhtimisannet. Ulrika Eleonora ja Frederik I abielu jäi lastetuks ja Ulrika surmaga 1741 lõppes Rootsis seega ka 1654 Karl X Gustavist alguse saanud Pfaltzide dünastia. Pfalzi Fredrik I (1720-1751) Fredrik I ametisse astudes piirati monarhi võimu veelgi. Riiginõunike arvu vähendati 16-le ja nendelt võeti komisjonide juhtiumi õigus. Sisuliselt oli tegemist seisusliku parlamentarismiga ehk seadusandlik võim kuulus endiselt nelja seisuse esindajatest koosnevale Riigipäevale. Riigipäeval oli oluline roll aadlil. Talupojad olid välja jäetud Riigipäeva salakomiteest, kus otsustati tähtsamad poliitikat puudutavad küsimused. Pfalzi Fredrik I (1720-1751) Riigipäeva istungid - vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Riigipäeva istungite vahepeal juhtis riiki Riiginõukogu. Kuningal oli Riiginõukogus kaks häält
Lisaks on erinevad autorid nimetanud fasistliku ideoloogia põhitunnustena veel antikonservatismi, antiliberalismi, parteilisi võitlussalku ja eesmärki totalitarismile. Kahtlemata sobinuks vähemalt mõned neist põhimõtetest (etatism, elitarism) rakendamiseks ka Suurbritannia ühiskonnas, kuid näiteks hüpernatsionalismi ja antiparlamentarismi viljelemine ei tulnuks toonases koloniaalimpeeriumi pidanud ja 13. sajandisse ulatunud parlamentarismiga riigis kõne alla. Fasistlikud liikumised Suurbritannias 1920. aastail Fasistlikke liikumisi Suurbritannias maailmasõdade vahelisel perioodil on ajaloolased hinnanud erinevalt. Mõned autorid on fasismi kui ideoloogia mõju kasvus näinud üht suurimat ohtu 1930. aastate Briti poliitilise süsteemi stabiilsusele (Branson & Heinemann 1971, 281), seevastu teised (nt Benewick 1972, 51) on leidnud, et fasistlikud liikumised olid Briti poliitikas marginaalse tähtsusega.
(talupoegade ühised asjad) Tööstuse toimus industrialiseerimine: Suurtööstuse (eeskätt sõjatööstuse) rajamine Gulaag- töölaagrite süsteem Nõukogude Liidus ( nt: vangid) 14. Natsionaalsotsialistide võimuletuleku põhjused Saksamaal · rahulolematus Versaille süsteemiga, oli tingitud sellest, et peeti sõjasüüdlaseks plus veel territroiaalsed kaotused ning relvastuse piirang · rahulolematus parlamentarismiga, oli tingitud et võimul olijad süüdi 1. maailmasõjas ning tänu sellele üldse sõlmitigi Versaillese leping. Lisaks oli ka parteide vaheline võitlus. · majanduskriis · hirm kommunistide ees 15. Natsionaalsotsialistide võim Saksamaal Natside sisepoliitika demokraatlikud institutsioonid kaotati, kehtestati diktatuur, ajalehtede läbi toimus propaganda, tsensuur, lubatud natsionaalsotsialistlik ideoloogia,
maailmakaubandus. Põllumajandus Kaotatakse pärisorjus esialgu usuline võitlus uus ilmalik ideloogia- valgustus , mis rõhub hariduse tähtsust Rahvuslik liitumine- keskajal leidis aset euroopa rahvaste kujunemine rahvuslik liikumise eesotsas eliit ja see viib võitluseni oma rahvusriigi eest teaduse areng Riik ja selle valitsemine valitsevaks vormiks uusaja algul sai absoluutne monarhia lisandub parlamentarism- inglismaal juba 13 sajandil koos parlamentarismiga võitlus konstitutsiooni eest- nõutakse põhiseadust ja rahvaesinduste kokkuliitmist ja selle suuremat võimu 2) Industrialiseerimise ja urbaniseerumise mõju. 18 sajandil leidsi aset põhjalikud muutused tehnoloogilises arengus. Üleminek vabrikutootmisele nõudis hulgaliselt tööjõudu. Uute kaupade tootmisel hakati inimese töö asemel senisest enam kasutama masinaid. Tööstusrevolutsiooni esmaseks finants allikaks olid kaubandusest saadud sissetulekud, mida kasutati uute
Pilet 16 Saksamaa ja natsid võimul 1919-33 Weimari vabariik, demokraatlik valitsemine Kommunistid üritasid võimu haarata Natsid rünnakud tööliste, juutide vastu ja aja jooksul populaarsus kasvas 1932 parlamendi valimistel parlamendi kohti natsidele. Suurim partei parlamendis. Natside populaarsus: 2 Rahulolematus Versailles' süsteemis(sõjasüü, rahvastikukadu, relvapiirangud) lubasid VS kaotada 3 Rahulolemtus parlamentarismiga(kaotus I ms, parteidevaheline võitlus) lubasid kindla korra maksma panna 4 Majanduskriis lubasid majanduskriisist Sm välja tuua massiline teede ehitus tööpuudus kadus 5 Hirm kommunismi ees lubasid takistada kommunismi levikut 1933 nimetati Hitler kantsleriks, natsid võimul *juutidel keelati töötamine teatud erialadel(õpetajad, advokaadid) 1934 pikkade nugade öö partei sisese opositisooni likvideerimine(umbes 1000 meest suri)
põhiseaduse väljatöötamine. Kuna tegemist oli aeganõudva tööga, siis otsustati kuni põhiseaduse valmimiseni kehtestada ajutine valitsemiskord. 4. juunil võetigi vastu "Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord". Niinimetatud ajutise põhiseadusega sätestatud valitsemise põhimõtted osutusid ootamatuks, eeskätt seetõttu, et nüüd hüljati varem vaikimisi omaks võetud parlamentarismi põhimõtted. Esmapilgul näis küll jätkuvalt olevat tegemist parlamentarismiga. Ennekõike viitas sellele 6 ajutises põhiseaduses fikseeritud võimude lahususe printsiip: seadusandlikku võimu käsitas Asutav Kogu, valitsusvõim delegeeriti Vabariigi Valitsusele ning kohtuvõim Riigikohtule. Kuid seejuures kuulus domineeriv positsioon parlamendile, kelle ülesanded olid ebaharilikult laialdased. Esiteks täitis Asutav Kogu parlamendi põhifunktsiooni teostas seadusandlikku võimu (võttis vastu seadused,
põhiseaduse väljatöötamine. Kuna tegemist oli aeganõudva tööga, siis otsustati kuni põhiseaduse valmimiseni kehtestada ajutine valitsemiskord. 4. juunil võetigi vastu “Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord”. Niinimetatud ajutise põhiseadusega sätestatud valitsemise põhimõtted osutusid ootamatuks, eeskätt seetõttu, et nüüd hüljati varem vaikimisi omaks võetud parlamentarismi põhimõtted. Esmapilgul näis küll jätkuvalt olevat tegemist parlamentarismiga. Ennekõike viitas sellele 6 ajutises põhiseaduses fikseeritud võimude lahususe printsiip: seadusandlikku võimu käsitas Asutav Kogu, valitsusvõim delegeeriti Vabariigi Valitsusele ning kohtuvõim Riigikohtule. Kuid seejuures kuulus domineeriv positsioon parlamendile, kelle ülesanded olid ebaharilikult laialdased. Esiteks täitis Asutav Kogu parlamendi põhifunktsiooni – teostas seadusandlikku võimu (võttis vastu seadused,
Just need lurjused fabritseerivad enam kui kahe kolmandiku ulatuses niinimetatud "ühiskondlikku arvamust". Just sellise saasta vahust väljub lõpuks parlamentlik Aphrodite. 44 Et kirjeldada üksikasjalikult seda tegevust kogu tema uskumatus valelikkuses, oleks vaja kirjutada terveid köiteid. Kuid mulle tundub, et on küllalt, kui kas või pinnapealselt tutvuda sellise pressiga ja sellise parlamentarismiga, et mõista, kuivõrd mõttetu on kogu see instituut. Et mõista selle inimliku eksimuse mõttetust ja ohtlikkust, on kõige parem vastandada minu poolt eelpool allakriipsu-tatud demokraatlikku parlamentarismi tõelise, Saksa tüüpi demokraatiaga. Kõige iseloomulikumaks demokraatlikus parlamentarismis on see, et teatud inimgrupile, ütleme 500 saadikule ja viimasel ajal ka naissaadikuile antakse kõikvõimalike küsimuste, mis vaid tekkida võivad, lahendamine
annaabi.ee 
