Taimedes leiduvad eeterlikud õlid on reeglina oma olemuselt kerged ja haprad, lenduvad, orgaaniliste ühendite tuntava-lõhnalised segud mis sisaldavad muuhulgas aldehüüde, estreid, ketoone, fenoole jne. Mitmealuselised fenoolid ehk polüfenoolid on looduses iseloomulikud taimedele. Enamik taimseid polüfenoole esineb glükosiidide või estritena, karboksüülhapete estrid on taimeõlides eriti olulised; glükosiidide kujul on viinamarjas tanniin mõruda maitsega ning parkiva ja kootava toimega aine ning flavonoidid. Polüfenoolid on vajalikud taime elutegevuses ja ainevahetuses: reguleerivad kasvu, osalevad immuunsusbarjääri loomises ja mehhaanilste vigastuste korral kaitsekoe moodustamises. Inimorganismis leidub polüfenoole väga väikeses koguses, tuntum neist on adrenaliin. Flavonoidid on veinis, nagu ka teistes looduslikes jookides nagu konjak, tee, kakao - tähtsad, nendest sõltub veini maitse ja aroom. Flavonoidid jagunevad 12 klassiks, kokku
Jaapani ebaküdoonia- kasvab madala laiuva põõsana, lehed nahkjad, õied punased. Harilik küdoonia põõsas kõrge, lehed terava servaga, õied roosad, viljad karvased ei sööda,. Kasutatakse pirnipuu pookealusteks. Aroonia Roosõeliste sugukonda ja õunapuuliste alamsugukonda. Kasvab põõsana, lihtlehed ja pihlakate sarnased valged õied. Taim leplik kasvukohas, on saagikas, Viljaks on mari mis on mõrkjas- parkiva maitsega. Lehed sügisel värvusega punased. Karusmari Euroopa karusmari e. aed karusmari esineb meil ka looduslikult, tugevad ogad, marjad väikesed ja paljad, põõsad haigestuvad kergesti jahukastesse. Ameerika karusmari- põõsal väikesed ogad, marjad tumepunased väikesed, jahukastekindel, kasutatakse palju kaasaegses sordiaretuses. Paljundusviisid
Vitamiini sialdus on mitmekesine C-vitamiini keskmiselt 40 mg 100 g kohta, peale selle B-grupi vitamiine, 6 karotenoide, bioflavonoide, fenoole, eeterlikke õlisid jm. Mineraalainetest on ülekaalus kaalium, kroom, mangaan ja raud. Mustika varred ja lehed sisaldavad glükosiid neomürtilliini, mis toimib organismis kui taimne insuliin. Seega on nad vere suhkrusisaldust reguleeriva ja kudesid taastava toimega. Mustikad on parkiva, roiskumis- ja mikroobidevastase toimega. Suure raviväärtusega on ka mustikalehed ja varred. Neis on lisaks marjades olevatele toit- ja raviainetele veel arbutiini. Mustikalehtedes on tunduvalt rohkem C-vitamiini ja neomürtilliini kui marjades. Kuna mustikad on suurepärased antioksüdandid, on oluline neid süüa kestva tervise nimel, vananemisega seotud füüsiliste muutuste ja krooniliste haiguste tõrjumiseks. Eriti peaksid sööma
Esmalt ube ftrementeeritakse 3-9 päeva 50 kraadise kuumuse juures, nii hävineb suur osa mikroobidest, samas aktiveeruvad ensüümid, mille toimel muutub ubade värvus ja maitse. Frementeeritud oad kuivatatakse päikese käes nii kaua, kuni nende niiskus langeb kuue kuni kaheksa protsendini. Kuivatatud oad puhastatakse võõrkehadest ning sorteeritakse, sellele järgneb röstimine, mis on väga oluline töötlemise järk. Röstimise käigus väheneb ubadele kibeda maitse ja parkiva toime andva tanniini sisaldus, samuti röstimine määrab lõpptoodangu maitse ja värvi. ,,Röstitud oad jahutatakse, neilt eemaldatakse kest. Järgneb ubade jahvatamine valtsveskis 50-70 14 kraadises kuumuses. Töötlemise selles järgus saadakse kleepuv kakaomass, mis sisaldab 53% kollast rasva kakaovõid." (Maailma toiduainete entsüklopeedia, 2006, lk 641) Kakaopulbrit on võimalik valmistada ka Hollandlaste meetodi järgi, kus saadakse
taimeteadlane astelpaju aretanud. Astelpaju okste koores ja viljades on alkaloid serotoniini, millel on tähtis osa keerulistes erutus- ja pidurdusprotsessides ning närviimpulsside edastamises. Serotoniin kaitseb hästi organismi radioaktiivse kiirguse eest, samuti pidurdab ta kudede patoloogilist vohamist (astelpaju koore alkoholtõmmist kasutatakse vähiravis). INGVER: Ingveri toime aluseks on ingverijuures leiduvad parkiva maitsega eeterlikud õlid. Temas leidub ka mineraalaineid ja mikroelemente. Vitamiine sisaldavad ainult värskelt kasutatud taim (juur). Kuivatamisel läheb tast enamik vitamiine kaduma. Mineraalained kuivatamisel püsivad, märkimisväärselt on rauda, floori, joodi, kaltsiumi, mangaani ja magneesiumi. Kuna koguseid, mida kasutame on vähe, siis nende panus organismi varustamisel mineraalainetega on väike. Eriti kasulik on ingver seedetraktile, mistõttu seda on
järelmaitse – suhu jääv maitse pärast te koosmõju. veini allaneelamist. See võib olla lühi- ke (kaob suust kiiresti) või pikk, mis vii- tanniin, st parkaine, parkhape, park – tab veini heale kvaliteedile. Mõned vei- marja kestas ja seemnetes asuv aine, nispetsialistid tavatsevad mõõta järel- mis annab veinile suud parkiva ja kui- maitse pikkust sekundites, näiteks 8, vatava iseärasuse. Omane pigem täid- 10, 15 sekundit, aga sellega ei pea en- lastele kui õhukestele veinidele. Vei- nast vaevama. ni laagerdudes tanniin pehmeneb, nii et omane eeskätt noortele veinidele. Li- kirbe – veinis on palju hapet, vürtsi või
valmistamiseks, peaks kasutama filtrit, et eemaldada soovimatud elemendid. Mineraalne või neutraalne allikavesi on samuti soovituslikud. TEEKANN Pehme, delikaatse, lõhnastatud tee, nagu seda on Formosa Oolong, Darjeering või Hiina musta ja rohelise tee valmistamiseks kasuta peene, sileda sisepinnaga kaanu: portselanist, kuumakindlast klaasist või emailitud malmist. Maitsestatud tee valmistamiseks soovitatakse kasutada klaaskannu, kuna see ei ima ühtegi lõhna. Jõulisema, parkiva tee, nagu seda on tseilon, India või Indoneesia tee, kasuta poorsest materjalist teekannu: teepotte, mis on valmistatud terrakotast, roostevabast metallist nagu tina ja hõbe, mille sisemus imbub parkainest läbi ja omakorda moodustab "vooderdise", tehes tee maitse isegi paremaks. Kui teekannu moodustub ,,vooderdis", siis peab olema ettevaatlik ja mitte tegema teist tüüpi teed samas kannus. Ideaalses olukorras peaks olema mitu teepotti: · üks mitte-suitsetatud mustale teele
metsatundra piirini põhjas ja kuni 3600 m kõrguseni üle merepinna Himaalajas. Eestis kõikjal levinud tavaline alusmetsa ja metsaservade puu. Võra laimunajas, võrsed, lõvedega, pruunid, paljad. Lehed 4.....10 cm pikad, piklikelliptilised, teravsaagja servaga, leherootsul lehelaba lähedal kaks tumepunast nääret. Õied valged, 10.....15 cm pikkustes rippuvates kobarates, tugevalt lõhnavad, õitseb juunis. Luuvili hernetera suurune, must, viljaliha söödav, kootava (parkiva) toimega. Liik on kahjuks üsna vastuvõtlik haigustele ja kahjuritele, kahjustub tihti võrgendikoi poolt. Annab rikkalikult kännu- ja juurevõsu. Haljastuses omab tähtsust kui dekoratiivne õitseja, muul ajal üsna silmapaistmatu. Parandab mulla omadusi, armastab parasniiskeid kasvukohti. Magus kirsipuu (Prunus avium (L.) L.) Kuni 35 m kõrguseks kasvav jämedatüveline munaja võraga puu pärinebKesk-ja Lääne- Euroopast, Krimmist, Balkanimaadelt
Parandab mulla omadusi, armastab parasniiskeid kasvukohti. Kõrgus alla 15 m. · Lehed elliptilised, ümardunud või nõrgalt südaja alusega, peensaagja servaga, 4...10 cm pikad ja 2...6 cm laiad. Leheroots on lilla, lehelaba lähedal on sellel 2 tumepruuni nääret. · Õied valged, 10.....15 cm pikkustes rippuvates kobarates, tugevalt lõhnavad, õitseb juunis · Luuvili hernetera suurune, must, viljaliha söödav, kootava (parkiva) toimega · Puit on kollakaspruun, võrdlemisi pehme, kuid sitke, kasutatakse tisleritöödes. Varemalt kasutati loogapuuna, kuid saadi ka nõude-anumate vitsu ja sarjapõhju. Lehed, koor ja õied eraldavad rohkesti lenduvaid fütontsiide, mis hävitavad mikroobe. 45. Perekond läätspuu (Caragana) ja suur läätspuu (Caragana arborescens) Caragana - Perekonda kuuluvad vahelduvad paarissulgjate terveservaliste liitlehtedega ja
kõrguseni üle merepinna Himaalajas. Eestis kõikjal levinud tavaline alusmetsa ja metsaservade puu. Võra laimunajas, võrsed, lõvedega, pruunid, paljad. Lehed 4.....10 cm pikad, piklikelliptilised, teravsaagja servaga, leherootsul lehelaba lähedal kaks tumepunast nääret. Õied valged, 10.....15 cm pikkustes rippuvates kobarates, tugevalt lõhnavad, õitseb juunis. Luuvili hernetera suurune, must, viljaliha söödav, kootava (parkiva) toimega. Liik on kahjuks üsna vastuvõtlik haigustele ja kahjuritele, kahjustub tihti võrgendikoi poolt. Annab rikkalikult kännu- ja juurevõsu. Haljastuses omab tähtsust kui dekoratiivne õitseja, muul ajal üsna silmapaistmatu. Parandab mulla omadusi, armastab parasniiskeid kasvukohti. Sordid: 'Colorata'; 'Plena'; 'Watereri' 53. Harilik ja suurelehine pärn Harilik pärn (Tilia cordata Mill.) Kodumaise puuliigina kasvab ta meil kuni 35 m
annaabi.ee 
