9)mida nim puidu fsiliseks omaduseks? omadusi mida saab kindlaks mrata ilma et tuleks lhkuda P. tekstuuri ja keemilist koostist. 10)kuidas mratatakse kindlaks puidu fsikalised omadusedmratakse kindlaks philiselt mtmise, vaatluse ja kaalumise teel. 11)mis omab suurt thtsust puidu tekstuuri esile toomisel? likesuund. 12)osadel p. liikidel on vga spets lhn, mis on tingitud puidus leiduvatest eeterlikest lidest, vaikudest, parkainetest. Kumb puit sisaldab neid aineid rohkem kas lli- vi maltspuit? Llipuit, kuna ta on kvem ja tumedam, lhnab seetttu tugevamalt. 13)Mida mrgitakse thega "W"? Niiskust. 14)Joonista mis pidi puit kmmeldub? 15)mida nim. a) pehkoks b) umboks c) tubaksoks d) mdakoks ? a) oks mille pehme mdaniks hlban "kuni" 1/3 oksa likepinnast. b) marpuidu oks mille on sulgunud tvepuitu ega ulata kljele kuid on avastatav umbekasvamise tunnuste jrgi.
Kofeiini hulk sõltub teesordist, tõmmise kangusest, teepuru tõmbamise ajast ja veel muustki. Tee alkaloidid mõjutavad jooja närvisüsteemi - ergutavad ja toniseerivad. Jäätee ostjal on võimalik valida kofeiiniga või kofeiinita tee vahel. Peale alkaloidide sisaldab tee rohkesti ka parkaineid, mille mõju organismile on vastupidine alkaloidide omale. Parkained on mõrkja maitsega, nende hulgast sõltub tee maitse ja ka (pruunikaspunane) värvus. Osa parkainetest lahustub vees kiiresti, osa aga tunduvalt aeglasemalt või üldse mitte. Parkainete sisaldust jäätees saab kaudselt hinnata nii joogi värvuse kui ka etiketil märgitud tee-ekstrakti hulga järgi. Lisandid annavad lõhna ja maitse Tee lõhn ja maitse sõltuvad selles leiduvatest aromaatsetest ainetest, peamiselt eeterlikest õlidest. Aroomiaineid on looduslikes teelehtedes, neid tekib juurde lehtede kuivatamisel ja kääritamisel.
Lehed peaaegu ümmargused Täiesti külmakindel, valgusnõudlik, kasvab peamiselt viljakatel ja väga viljakatel kasvukohtadel. Keskmise tormikindlusega liik. Haava kasvatamisel on peamiseks probleemiks seenhaigused. Tuletikke, katuselaaste, saetööstuses, paberitööstuses. Harilik tamm Quercus robur Tamme perekond on väga liigirikas. Koor noorelt oliivpruun, hiljem peaaegu must, paks, pikilõhedega. Noored lehed sageli punakad. Lehed sulghõlmsed, nahkjad. Lehed on parkainetest väga rikkad, kõdunevad halvasti. Valgusnõudlik. Üldiselt külmakindel. Tundlik ka hiliskülmade suhtes. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab huumusrikkaid liivsavimuldi. On väga võimsa juurestikuga. Puit on väga heade omadustega ja kõrgelt hinnatud. Puitu nimetatakse puiduteaduse rõngassooneliseks aastarõngastes. Esineb lülipuit, mis on hele- või tumepruun. Ristlõikepinnal on selgelt näha säsikiired. Puit raske, kõva, elastne, heade
et säilitada nende värskus. Punast veini tehakse peaaegu alati tumedatest viinamarjadest. Punase veini valmistamise protsess sarnaneb valge veini valmistamisele. Erinevuseks on, see et kestad jäetakse käärima mahlaga koos seisma: see annab suurema maitse ja värvisisalduse. Käärimine kestab 10- 30 päeva ja see toimub nõrgemal temperatuuril valge veini puhul. Enne villimist võib veini laagerdada vaadis või tõrres. Suur osa veini omadustest tuleneb parkainetest. Kestades ja seemnetes sisalduvatel keemilistel ainetel on punase veini laagerdumise perioodil tähtis osa. Marju muljutakse veidi, et mahl paremini välja pääseks ning käärimine algaks nii kiiresti kui võimalik. Mahl koos kestadega ( mõnikord koguni terved kobarad) pannakse kääritamis tõrde (milles toimuvat jälgitakse). Marjade tahked osad annavad mahlale värvi ja parkained. Pärast kääritamist mõned odavamad veinid villitakse kohe pudelitesse, kuid enamasti pannakse vein
Toominga viljaliha sisaldab süsivesikuid, sealhulgas sahharoosi, ja palju süsivesikulisi kiudaineid (kuni 15% tselluloosi). Vähem sisaldab ta pektiini, sidrun- ja õunhapet, askorbiinhapet ehk C-vitamiini ja glükosiide. Vähesel määral sisaldab ta valke ja mineraalaineid, eriti kaaliumi sooli ja antotsüaane, mis muudavad viljade värvi ilusaks. Toominga viljade söömine tekitab tunde, et suu on paks. See tuleb viljades sisalduvatest parkainetest, mis mõjutavad limaskesti. Nagu kõik toominga osad sisaldavad ka marjad amügdaliini. Eriti palju on seda seemnetes. Amügdaliin ise ei ole mürgine, aga kui see seedekulglas laguneb, siis tekib ülimürgine sinihape. Sellepärast ei tohi toominga vilju koos seemnetega süüa. Viljalihas on amügdaliini suhteliselt vähe, aga seemned tuleks välja sülitada. 15 4.7. Harilik vaher (Acer platanoides).
uriinieritust. Vahest vaid pohlalehed suudavad nende omaduste poolest leesikaga võistelda. Kuna leesika lehed on paksud ja nahkjad, siis ei tule neist toimeained kergesti välja. Seetõttu tuleb leesikaleheteed keeta viis minutit ja jooma hakata alles siis kui ta on jahtumiseni tõmmanud. Selle tugeva ravimi tarvitamisel on omad ohud. Kui teda palju tarvitada, võib tekkida valu neerudes, osa neerusoonekestest võib isegi ummistuda. Selline kõrvalnähtus on tingitud parkainetest. Seetõttu tohib leesikateed ka täiskasvanud inimene juua vaid ühe klaasi päevas. Sobilik oleks kolmandik klaasi kolm korda päevas. Tee valmistamiseks võetakse ühe klaasi kohta teelusikatäis kuiv lehti. Parkained on aga head naha parkimiseks. Leesikalehti kogudes on väga kerge taimele liiga teha. Leesikas kasvab maadmööda roomava kääbuspõõsana. Tema varred algavad ühest kohast ja lähevad laiali igasse suunda, ise pidevalt rohkesti harunedes
jooksul zelatiiniks. Pargitud nahast lahustub ainelt väike osa . Naha parkimine on mõneti sarnane kummi vulkaniseerimisega. Kui põiksidemeid tekib liiga palju, võib ka nahk muutuda liiga jäigaks ja rabedaks. Sellise ülepargitud nahaga ei ole midagi peale hakata, sest parkimine on pöördumatu protsess. Parkimisviise liigitatakse parkimisreagentide järgi, need määravad ka põiksidemete iseloomu. Mineraalsed parkained. Mineraalsetest parkainetest on kõige tähtsamad kroom(III) ühendid (soolad). Kroomi nagu teistegi siirdemetallide üheks omaduseks on kompleksühendite moodustamine. Metalli katioon on seejuures kompleksi moodustajaks e. tsentraaliooniks, mis seob endaga kas vastasnimelised ioonid või neutraalsed molekulid. Neid osakesi nimetatakse ligandideks. Neil molekulidel peab olema vabu elektronpaare ja nad moodustavad tsentraalaatomi ümbere sisesfääri. Igale kompleksimoodustajale on iseloomulik kindel ligandide arv
õhulämmastikku ja seeläbi parandama Keskmine boniteet kõrge: 1,3. Raieküpsete Septembris hakkavad kolletuma, hiljem mullaviljakust. puistute tagavara võib olla kõrge (400-500 pruunistuvad. Mõnel teisendil jäävad lehed Väga kiirekasvuline (kõige kiirekasvulisem tm/ha). Eesti rekordpuistu (haava talveks puule. lehed on parkainetest väga puuliik Eestis: 7,5 tm/ha/a). Kasvukiirus triploidne vorm, kasvab Järvseljas), mis on rikkad, kõdunevad halvasti. on suurim 7-15 aasta vanuses. Kuid on 70a. vana, on tagavaraga 700 tm/ha, kuid Õitseb lehtimise ajal (mai-juuni). Viljakandvus lühiealine, maksimaalne vanus 50-70 a. kui liita hooldusraiete käigus väljaraiutud üksikpuudel 20-25 a., puistus 50-60 a.
Puistus kasvades on tüvi väikese koondega ja hästi laasuv. Koor noorelt oliivpruun, hiljem peaaegu must, paks, pikilõhedega. Pungad munajad, ladvapung ümbritsetud rohkete külgpungadega. Noored lehed sageli punakad. Lehed sulghõlmsed, 5-7 hõlmapaariga, 7-15 cm pikad, nahkjad. Septembris hakkavad kolletuma, hiljem pruunistuvad. Mõnel teisendil jäävad lehed talveks puule. Lehed on parkainetest väga rikkad, kõdunevad halvasti. Õitseb lehtimise ajal (mai-juuni). Viljakandvus üksikpuudel 20-25 a., puistus 50-60 a. Isaõied 3- 6 cm pikkused rippuvad urvad, mis asuvad eelmise aasta võrsete tipul 2-3-kaupa. Emasõied 2-3- kaupa noortel võrsetel. Tolmlemise ajaks ei ole seemnealged veel arenenud ja viljastumine toimub alles 2 kuu pärast
annaabi.ee 
