mahulised kujundid 1. Ümarplastika-töödeldud ja vaadeldav igast küljest 2. Reljeef- figuurid või ornamendid eenduvad pinnast millega nad on seotud (harva on sellesse süvendatud). · Võib olla süvend-, madal-, kesk-, või kõrgreljeefi Skulptuur võib otstarbe järgi jaguneda ka: 1. Vabaplastika- asukohast sõltumatu 2. Monumendina- esineda ansamblis 3. Ehitusplastika või pargiskulptuurid- seotud ehitistega või pargikujundusega 1 III MAALIKUNST- unikaalne (kordumatu) värviline kujund tasapinnal 1. Seina- e monumentaalmaal- fresko, 2. Tahvelmaal- transporditav pilt, mille aluseks on nt puuplaat või lõuend 3. Miniatuurmaal- (it., lad.- miniare- "mennikuga värvima") e. raamatumaal: nt. käsikirjaliste raamatute illustratsioonid keskajal. Ka väike peenelt teostatud pilt, eriti portree
Plastika, Modelleerimine- voolimine- kuju tehakse pehmest materjalist tükk, tükikaupa kokku pannes. ( savi, plastiliin, vaha) Keraamika- põletatud saviesemed, kujud. Valu- valatud skulptuurid, sulametallidest( pronks, vask, segud, kips, sokolaad) Ümarplastika- igalt poolt vaadeldav skulptuur. Reljeef- ühest küljest vaadeldav Kõrg- madal-(metallraha) ja poolreljeef, süvendreljeef Monumentaalplastika- suuremõõtmelised kujud võivad olla seotud ehitisega või pargikujundusega. Assamblaaz- 20 saj. abstraktne mahuline kompositsioon. Pole ei maal, ega skulptuur. Valmisesemete ja nende jäänuste ühendamine Installastioon- Ruumi liigendamine ja ruumielamuste pakkumine. Performans.- lavastatud kunstietendus (ingl. etendus) üks 1960ndatel tekkinud tegevuskunsti vorme; võrreldes häppeningiga pikemalt etteplaneeritav ja konkreetsema stsenaariumiga; kaasajal sageli teostusmahukas projekt, mis hõlmab
- madalreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal, kuid vahed kõrguste vahel on väiksemad - süvendreljeef figuurid on uuristatud alusmaterjali · Ümarplastika vaadeldav kõigist külgedest Võib jagada ka · Monumentaalplastika suur, liigutatav kraanaga, u 4-5 m · Vabaplastika inimjõul liigutatav, 2-3 m · Ehitusplastika seotud ehitisega või ka nt pargikujundusega 3. MAALIKUNST kordumatu värviline kujund tasapinnal · Seinamaal (e monumentaalmaal) traditsiooniliselt temperavärvidega. Eristada saab fresko(märjale seinale)- ja seko(kuivale seinale)tehnikaid. · Tahvelmaal pärit Vana-Kreekast, transporditav, tänapäeval enamasti lõuendil · Miniatuurmaal nt käsikirjalise raamatu illustratsioon keskajal · Vitraaz (e klaasimaal) enamasti akendel
2. profaanarhitektuur ilmalikud ehitised: loss, pale, linnus, raekoda, elamu SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund 1. ümarplastika saab igalt poolt vaadata 2. reljeef kujutatu eendub tasapinnast, kuid on sellega seotud, vaadeldav vaid ühest küljest. Jaoutub: kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Skulptuuri jagunemine otstarbe järgi: 1. vabaplastika asukohast sõltumatu 2. ehitusplastika seotud ehitisega või pargikujundusega 3. monumentaalplastika kindla asukohaga nt Triumfikaar GRAAFIKA on taspinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil. TARBEKUNST hõlmab tarbeesemeid, millel on kunstiline tähendus. Sageli liigitatakse materjali järgi: keraamika, klaasikunst, metalliehistööd, nahkehistööd, tekstiil. DISAIN on tööstustoodangu kavandamine FOTO KUNSTISTIIL on kujutamisviis, mis lähtub kindlast terviknägemusest ja selle saavutamiseks kasutab sarnaseid elemente. (nt
monumentaalplastika- sambad, triumfikaared) 2. Reljeef kujutatu eendub tasapinnast, kuid on sellega seotud, vaadeldav ainult ühest küljest. Jaguneb: · Kõrgreljeef peaaegu ümarplastiline töötlus · Madalreljeef üsna tasapinnaline töötlus · Süvendreljeef esineb peamiselt Egiptuse kunstis Skulptuur jaguneb ka otstarbe järgi: 1. vabaplastika asukohast sõltumatu 2. ehitusplastika seotud ehitisega või pargikujundusega(pargiskulptuurid) 3. monumentaalplastika kindla asukohaga, kuuluvad arhitektuursesse ansamblisse(monumendina) MAALIKUNST on kordumatu värviline kujund tasapinnal: 1. seinamaal nt. Fresko, kus maalitakse niiskele lubikrohvitud pinnale 2. tahvelmaal maalitakse vabalt ümberpaigutavale alusele, oli tuntud antiikajal, Lääne- Euroopas levib alates 12 sajandist 3. raamatu- ehk miniatuurmaal 4
(ansamblite loomisel), samuti linnade planeerimisel. · Skulptuur tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid. Skulptuurikunstis võib eristada ümarplastikat ja reljeefe. Viimased on vaadeldavad vaid ühest küljest. Reljeef võib olla madal, keskmine, kõrge või süvendatud. Otstarbe järgi võib skulptuur esineda ansamblina (monumentidena), olla seotud ehitisega või pargikujundusega (ehitusplastika või pargiskulptuurid), aga olla ka asukohast sõltumatu (vabaplastika). · Maalikunst unikaalne (kordumatu) värviline kujund tasapinnal. Maalikunst jaguneb seina- e monumentaal- (fresko- ja sekotehnikas), mosaiik-, klaasi (vitraazkunst), tahvel- ja miniatuurmaaliks (nt käsikirjaliste raamatute illustratsioonid keskajal).
Inimeste loodud kujundeid nimetatakse skulptuuriks. Kujundeid valmistatakse mingisugusest väga kõvast materjalist. Skulptuurikunstis eristatakse ümarplastikat ja reljeefe. Reljeefi vaadeldakse ainult ühest küljest. See võib olla mõõtmetelt kõrge, keskmine, madal või süvendatud. Skulptuure liigitatakse selle järgi, et kuidas või mis eesmärgil neid kasutatakse. Näiteks skulptuurid võivad olla ka monumen- did, kuid skulptuurid võivad olla seotud ka mõne ehitisega või pargikujundusega. Pargikujunduse korral nimetatakse seda ehitusplastikaks või pargiskulptuuriks. Kõik skulptuurid ei pea ilmtingimata olema seotud asukohaga. Sellisel korral nimetatakse seda vabaplastikaks. Värvilist kujundit tasapinnal nimetatakse maalikunstiks. Tavaliselt on need kujundid kordumatud. Maalikunsti liikideks on näiteks seinamaal, tahvelmaal ja miniatuurmaal. Keskaegsed miniatuurmaalid on näiteks käsikirjaliste raama- tute illustratsioonid. Maalikunstiga sarnane
Inimeste loodud kujundeid nimetatakse skulptuuriks. Kujundeid valmistatakse mingisugusest väga kõvast materjalist. Skulptuurikunstis eristatakse ümarplastikat ja reljeefe. Reljeefi vaadeldakse ainult ühest küljest. See võib olla mõõtmetelt kõrge, keskmine, madal või süvendatud. Skulptuure liigitatakse selle järgi, et kuidas või mis eesmärgil neid kasutatakse. Näiteks skulptuurid võivad olla ka monumen- did, kuid skulptuurid võivad olla seotud ka mõne ehitisega või pargikujundusega. Pargikujunduse korral nimetatakse seda ehitusplastikaks või pargiskulptuuriks. Kõik skulptuurid ei pea ilmtingimata olema seotud asukohaga. Sellisel korral nimetatakse seda vabaplastikaks. Värvilist kujundit tasapinnal nimetatakse maalikunstiks. Tavaliselt on need kujundid kordumatud. Maalikunsti liikideks on näiteks seinamaal, tahvelmaal ja miniatuurmaal. Keskaegsed miniatuurmaalid on näiteks käsikirjaliste raama- tute illustratsioonid. Maalikunstiga sarnane
Inimeste loodud kujundeid nimetatakse skulptuuriks. Kujundeid valmistatakse mingisugusest väga kõvast materjalist. Skulptuurikunstis eristatakse ümarplastikat ja reljeefe. Reljeefi vaadeldakse ainult ühest küljest. See võib olla mõõtmetelt kõrge, keskmine, madal või süvendatud. Skulptuure liigitatakse selle järgi, et kuidas või mis eesmärgil neid kasutatakse. Näiteks skulptuurid võivad olla ka monumen- did, kuid skulptuurid võivad olla seotud ka mõne ehitisega või pargikujundusega. Pargikujunduse korral nimetatakse seda ehitusplastikaks või pargiskulptuuriks. Kõik skulptuurid ei pea ilmtingimata olema seotud asukohaga. Sellisel korral nimetatakse seda vabaplastikaks. Värvilist kujundit tasapinnal nimetatakse maalikunstiks. Tavaliselt on need kujundid kordumatud. Maalikunsti liikideks on näiteks seinamaal, tahvelmaal ja miniatuurmaal. Keskaegsed miniatuurmaalid on näiteks käsikirjaliste raama- tute illustratsioonid. Maalikunstiga sarnane