10 cm. Sokikand Sokikand koosneb kolmest osast: kannalakk; kannapõhi ja kannakiil Kannalakk Peale sooniku kudumist koo parempidises koes veel umbes 2 kuni 5 cm ja seejärel alustame kannalakka kudumist. Esmalt kontrolli, et varrastel oleks võrdne arv silmuseid, Soki loomislõnga ots jäetakse alati kanna taha, st kannalakk kootakse 4nda ja 1se varda silmustest. Kannakude parempidisel poolel: esimese silmuse tõstad(parempidise võttega), teise kood parempidi läbi, kolmanda tõstad, neljanda kood parempidi läbi - ja nii lõpuni (neljanda ja 2 Käsitöö/Silmuskudumine/6 kl Sokkide kudumine Liilia Laas/Märts 2018 esimese varda silmused - võid nad tõsta ühele vardale, et oleks lihtsam). Seejärel keerad töö teist pidi ja kood kannalaka KÕIK silmused (pahemalt poolelt) pahempidi läbi. Ja jälle paremalt poolelt - tõstad, kood, tõstad, kood kuni lõpuni ning pahemalt poolelt kood pahempidi
Varda otsaga haaratakse sõrmel olev lõng suunaga ülevalt alla vardale ja tõmmatakse silmusest läbi uueks silmuseks vasaku varda taha. Läbikootud silmus lastakse vardalt maha. ÄÄRESILMUSED Edasi-tagasikudumisel nimetatakse varda esimest ja viimast silmust ääresilmuseks. Rea alguses tõstetakse ääresilmus kudumisvardale pahempidise kudumisvõttega ilma kudumata. Rea lõpus kootakse ääresilmus alati parempidi. Kui lõng on varda ees, siis tuleb silmuseline serv (joonis 6 ). Kui lõng on varda taga, siis tuleb sõlmeline serv ( joonis 7 ) KUDUMI LÕPETAMINE Tõsta ääresilmus kudumata ära. Jargmine silmus koo parempidi. Nüüd tõsta vasaku varda otsaga esimene, kudumata silmus teisest silmusest ettevaatlikult üle. Kaks silmust kududa parempidi kokku Pista parem varras ühe
tihedusest. Loodud silmused jagatakse võrdselt neljale vardale, ühendatakse ringiks ning alustatakse ringkoes kudumist nii tihedalt, et vardad koest välja ei lange. Randmeosa kootakse tavaliselt soonikkoes (2 silmust parem- ja 2 pahempidi), mis hoidub hästi ümber käe ja venib parasjagu. Randmeosa võib kududa ka pitskoes või lapilise. Lapiliseks koeks (vt. joon. 89 lk. 118) luua üht värvi lõngaga 6-ga jagunev arv silmuseid. Kududa ringkoes järgmiselt: kaks silmust parempidi, õhksilmus, kaks silmust parempidi ja kaks silmust parempidi kokku. Sääraselt kududa neli rida, siis võtta teist värvi lõng. Kahandamise köhal joon kaidub paremale. Kui randmeosale järgneb tihe mustriline kude, siis peab enne laba kudumist silmuseid juurde kasvatama, kusjuures tuleb arvestada ka mustriga. Ringi algus jätta väikese sõrme poolsele küljele. Suure mustri puhul jälgida, et motiivi keskkoht jääks käeselja keskele ja mahuks tervikuna kinda pealmisele poolele
Loodud silmused jagatakse võrdselt neljale vardale, ühendatakse ringiks ning alustatakse ringkoes kudumist nii tihedalt, et vardad koest välja ei lange. Randmeosa kootakse tavaliselt soonikkoes (2 silmust parem- ja 2 pahempidi), mis hoidub hästi ümber käe ja venib parasjagu. Randmeosa võib kududa ka pitskoes või lapilise. Lapiliseks koeks (vt. joon. 89 lk. 118) luua üht värvi lõngaga 6-ga jagunev arv silmuseid. Kududa ringkoes järgmiselt: kaks silmust parempidi, õhksilmus, kaks silmust parempidi ja kaks silmust parempidi kokku. Sääraselt kududa neli rida, siis võtta teist värvi lõng. Kahandamise köhal joon kaidub paremale. Kui randmeosale järgneb tihe mustriline kude, siis peab enne laba kudumist silmuseid juurde kasvatama, kusjuures tuleb arvestada ka mustriga. Ringi algus jätta väikese sõrme poolsele küljele. Suure mustri puhul jälgida, et motiivi keskkoht jääks käeselja keskele ja mahuks tervikuna kinda pealmisele poolele
Barette on mitmesuguseid- kirjusid ja ühevärvilisi, väikseid ja lopsakaid. Kes soovib, võib kududa voodriga mütsi (kahekordse). Kududa võib viie sukavardaga või ringvarrastega. Ringvardaid on pikemaid ja lühemaid, sobivad tuleks valida selle järgi, kui palju on mütsil silmuseid. Kude peab olema parajalt tihe, et müts vormi hoiaks. Müts vajab vormiaurutamist nagu igasugune teine kootud villane ese. Bareti vormimiseks sobib hästi paraja suurusega potikaas. Tõmmake müts parempidi kaanele nii, et nupp või sangakoht vabaks jääb, ja riputage sangast läbipandud paela abil kuivama. Müts kootakse kahe vardaga edasi-tagasi-ribades nagu sall, kusjuures salli laius annab mütsi kõrguse ja kududa tuleb nii pikk tükk, et see ulatuks ümber pea. Diagonaaltriibuline müts kootakse kahe varbaga edasi-tagasi-ribades nagu põigiti kootud sall, ühelt servalt silmuseid kahandades ja teiselt kasvatades.
Kanna kõrguseks kootakse tavaliselt 17 rida, s. o. 6--7 cm. Kannaosa kudumisel võtta villase lõnga kõrvale üks kapronlõng, mis teeb kanna kulumisele vastupidavamaks. On kanna kõrgus valmis kootud, siis jagada see kolmeks võrdseks osaks (JOON. 2). Siitpeale ei koota kända enam edasi-tagasi ühest äärest teise, vaid põhjaosa edasi-tagasi ridades järgmiselt: kanna põhja rea viimane silmus kootakse kokku küljesilmusega (kaks silmust parempidi kokku kududa). Pärast sedakeeratakse sokk ringi ja kootakse teises ääres külje- ja põhjasilmus samuti kokku. Kanna põhja silmuseid ei kahandata. Esimene silmus rea alguses tõsta alati kudumata ara. Pärast kanna lõpetamist (JOON. 3) võetakse kanna silmuselisest äärest silmused vardale (JOON. 4) ja alustatakse ümberringi neljal vardal soki pöia kudumist. Iga 3--4 ringi järel kududa küljejoonel kaks silmust kokku. Nii kududa seni, kuni igale vardale jääb sama silmuste
Joonis 3. lõngavöö 4. KAHANDAMINE Selleks, et kudumile õiget kuju anda on mõnikord vaja silmuseid kahandada. Seda sama võtet kasutatakse ka mustrite tegemiseks. Mina kasutasin kahandamist oma mütsi kudumisel. 4.1 Kahandamine Kahandamine on üks lihtsamaid kudumise viise. Kaks silmust on vaja kokku kududa. Pista parem varras ühe silmuse asemel korraga läbi kahest silmusest ja koo parempidine silmus. (vt joonis 4) On võimalik kahandada ka nii, et kaks silmust kududa parempidi ületõstmisega kokku. Tõsta esimene silmus pahempidise võttega kudumata paremale vardale, teine silmus koo parempidi. Seejärel tõsta vasaku vardaga kudumata silmus kootud silmusest üle. (vt joonis 5) (5:38) Saab kahandada ka parempidi ümbertõstmisega. Tõsta parempidikoe võttega üks ning siis teine silmus paremale vardale. Nüüd tõsta need pahempidise koevõttega tagasi ning koo parempidi keerus kokku. (vt joonis 6)
peale pöidlaava läbi • Võta pöidlaava silmused haaknõelale • Loo töövardale kerast tuleva lõngaga samapalju uusi silmuseid Käelaba alaosa • Jätka kudumist kinda mustri järgi • Alustada nii, et aluslõnga ots jääks hiljem väikese sõrmega kohakuti • Koo labaosa edasi kuni väikese sõrme otsani Kinda otsa kahandamine • kasutatud kahesilmuselist kahandust ja ühte värvi lõnga • 1. ja 3. varda alguses koo kaks silmust ületõstmisega parempidi kokku • 1. ja 2. ning 3. ja 4. varda vahel silmuseid ei kahandata • 2. ja 4. varda lõpus koon kaks silmust parempidi kokku • kahandusi kootakse seni kuni igale vardale jääb 2 silmust • katkseta lõng, sõlmi silmused Pöidla kudumine • tõsta pöidlaava silmused haaknõelalt vardale • korja vastasäärelt sama arv teisele vardale • lisaks kummaltki küljelt 1 silmus • jaga silmused kolmele vardale • koo kuni pöial on kaetud kuni poole küüneni
abil igast silmusest läbi. Pöidla kudumine algab pöidla-ava silmuste varrastele korjamisega. Lisalõngal (või haaknõelal) olevad silmused korjatakse ühele vardale ja teisele vardale korjatakse pöidla-ava ülemisest servast niisama palju silmuseid. Lisaks olemasolevaile silmustele võetakse vardale veel pöidla-ava kummastki otsast 1-2 silmust (kahe silmuse vahel olev lõng tõstetakse pahempidise võttega vasakule vardale ja kootakse sellest üks parempidi keerdsilmus). Enne kudumist jagatakse silmused kolmele vardale. Pöial kootakse ringselt. Juba teisel või kolmandal ringil kahandatakse parempidise kudumisvõttega külgedelt juurdekootud silmused. Vajaduse korral kahandatakse veel pöidla tagaküljel 2-3 silmust. Pöidla kõrguseks kootakse ringselt kuni sõrmeküüneni. Siis alustatakse otsa kahandamist. Kahandatakse vaheldumisi kord varda alguses, kord varda lõpus
silmustest läbi ning sulgesin otsa. 9 2.6 Kinda otsa kudumine Kinda kudusin kuni väikese sõrme otsani. Valmis veel 8 osa valge kirjaga mustrit. Alustasin külgedelt kinda otsa kahandamist. Kahandamisel kudusin silmused tugevamalt, et töösse ei jääks auke. Kahandust kudusin olenemata mustrist sinise lõngaga. Kahesilmuseline kahandus. 1. ja 3. varda alguses kudusin kaks silmust ületõstmisega parempidi kokku. Tõstan esimese silmuse kudumata paremale vardale, kudusin teise silmuse ja tõstsin esimese silmuse teisest üle. 1. ja 2. varda ning 3. ja 4. vardal vahel silmuseid ei kahandata. 2. ja 4. varda lõpus kudusin kaks silmust parempidi kokku. Jätkasin kahandamist nii, et kinda pinnale tekiksid sirged silmusteread. Kui igale vardale jäi kaks silmust, katkestasin lõnga, läksin kõigist silmustest nõelaga läbi ja tõmbasin silmused kokku. https://www.youtube.com/watch
Käändsõna osastava puhul kaheti:vana moodi-vanamoodi, uutmoodi-uut moodi Eritähenduslikud väljendid kokku:mehemoodi Määrsõnaga kokku:niimoodi, nõndamoodi Vorm nõuab kokkuirjutamist:mismoodi - pidi: Käändsõnast harilikult lahku:teed pidi (=teed mööda), mereteed pidi, nurki pidi Kaheti võib kirjutada tähenduses ‘moodi’, ‘viisi’:kahet(e)pidi-kahte pidi, kumbagipidi- kumbagi pidi Vorm nõuab kokkukirjutamist:edaspidi, pahempidi, parempidi - teel: Käändsõnast lahku:kirja teel, posti teel - väel: Käändsõnast lahku:kampsuni väel. aluspesu väel - jooksul ja kestel: Käändsõnast lahku:aja jooksul, elu kestel - korral ja puhul: Käändsõnast lahku:soovi korral, surma puhul Vorm nõuab kokkukirjutamist:mispuhul, seepuhul (mille puhul, selle puhul) Eritähenduslikud väljendid kokku:otsakorral - kaupa ja viisi ‘kaupa'
· Vorm nõuab kokkukirjutamist mismoodi, misviisi Pidi · Käändsõnast harilikult lahku teed pidi, mereteed pidi, nurki pidi, rööpaid pidi, hõlma pidi, sanga pidi · Kaheti võib kirjutada tähenduses 'moodi, viisi' kahtepidi-kahte pidi, mitutpidi-mitut pidi, kumbagipidi-kumbagi pidi · Eritähenduslikud väljendid kokku ninapidi, nägupidi, kättpidi, kaelapidi, aegapidi · Vorm nõab kokkukirjutamist edaspidi, pahempidi, parempidi, seespidi, tagurpidi, välispidi, äraspidi Teel · Käändsõnast lahku kirja teel, posti teel, telefoni teel, meili teel Jõul · Käändsõnast lahku auru jõul, elektri jõul Väel · Käändsõnast lahku kuue väel, kampsuni väel, aluspesu väel · Võrdluseks: imeväel, nõiaväel (nende taga on sõnad imevägi ja nõiavägi) Jooksul ja kestel · Käändsõnast lahku aja jooksul, elu kestel Korral ja puhul
Nt: kahtepidi ja kahte pidi, mitutpidi ja mitut pidi. 3.5.Kirj. kokku, kui vorm nõuab. 4.3.Eritähenduslikud väljendid kokku. Nt: mismoodi, misviisi. Nt: ninapidi, nägupidi, kättpidi, kaelapidi 'kaelakuti'. 4.4.Vorm nõuab kokku. Nt: edaspidi, pahempidi, parempidi, seespidi, tagurpidi, välispidi, äraspidi. 5.Teel, jõul, väel, jooksul, kestel kirjutatakse käändsõnast lahku. Nt: kirja teel, posti teel, telefoni teel; auru jõul, elektri jõul; kuue väel, aluspesu väel, kampsuni väel (nõiaväel, imeväel); aja jooksul, elu kestel. 6.Korral ja puhul. 7.Kaupa ja viisi. 6.1.Kirjutatakse käändsõnast lahku. 7.1
eritähenduslikud väljendid kokku: mehemoodi, omamoodi määrsõnaga kokku: niimoodi, nõndamoodi, misviisi Pidi käändsõnast harilikult lahku: teed pidi, nurki pidi, rööpaid pidi Kaheti võib kirjutada tähenduses moodi, viisi: kahte pidi = kahtepidi Eritähenduslikud väljendid kokku: ninapidi, nägupidi, kättpidi Vorm nõuab kokkukirjutamist: edaspidi, pahempidi, parempidi Teel käändsõnast lahku: kirja teel, posti teel, telefoni teel Jõul käändsõnast lahku: auru jõul, elektri jõul Väel käändsõnast lahku: kuue väel, kampsuni väel Erandid: imeväel, võluväel Jooksul ja kestel käändsõnast lahku: aja jooksul, elu kestel. Korral ja puhul käändsõnast lahku: tarbe korral, surma puhul Erandid: mispuhul, seepuhul, otsakorral Kaupa ja viis ainsuse omastava puhul on vaba: nädalakaupa = nädala kaupa
pidi (= nurki mööda), rööpaid pidi (= rööpaid mööda); hõlma pidi, sanga pidi kaheti võib kirjutada tähenduses ‘moodi, viisi’: kaht(e)pidi ja kahte pidi, mitutpidi ja mitut pidi, kumbagipidi ja kumbagi pidi eritähenduslikud väljendid kokku: (veab) ninapidi, (tunneb) nägupidi, (teretab) kättpidi, kaelapidi ‘kaelakuti’, aegapidi ‘aeglaselt’ vorm nõuab kokkukirjutamist: edaspidi, pahempidi, parempidi, seespidi, tagurpidi, välispidi, äraspidi teel käändsõnast lahku: kirja teel, posti teel, telefoni teel, meili teel jõul käändsõnast lahku: auru jõul, elektri jõul väel käändsõnast lahku: kuue väel, kampsuni väel, aluspesu väel, vrd imeväel, nõiaväel (mille taga on sõnad imevägi, nõiavägi) jooksul ja kestel käändsõnast lahku: aja jooksul, elu kestel korral ja puhul
nurki mööda), rööpaid pidi (= rööpaid mööda); hõlma pidi, sanga pidi · kaheti võib kirjutada tähenduses `moodi, viisi': kaht(e)pidi ja kahte pidi, mitutpidi ja mitut pidi, kumbagipidi ja kumbagi pidi · eritähenduslikud väljendid kokku: (veab) ninapidi, (tunneb) nägupidi, (teretab) kättpidi, kaelapidi `kaelakuti', aegapidi `aeglaselt' · vorm nõuab kokkukirjutamist: edaspidi, pahempidi, parempidi, seespidi, tagurpidi, välispidi, äraspidi teel · käändsõnast lahku: kirja teel, posti teel, telefoni teel, meili teel jõul · käändsõnast lahku: auru jõul, elektri jõul väel 40 · käändsõnast lahku: kuue väel, kampsuni väel, aluspesu väel, vrd imeväel, nõiaväel (mille taga on sõnad imevägi, nõiavägi)
annaabi.ee 
