Kiirgusbilansi kirjeldus. Selge talvepäev Eestis. Pilvede puudumise tõttu on maapinnale jõudev kiirgus otsekiirgus ehk kiired jõuavad maapinnale paralleelsetena. Kiirgus ei kohta ühtegi takistust, seega põhimõtteliselt puudub hajuskiirgus, vaid väike osa kiirgusest hajub tolmus, ning levib murdjoonena. Kogukiirgus ehk kogu kiirgus, mis jõuab aluspinnale, koosneb suures ulatuses otsekiirgusest, ning vähesel määral hajuskiirgusest. Peamiselt katab maapinda lumi. Kiirgus peegeldub peamiselt lumelt kui heledalt pinnaselt tagasi, ning moodustab peegeldunud kiirguse. Raske on vaadata nii taeva poole, kus paistab Päike, ning
1. Läätse ääred murravad kiiri tugevamini, kui oleks vajalik selleks, et nad läbiksid läätse keskosa poolt tekitatud kujutist. Kui tõkkele (või selles olevale avale) langeb sfääriline laine ja difraktsioonipilti jälgitakse suhteliselt tõkke lähedal, siis on tegu Fresneli difraktsiooniga. Fresneli difraktsiooni korral kohtuvaid kiiri paralleelsetena vaadelda ei saa. Kuna kaugus tõkke ja difraktsioonipildi vaatluskoha vahel on suhteliselt väike, siis peame siin liituvaid laineid käsitlema sfäärilistena. Neile vastavad kiired kohtuvad suhteliselt suure nurga all. Öeldakse, et see on difraktsioon koonduvates kiirtes. 2. Lainepind ehk lainefront on pind, millel kõik keskkonna punktid võnguvad ühes ja samas lainefaasis. Lainefront-piir,kuhu lainetus esimese laine näol on jõudnud. Lainepind ehk
2. suund 3. pikkus a Siht näitab vektori asendit ruumis või tasandil. Kaks vektorit b võivad olla samasihilised või erisihilised. Joonisel on vektorid a ja b samasihilised ( tähis a|| b ), vektor c siht on aga c nendest erinev. Samasihilisi vektoreid kujutatakse joonisel paralleelsetena. Vektori suund näitab kuhu poole on vektor suunatud. Samasihilised vektorid võivad olla kas samasuunalised ( a b ) või vastassuunalised ( a d ). Vektori pikkus näitab tema alguspunkti ja lõpp-punkti vahelist kaugust. B Vektoreid võidaks tähistada ühe väiketähega nii nagu ülal joonisel on tehtud. Võidaks tähistada ka kahe suurtähega, millest esimene on D
sfääriline laine ja difraktsioonipilti jälgitakse tõkkele suhteliselt lähedal. Sel juhul liituvad vaatluskohas sfäärilised lained. Fraunhoferi difraktsiooni korral langeb tavaliselt tõkkele (või selles olevale avale) paralleelne kiirtekimp (tasalaine) ja difraktsioonipilti vaadeldakse tõkkest (või avast) suhteliselt kaugel. Sel juhul võib vaatluskohas lainefrondi kõverust ignoreerida ja seal liituvaid laineid käsitleda peaaegu tasapinnalistena - kiiri ligilähedaselt paralleelsetena. Nurk, mille all kiired kohtuvad on suhteliselt väike. Huygens- Fresnelli printsiip võimaldab seletada nii valguse sirgjoonelist levimist kui ka difraktsiooni. Huygens- Fresnelli printsiip väidab esiteks, et lainefrondi iga elementi (“punkti”) võib vaadelda uute koherentsete elementaarlainete allikana ja teiseks, et valgusvõnkumine lainefrondi ees olevas ruumiosas tekib elementaarlainete interferentsi tulemusena. Neid elementaarlaineid nim. ka sekundaarlaineteks. 55
Spektri värvid on punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine ja violetne. Valgusfiltriks nimetatakse läbipaistvat keha, millega eraldatakse valgusi. Värviline pind peegeldab seda värvi valgust, mis värvi ta ise on ja neelab kõik ülejäänud värvi valgused. Valguse allikad. Suunatud valgus sobib hästi vormi ja kontuuri iseärasuste rõhutamiseks. Niisuguse valguse allikas võib olla päike või prozektor, mille valguskiired langevad objektile ühest suunast paralleelsetena. Varjud eseme pinnal ja ka eseme enda vari taustal on väga teravad. Niisugune valgus toob hästi esile objekti pinnafaktuuri ja tekitab ka mittepeegeldavatel pindadel helke. Seetõttu ei sobi suunatud valgus enamasti peegelduvate pindadega esemete pildistamiseks Hajutatud valgus saadakse pilves taeva, hajutava kattega valgusti jt suure pinnaga valgusallikatega. Hajutatud valgus tekitab objekti suurtel pindadel ühtlase helenduse, helendusintervall on väike
mikro- ja raadiolaineteks. Väiksematele lainepikkustele vastavat kiirgust kutsutakse ultraviolet-, röntgen- ja gammakiirteks. Jagatakse kaheks: 1. Looduslik valgus- päike 2. Kunstlik valgus- hõõglambid - gaasilahenduslambid - LED lambid Suunatud valgus sobib hästi vormi ja kontuuri iseärasuste rõhutamiseks. Niisuguse valguse allikas võib olla päike või prozektor, mille valguskiired langevad objektile ühest suunast paralleelsetena. Varjud eseme pinnal ja ka eseme enda vari taustal on väga teravad. Niisugune valgus toob hästi esile objekti pinnafaktuuri ja tekitab ka mittepeegeldavatel pindadel helke. Seetõttu ei sobi suunatud valgus enamasti peegelduvate pindadega esemete pildistamiseks. Hajutatud valgus saadakse pilves taeva, hajutava kattega valgusti jt suure pinnaga valgusallikatega. Hajutatud valgus tekitab objekti suurtel pindadel ühtlase helenduse, helendusintervall on väike.
konstantse kauguse a korral, võib määrata Fresneli tsoonide arvu n. Fraunhoferi difraktsioon pilu korral. Kui tõkkele (või selles olevale avale) langeb tasapinnaline laine (paralleelne kiirtekimp) ja difraktsioonipilti jälgitakse suhteliselt suurel kaugusel tõkkest, siis on tegu Fraunhoferi difraktsiooniga. Viimasel juhul võib liituvaid sekundaarlaineid vaadelda tasapinnalistena kiiri praktiliselt paralleelsetena. Öeldakse, et see on difraktsioon paralleelsetes kiirtes. Difraktsiooniks nimetatakse valguse paindumist tõkete taha homogeenses isotroopses keskkonnas. Valgus ei kaldu siin sirgjoonelisest levimisteest kõrvale ei murdumise, peegeldumise ega hajumise tõttu, vaid läbipaistmatu tõkkega kohtumise tagajärjel. Difraktsiooni tõttu satub valgus geomeetrilise varju piirkonda. Difraktsioonivõre ehk korrapäraste pilude süsteem tekitab difraktsioonipildi, milles
3) projektsioonitasand ehk ekraan; 4) eseme (objekti) projektsioon ehk kujutis – toimingu tulemus ekraanil. Kujutise saamiseks projektsioontasandil ehk ekraanil suunatakse mõttes läbi eseme (objekti) iseloo- mulike ja seda eset määravate punktide projekteerivad kiired ehk kujutamiskiired. Ühes punktist lähtuvate kujutamiskiirtega projekteerides saadakse kujutis, mida nimetatakse tsent- raalprojektsiooniks ehk perspektiiviks. Kui kujutamiskiired kulgevad paralleelsetena, on projekteerimise tulemuseks paralleelprojektsioon. Ekraanile kaldu langevad paralleelkiired annavad kaldprojektsiooni. Ekraani suhtes risti võetud paral- leelkiired võimaldavad saada eseme (objekti) kujutise ristprojektsioonis ehk ortogonaalprojektsioonis. Tehnilistel joonistel kasutatakse paralleelprojekteerimisega tuletatavat ristprojektsiooni. Kujutava geomeetria seda osa, mis käsitleb kujutiste tuletamist geomeetrilistest kehadest projektee-
mis tegutseb suurema virtuaalmeeskonna osana (subteam). Suurema ja seega ka 82 keerulisema suhtlusvõrgustikuga virtuaalmeeskonna jaoks on need seitse sammu pigem töö planeerimise esimene etapp, mille järel on lihtsam ning kiiremini võimalik paika panna pikaajalised plaanid. Kuigi lihtsam on neid seitset tegevust kujutleda ja meelde jätta üksteise järel toimuvate ehk lineaarse protsessina, siis tegelikkuses toimuvad need kõik pigem paralleelsetena. Iga meeskond tegeleb paralleelselt ülesandega- ja suhetega seotud protsessidega ja näiteks eesmärkide sõnastamise käigus püüavad meeskonnaliikmed kujundada ühist arusaama koostöö protsessidest ja omavahelistest suhetest. Töö planeerimise etapis on mõttekas kaasata kõik olulised tööga seotud huvigrupid, s.h. sponsorid, kes saavad kaasa aidata meeskonna missiooni ja peaeesmärgi sõnastamisel. Esimeseks sammuks meeskonna tekkimise teel on tavaliselt jutuajamine või koosolek,
annaabi.ee 
