Sõnadel on teatav paariline, nn kinnistunud kontekst,millega see seostub ( hobune hirnub, oja vuliseb,meri mühab). Püsiühendid- sõnaühendid e.tarindid,mis on suhteliselt püsivalt fikseeritud, kuigi mõningane varieerumine on võimalik, aga see muudab ühendi tähendust. Idioomid- kivistunud sõnaühendid,tavaliselt tekkinud metafoori või metonüümia kaudu. Osi ei saa laiendada ega asendada sünonüümidega. Leksikaalsemantiliste suhtete võrgustik- kujuneb paradigmaatiliste, süntagmaatiliste ja assotsiatiivsete seoste alusel. Võrgustikul on tuum ja perifeeria, mingi perifeerne element võib olla teise võrgustiku tuumaks. Võrgustik peegeldab komponentide lähedussuhteid ja hõlbustab teksti mõistmist. Võrgustikuga arvestamine soodustab võõrkeeleõppes sõnavara omandamist. Grammatika-peegeldab inimese teistsugust kognitiivset tegevust-grammatikaelemendid lisavad tähistajale mingi tähenduse või peegeldavad selle mingit aspekti seoses teiste objektidega
„süntagmaatilisel tasandil absurdne“, muutub arusaadavaks paradigmaatilisest vaatepunktist. Kui vaadelda mistahes süntagmaatilist järjendit omaette puhtal kujul, tuleb sellesse suhtuda kui tähenduseta järjendisse ja ainsaks lahenduseks on süntagmaatilise järjendi asendamine paradigmaatilise järjendiga). Straussi meetodil seega strukturalismi tunnused, kuid tegelikult on tegu võrdleva meetodiga. Pidas vajalikuks jagada müüt osadeks ja siduda need paradigmaatiliste komplektidega, et mõista müüdi põhiolemust. Looduslähedaste rahvaste kultuurides on tavade ja rituaalide seos ilmne, kuid alati on müüte,, mis ei seostu rituaaliga, vahel rituaalid intseneerivad müüdi. Müüt on vahend minevikus toimunu jutustamiseks ja samal ajal sünkrooniline vahend oleviku ja tuleviku selgitamiseks. Müüt on iseloomulik metsikule mõtlemisele, ta on aja hävitamise vahend. Müüt muudab inimese elu elamisväärseks. 7
potentsiaali toetaks ka keskkond (idee pärilikkuse ja keskkonna rollist). Eksperimentaalpsühholoogia teke Katsed mõõta ja numbriliselt väljendada psüühilisi protsesse. 1879. aastal rajas Wilhelm Wundt Leipzigisse eksperimentaalpsühholoogia labori. Ühtlasi tähistab nimetatud aasta nö. teadusliku psühholoogia algust. Suunad psühholoogias (Lisaks Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo) Psühholoogiale on iseloomulik mitmete paradigmaatiliste lähenemiste tekkimine eri aegadel. Paradigma raames lähtutakse sarnastest eeldustest ja eelistatakse samu meetodeid. Iseloomulik on mitmete suundade samaaegne arendamine. Erinevatel aegadel on domineerinud erinevad suunad. Näiteks: Wilhelm Wundt voluntarism* (Saksamaa) huvitus tähelepanust. Lisaks mentaalsest kronomeetriast, psüühika elementidest. *Hergenhahn, B.R (1992). An Introduction to The History of Psychology. 2nd Ed. Nimetab Wundti voluntarismi ühe arendajana
* (vt lisaks pdf fail Lombroso) (Põhjalikum ajalookäsitlus Hergenhahn, B.R (1992). An Introduction to The History of Psychology. 2nd Ed. Brooks/Cole Publishing Company: California) Eksperimentaalpsühholoogia teke Katsed mõõta ja numbriliselt väljendada psüühilisi protsesse. 1879. aastal rajas Wilhelm Wundt Leipzigis eksperimentaalpsühholoogia labori. Ühtlasi tähistab nimetatud aasta nö. teadusliku psühholoogia algust. Suunad psühholoogias Psühholoogiale on iseloomulik mitmete paradigmaatiliste lähenemiste tekkimine eri aegadel. Paradigma raames lähtutakse sarnastest eeldustest ja eelistatakse samu meetodeid. Wilhelm Wundt (Euroopa) voluntarism*, eesmärk oli mõista teadvust ning teadvuse dünaamikat juhtivaid mentaalseid seaduspärasusi, oluline oli tahte kontseptsioon. W uskus, et inimesed saavad ise otsustada, millele tähelepanu suunata ning mida seejärel selgelt tajutakse. Suund rõhutas valikut, eesmärki, tahet. Lisaks huvitus psüühika elementidest. Mõõtis vaimsete
Tema järgi seostuvad esimesed keelemärkide seostega mingis antud kontekstis, teised aga viitavad mingi keelemärgi assotsiatiivsele ühendusele sama malli järgi moodustatud märkidega. Lingvistikas-> Hjelmslev: paradigmaatika on seotud keeleüksuste vahekordade uurimisega kogu 'keelesüsteemis', süntagmaatika aga keeleüksuste vahetute seostega kõnevoolus. Paradigmaatilised ja süntagmaatilised vahekorras on vastastikuses seoses. Paradigmaatiliste ja süntagmaatiliste vahekordade selgitamine muundustesti abil peaks kindlaks määrama keelenähtuse loomuse, s.o peaks näitama igal üksikjuhul, mis on põhiline, üldine tunnus ja mis on individuaalne joon. Saussure'i mõistestik - Leksikaalsed suhted jagunevad kahte suurde liiki: paradigmaatilised (nt hüponüümia, metronüümia, sünonüümia, vastandus) ja süntagmaatilised (nt kollokatsioonid, idioomid). 5
omandamiseks ja kasutamiseks (sh orienteerumine situatsioonis). b. Kommunikatiivsete ülesannete teadvustamine: orienteerumine suhtlussituatsioonis (kellele, milleks, millest ütlus genereerida). c. Keeleüksuste omandamine ja kasutamine kõneloomes: aktiivse sõnavara laiendamine ja sõnade tähenduse täpsustamine, sõnamoodustus, sõnade semantiliste väljade kujundamine ning paradigmaatiliste ja süntagmaatiliste seoste loomine sõnade vahel, sõnaühendite moodustamine ja lauseloome, muuteoperatsioonide rakendamine, sh parandusmehhanismide kasutamine. d. Kõnefunktsioonide kujundamine: teabe küsimine ja edastamine, oma ja teiste tegevuse planeerimine ja reguleerimine, kõne kasutamine tunnetustegevuses. e. Tekstiloomeoskuste kujundamine: teema ja peamõtte teadvustamine, teabe
Õiguse osaski käsitatakse käesolevas loengumapis põhimõistetena kõige üldisemaid instituute, institutsioone, termineid (mõisteid), definitsioone, klassifikatsioone, doktriine ning kontseptsioone, samuti üldisi seoseid õigusteaduse ja õiguse rakendamise vahel. Õiguse osa koostati samuti nagu riigi osagi arvestades Õigusinstituudi üldise õppekava erisusi. Loengumapp on koostatud valdavalt kontseptuaalse referatiivse ülevaatena vastavuses käesoleval sajandil kinnistunud paradigmaatiliste lähtealustega, kusjuures õiguse osa tugineb põhilises kontinentaalsesse suurde õigussüsteemi kuuluva normativistliku koolkonna käsitlustele. Normativistlik koolkond (ka Viini koolkond) on eesti õigusteoreetikuid mõjutanud tugevasti juba enne omariikluse saavutamist ning see mõju on selgelt tunnetatav nii teoorias kui ka praktikas omariikluse saavutamisest kuni 1940. aastani. Veelgi enam - normativistlik
võrdleva õigusteaduse professori Raul Naritsa monograafia - vt kirjandus: Narits, 54., lk 9-32) - nt Multi Level Approach, samuti nt jurisprudentsi põhijoonte teemat (vt kirjandus: Narits, 50., 51., 52., 53.), kuid aineprogramm hõlmab ka neid. Seega ei ole käesolev loengumapp hõlmav õpik või käsiraamat. Lisaks juhime tähelepanu, et õigusteaduse, õigusteooria ning praktilise jurisprudentsi põhimõisted on antud vastavuses põhiliselt käesoleval sajandil kinnistunud ning püsivate paradigmaatiliste lähtealustega, refereerides vajalikul määral nende kujunemist (geneesi). Paradigma mõiste võttis kasutusele USA teadusajaloolane Th. Kuhn. Paradigma (kr paradigma: näide, eeskuju) tähendab teaduse ajaloo mõistena püsivat ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite süsteemi, millel rajaneb teadusliku uurimise ning teaduslike distsipliinide õpetamise traditsioon. 12