Vanem rauaaeg e. rooma rauaaeg.(1.4.saj p.Kr) Eesti hõimude tõusuperiood. Peamisteks elatusaladeks oli põlluharimine ja karjakasvatus. Puhkes õitsele käsitöö (metallitöö). Tegeldi kaubandusega (Rooma). Rauaaeg Keskmine rauaaeg (5.saj8.saj p.Kr) Olud Eestis muutusid rahutuks. Hakati ehitama linnuseid. Maeti sageli edasi vanadesse tarandkalmetesse. Kalmetesse hakati panustena lisama ka relvi. Elavnesid taas sidemed ülemeremaadega (viikingid). Rauaaeg Noorem rauaaeg (8.saj 13.saj p.Kr) Peamiseks tegevusalaks oli maaharimine (oder, talirukis). Levis kolmeväljasüsteem ( talvevili, suvivili, kesas) Tegeldi ka loomapidamisega (veised, hobused, lambad, sead), küttimisega, kalapüügiga ja metsmesindusega. Käsitööaladest olid välja kujunenud raua tootmine ja töötlemine.
ka linnamägedeks. 3) Kalevipoja sängi tüüpi linnused rajati voortele. Vallid ja kraavid rajati vaid voorte otstele. Üheks tuntuimaks on Alatskivi Kalevipoja säng. 4) ringvalllinnused ümber linnuseõue rajati kõrge kunstlik vall, esinevad Saaremaal ja Lääne-Eestis. Üks tuntuim on Valjala maalinn. Rahvasuus nimetatakse neid maalinnadeks. Ringvalllinnused rajati teistest hiljem 12-13 sajandil. Keskmisel rauaajal maeti surnuid edasi vanadesse tarandkalmetesse. Panustena lisandusid relvad. 5-6. sajandist alates sagenes ehete, relvade ja tööriistade peitmine. Linnuste rajamine, relvade esinemine kalmetes või suuremate peitleidudena viitab üldise sõjakuse ja sõjaohu kasvule, mis oli tingitud naaberaladel aset leidnud hõimude ja rahvaste liikumisest. Keskmisel rauaajal elavnevad sidemed ka Skandinaaviaga. Sellest ajast on teada mitmeid vastastikuseid sõjalisi kokkupõrkeid näiteks 600.a. rootslaste kuninga Ingvari sõjaretk Eestisse
rooma rauaaeg.(1.-4.saj. p.Kr.) need sajandid olid eesti hõimudele suureks tõusuperioodiks. Peamisteks elatusaladeks oli põlluharimine ja karjakasvatus. Puhkes õitsele käsitöö (metallitöö). Tegeldi kaubandusega (Rooma). Levisid tarandkalmed. o Keskmine rauaaeg (5.saj.-8.saj p.Kr) Olud Eestis muutusid rahutuks. Hakati ehitama linnuseid. Maeti sageli edasi vanadesse tarandkalmetesse. Kalmetesse hakati panustena lisama ka relvi. Elavnesid taas sidemed ülemeremaadega (viikingid). o Noorem rauaaeg (8.saj.- 13.saj. p.Kr) Peamiseks tegevusalaks oli maaharimine (oder, talirukis). Maa suurust määrati adramaades. Levis kolmeväljasüsteem. Tegeldi ka loomapidamisega (veised, hobused, lambad, sead), küttimisega, kalapüügiga ja metsmesindusega. Käsitööaladest olid välja kujunenud raua tootmine ja töötlemine, hiljem
Henrik mainib oma Liivimaa kroonikas Tarapita nimelist jumalat viiel korral. See on ainus mütoloogiline kuju, kellest ta pikemalt kõneleb ainujumalana. Tarapitat tundis Virumaa rahvas saarlaste suure jumalana. On teada ka, et eestlaste appihüüd oli: “Taara avita!” Surnute hinged. Surm ei tähendanud muistsele eestlasele inimisiku lõppu. Arvati, et ka surnu hing vajab toitu, rõivaid ja tarberiistu nagu elavgi inimene. Seepärast pandi surnule hauda kaasa panustena esemeid (toit, tööriistad, ehted jm.). Hingedeaeg on surnutele pühendatud aeg hilissügisel, kui puulehed hakkavad kolletuma, (looduse suremine). Usuti, et surnute hinged külastavad sel ajal oma endist kodu ning püüti nendega olla heades suhetes (kaeti neile toidulaud, nendega kõneldi, viidi tare peale ande, köeti saun). Hingedeajal elati vaikselt, hoiduti müra tekitavatest kodustest töödest, söödi tavanditoite, viideti aega jutuvestmise ja mõistatamisega. Kasutatud kirjandus
Neemiklinnused püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. kalevipoja sängi tüüpi linnused rajati voortele, tavaliselt kõrgemale keskosale. Ringvall-linnuseid iseloomustab õmber kogu linnuseõue rajatud kõrge kunstlik vall. Kuni 11 sajandi keskpaigani olid linnused pidevalt asustatud. Keskmisel rauaaajal maeti sageli edasi vandesse olemasolvatesse tarandkalmetesse. Olulise muutusena hakati nüüd panustena lisama relvi. Alates 5-6 sajandis sagenes eheete, relvade ja tööriistade peitmine. Kogu Ida- Euroopa põhjapiirkondadele hakkasid sel ajal mõju avaldama idaslaavlased. keskmisel rauaajal elavnesid taas sidemed ülemeremaadega. Eesti jäi viikingite Bütsantsi ja Idamaadesse viivate kaubteede vahetuse lähedusse, saagad kõnelevad ka viikingite sõjakäikudest Eestisse. Eestlased muutusid ajapikku piisavalt tugevaks ja organiseeritud jõuks, et katsta oma vabadust. 11
põletusmatusena. Pildil tarandkalme. Rooma rauaaeg oli vanema rauaaja lõpuaastasadasel. Rooma rauaajaks nimetatakse seda tiheda kaubavahetuse tõttu Roomaga. Esimest korda tulid kasutusele sõrmused ja sõled. Rooma rauaaeeg oli rahulik periood. Sellest ajajärgust pärinevate esemete hulgast on leitud väga vähe relvi. Keskmine ja noorem rauaaeg - 450 1200 aastail. Olud Eestis muutusid rahutuks. Hakati ehitama linnuseid. Kalmetesse hakati panustena lisama ka relvi. Elavnesid taas sidemed ülemeremaadega. Elu kujunes küladesse. Tavaliselt oli küladel ühine põllumaa, kus iga majapidamine haris ja hoolitses erineva osa eest. Põllud olid püsivad. Hakati rajama hulgaliselt linnuseid, mille ümber asus avaasula. Linnus Kaitserajatis, mida ümbritses müür, kraav, vall või palktara. Sel ajal kasutati ära looduslikke olusid ja rajati linnuseid juba looduse poolt kaitstumatesse
Ojamaalt lähtunud eeskujudel ehitati Eestis ka mõned laevkalmed, kus piirdekivid olid paigutatud laevakujuliselt. Kivikirstkalmed olid Eestis valitsevaks kalmevormiks kuni I sajandini p.Kr. (R. Kalle, ... 2005). Keskmisel rauaajal (V sajandi teisest poolest kuni VIII sajandi lõpuni) maeti sageli edasi vanadesse olemasolevatesse tarandkalmetesse. Uued sel perioodil rajatud kivikalmed kujutasid endast aga ilma sisekonstruktsioonideta lihtsaid kivikuhelikke. Olulise muutusena hakati panustena lisama relvi (V. Lang, ... 2003). I aastatuhande keskpaigast alates levisid Kagu- ja Ida-Eestis, enamasti väljaspool kivikalmete levikuala, liivakääpad. Kääpad paiknevad maastikul enamasti rühmiti, nagu kivikirstkalmedki, nende arv võib ühes rühmas ulatuda paarikümneni. Tavaliselt on kääpad levinud jõgede läheduses liivmuldadega aladel (Lang 2003). Kuigi Eestis valitses esiaja lõpus muinasusk, polnud ristiusk päris tundmatu. Eestlased
10. Rooma rauaaeg Vanem rauaaeg e. rooma rauaaeg.(1.-4.saj. p.Kr.) need sajandid olid eesti hõimudele suureks tõusuperioodiks. Peamisteks elatusaladeks oli põlluharimine ja karjakasvatus. Puhkes õitsele käsitöö (metallitöö). Tegeldi kaubandusega (Rooma). Levisid tarandkalmed. 11. Keskmine rauaaeg e Viikingi aeg (5.saj.-8.saj p.Kr) Olud Eestis muutusid rahutuks. Hakati ehitama linnuseid. Maeti sageli edasi vanadesse tarandkalmetesse. Kalmetesse hakati panustena lisama ka relvi. Elavnesid taas sidemed ülemeremaadega (viikingid). 12. Elatusalad muinasaja lõpul - Peamiseks tegevusalaks oli maaharimine, mis arenes edasi ja saavutas oma aja kohta kõrge taseme. Põhja-ja Lääne- Eestis levis ühesahaline konksader, paksema mullakihiga kesk- ja Lõuna-Eestis kaheharuline harkader.. alates XI sajandist levis üha rohkem talirukis.
kultusekivid. Õpiti ise rauda tootma (soorauamaak). 8)Vanem ehk rooma rauaaeg Vanem rauaaeg e. rooma rauaaeg.(1.-4.saj. p.Kr.) need sajandid olid eesti hõimudele suureks tõusuperioodiks. Peamisteks elatusaladeks oli põlluharimine ja karjakasvatus. Puhkes õitsele käsitöö. Tegeldi kaubandusega (Rooma). Levisid tarandkalmed. 9)Keskmine rauaaeg (5.saj.-8.saj p.Kr) Olud Eestis muutusid rahutuks. Hakati ehitama linnuseid. Maeti sageli edasi vanadesse tarandkalmetesse. Kalmetesse hakati panustena lisama ka relvi. Elavnesid taas sidemed ülemeremaadega (viikingid). 10)Noorem rauaaeg: eestlased muinasaja lõpul Muistsete vabadusvõtluste kohta on olemas tähelepanuväärne kirjalik ajalooallikas, mida tema tõenäolise autori järgi nim Läti Henriku kroonikaks. Muinasaja lõpusajandid olid Eestile olnud suhteliselt kiire arengu ajaks. Võõrvallutuste eelse Eesti rahvaarvu hinnatakse 150 000 200 000 inimesele,
Kultuurikandjad on peetud nomaadideks, kellele oli vajalik uus põllumaa. Koduloomade luid on nöörkeraamikute asulakohtadest leitud suhteliselt vähe, kuid neid siiski on. Veelgi vähem on märke põlluharimisest asulakohad on teada maaviljeluseks sobilikelt aladelt. Matsid oma surnuid maahaudadesse külili, jalad põlvist kõverdatud, vähem selili ja väljasirutatult. Saksi- Tüüringi kultuuri allpiirkonnas ka liivast kääbastesse. Domineerivad üksikhauad. Panustena varem vaid tulekivilaastud, siis ka kivikirved ja keraamika, pisut hiljem ka töökirveid ja talbu, samuti vaskrõngaid; kõige lõpus domineerivad keraamika, töökirved ja talvad. Varem peeti neid väga sõjakateks, nüüd on suure sõjakuse hüpoteesist loobutud. Mõned uurijad peavad venekirveid hoopis kultuslikeks. Lõpetuseks võib öelda, et neoliitikumis said alguse kõik tänapäevani jätkuvad protsessid ning esimest korda muutis inimene kardinaalselt loodust. Pronksiaeg
annaabi.ee 
