maailmasüsteemi ning universumi lõpmatuse teooriate pooldamisega. Kosmoloogia kõrval kirjutas Bruni uurimusi ka mälu ning mnemotehnikate kohta. Teda peetakse uusaegse teadusliku mõtlemise märtriks, kuna inkvisitsioon põletas ta elusalt ketserluses süüdistatuna, sest Bruno ei olnud valmis oma aadetest loobuma. Ehkki Brunot on hiljem nähtud teaduslik materialistliku maailmavaate eestvõitlejana, ei olnud ta kindlasti ateist, vaid pigem okultismi kalduv panteist Giordano bruno Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Giordano_Bruno http://et.wikipedia.org/wiki/Mary_Stuart http://et.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_I http://et.wikipedia.org/wiki/Christoph_Kolumbus http://et.wikipedia.org/wiki/Martin_Luther
Teine uusaja õpetus on ratsionalism DESCARTES Ratio on mõistus. Tunnetamine baseerub mõtlemisele, mõistusele. Descartes ,,mõtlen-järelikult olen olemas" ,, tunnen järelikult olen olemas ,, meeleline tunnetus (voierbach võttis selle descartesilt ) B. SPINOZA - ratsionalist, ristiusku BENEDIKTUS SPINOZA, radikaalne ratsionalist, ta ei räägi mitte tavalisest mõistusest vaid puhtast mõistusest. Äärmuslik ratsionalist. Suhtumises jumalasse on ta panteist. PANTEISM jumal on kõikjal, looduses. ,, jumal kui loodus on ise looja ja ka loodud ,, ,, loodus on ise enda põhjus ,, G. W. Leibniz kolmas ratsionalist. 1646-1718 ,, puhkusest nürimeelsuseni on vaid üks samm ,, -Koguaeg tuleb millegagi tegeleda, hakkad puhkama muutub nüriks Tema ratsionalism, peetakse see tõttu, et rääkis kahesugustest tõdedest. On olemas mõistuse tõed ja need tõed on paratamatud. Ja on fakti tõed, mis on juhuslikud. Esindab filosoofilist pluralismi
· S: kõiksus on ainus tõeline substants, ainus põhjus, mis põhjustab oma olemasolu, ainus põhjus millel puudub põhjus Jumal on sama mis kõik · Jumal pole väljaspool maailma ega selle sees, Jumal ongi ise maailm · S: inimestel on ka füüsilised kehad ja hing, kuid mitte 2 eri inimest vaid üks isiksus, ka Jumal on selline · Selliselt S jumalikustab looduse panteism; S kas panteist, panenteist (,,Jumala sees"), ateist · S toob sisse mõiste sub specie aeternitatis - igaviku seisukohalt · S filosoofia rõhutab oma eetikas tasakaalu, perspektiivitunnet ja sallivust; ta kaitseb mõtte- ja sõnavabadust, ta eetikateos ("Eetika", 1677) on üles ehitatud nagu geomeetriaõpik QED (quod erat demonstrandum) "mida oligi vaja tõestada" (kõik Eukleidese (3 saj eKr) tõestused lõpevad nii)
Kritiseeris Prantsusmaa Päiksekuningat Lois XIV'it, sest kuningas tühistas Nantes' editki. 1789 -Prantsuse revolutsioon Georg Hegel Elas 18. Sajandil. Suri Berliinis. Isa oli ametnik. Õppis teoloogiat ja filosoofiat. Töötas Bernis koduõpetajana. Bern on Sveitsi pealinn. Oli filosoofiaõpetaja Jenas ja Berliinis. Jenas lõpetas töö, sest Napaleon vallutas Saksamaa ja sulges Jena kooli. Hegel on maetud Berliini , filosoof Fichte kõrvale. Peateos: · Vaimu fenomenoloogia Ta oli panteist jumal ja loodus on üks ja see sama Herakleitos vanakreeka filosoof, kes mõjutas Hegelit kõige rohkem. Ta õpetas seda, et maailm on vastuoluline, 2 vastandit on inimloomuses olema. ( Nt inimene on hea ja halb, surnud ja surematu ideed elavad edasi) Dialektika areng, vaidluskunst. ,,Inimene on ajavaimu hing" ,, Üksikisik ei suuda oma soovide järgi ajalugu muuta" Artur Schopenhauer (1788-1860) Isa oli ametilt kaupmees. Kohtus Goethega.
mõtte- ja sõnavabadust, ta eetikateos (“Eetika”, 1677) on üles ehitatud nagu geomeetriaõpik – QED (quod erat demonstrandum) – “mida oligi vaja tõestada” (kõik Eukleidese (3 saj eKr) tõestused lõpevad nii) ■ Õigete teadmiste saamiseks tuleb kasutada matemaatilisi meetodeid (Decartes arvas sama) ■ Spinoza on Lääne mõtlejate seas tipp-panteist, ilmselt ei saa teda ei panenteistiks ega ateistiks eelkõigenimetada, kuigi seda on proovitud 8.JOHN LOCKE- inglise (1632-1704) ■ empirismi rajaja (EMPIRISM- arusaamine, et kõik teadmised tulenevad kogemustest, RATSIONALISM- teadmine tuleb mõistusest enesest, on sünnipärane) ■ hea tunnetusteoorias ja poliitilises filosoofias ■ pani aluse inimmõistuse piiride uurimisele- tema arvates, ükskõik kui palju ei oleks
Ta oli dualist maailma jaguneb mõtte- ja materiaalseks maailmaks. Alberto näitab Sofiele arvutiprogrammi Laila, mis oskab Sofiega rääkida. Seejärel näevad nad, et Hilde isa on arvutiviiruse kujul nende ees. Nad saavad teada isa nime Albert Knag, mis on väga sarnane Alberto Knoxile. Baruch Spinoza elas ka 17. sajandil. Ta arvas, et Piibel ei ole läbinisti Jumalast inspireeritud ja seetõttu oli ta väga vihatud kristliku ja judaistliku kiriku poolt. Spinoza oli panteist, ta uskus, et Jumal eksisteerib kõiges. Ta uskus, et on olemas Aine ehk Jumal, millest kõik koosneb. Inimene on teadlik kahest atribuudist mõttest ja mateeriast, kuid neid võib olla lõputult palju. Nii astus ta vastu Descartese keha ja vaimu dualismile. Ta arvas, et Jumal juhib maailma läbi looduse. Inimene ei ole vaba olend, ta on kammitsetud loodusseaduste poolt sisemiselt ja välimiselt keskkonnast. Kui me mõistame, et kõik, mis juhtub on vajalik, siis
Ütleb, et kui inimesel on Jumala kujutis vale, siis ei saa olla ka õiget inimesepilti. Substantsi kasutamine Jumala kohta. Ta jaoks substants mõiste, mis ei vaja teiste nähtuste mõisteid enda väljendamiseks, (puhas) Jumal tema jaoks absoluutne, lõputu olemine, milles pole mitte mingit piirangut. Jumala lõputu hulk omadusi, ta peab paratamatult eksisteerima kuna ta on substants ja jagamatu kõik, mis tajume, on jumala seisund.mõiste ,,modi" substantsi seisundid. Samas pole panteist. Loodus jumal. Saame kõike haarata tänu jumalale. Jumal on looja ja loodus tema abil tekkinud ja hoiab koos. Tunnetusteooria Inimvaimu ideed siis tõelised, kui nad on seotud Jumalga kuna jumal ainus substants. Tõesed ideed selged ja arusaadavad. Nende mõtete mõõdupuuks on tõde ise. Olemas 3 tunnetusviisi: 1) meeleline tunnetud, mis tekib välisärrituse mõjul, see võib kaasa tuua korrastamata ja segasid mõisteid. 2) Ratsionaalne tunnetus
(IV) Me ei saa aru, mis on hea. (V) Kurjuseta pole headusst. (VI) Jumal on loonud kõikidest maailmadest parima. Enam parimat pole võimalik luua. Agnostik jälgib õpetust, mis eitab Jumala olemasolu. Agnostitsism mõne väite tõesust ei ole võimalik teada saada Ateist ei usu, et Jumal on olemas. Teist usub jumalat kui absoluuti kõikide atribuutidega. Deist Jumal on algpõhus, kes lõi Universumi ja loodusseadused, kuid ei ole isikuline ega immanentne. Panteist Jumal avaldub meile loodusena. Transtsendentne tuleb ladina sõnast transcendens, mis tähendab piiridest väljuv, teisel pool piiri. See jääb väljapoole tunnetust, ületab inimliku arusaama piiri. Transtsendentaalne skolastikas tähistas see termin üldisi spekulatiivseid mõisteid nt, olev, üks, hüve, tõde. 13 Müstitsism meie jutt Jumala kohta on vale, sest inimlik arusaam on lõplik, aga Jumal on metafüüsiline lõpmatus
1936. aastal alustas Eesti kirjanduse selts uue sarja ,,Maailmakirjandus" väljaandmist. Esimeseks köiteks selles sarjas oli Puskini looming (,,Valik luulet"). 18. saj kirjandust võeti eelkõige kui romaanikirjandust. Puskin jäi tagaplaanile, temast ei räägitud. See on just eesti kirjanduse suur saavutus, et hakati rääkima eelkõige Puskinist. Puskini terve hing on üks olulisi märksõnu. Surma võtab ta loomulikuna. Looduse ja inimese vahel on kindel piirjoon. Ta ei ole panteist. Puskin ei moraliseeri oma teostes. Loodus elab oma elu, ta on ükskõikne. Ta oli avatud kogu maailma traditsioonile. Puskin oskas maailmakirjanduse malle ümber istutada ka vene kirjandusse. Ta on väga palju lugenud inglise kirjandust, eriti Byronit neist ei võta ta malli, vaid pigem ironiseerib. Puskin oskas omaks võtta kogu maailma traditsioonist seda, mis oli temale lähedane. Puskini vorm ja sisu on tasakaalus. Puskin on eesti keelde palju paremini
annaabi.ee 
