Third level Fourth level *üleni hallika värvusega, Fifth level mõnikord kollaka või pruunika varjundiga. Kõht on hele- või kollakashall *selgelt äratuntav on ta nn. "hiirelõhna" tõttu, mida eritavad muskusnäärmed *elab peamiselt elamutes - sahvrites, aitades, keldrites ja muudes panipaikades *toiduks taimede seemned, eriti teravili, muud taimeosad ja putukad, inimeste toit ja jäänused *ülisuur sigivus, kuni 8 pesakonda, 3-8 poega iga *palju vaenlasi Aitäh!
10 ta ka mett, surnud ja haigeid mesilasi ning võib tarus levitada mesilaste nakkushaigusi. (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989). Soomuklane on välimuselt kuni 10 millimeetri pikkune, hõbehallide soomustega kaetud, kahe harjasja tundlaga, tiibadeta, kolme tagakehalisandiga elavalt liikuv putukas, kes eelistab niiskeid ja sooje ruume. Soomuklased liiguvad alles videvikus söögiotsinguile. Toituvad nad meest, tarupõhjalt leiduvast prahist ja panipaikades olevast suhkrust. Nende soodsad elutingimused on liigniiske keskkond ning tuulutamata tarud või laod. (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989). Lestad ei ole paljale silmale nähtavad. Toiduks on neile suiras olev valk, mille tõttu nietatakse neid ka suiralestadeks. Piisavas niiskuses 25 - 30 oC ruumis võivad lestad suira pulbriks muuta, mistõttu on eriti ohtlik, kui lestad esinevad kärgede panipaikades. Lestad tavaliselt tugevatesse mesilasperedesse ei tungi
· Pirni eluiga · Kas soe või külm valgustada · Kas sobib õue Kasutatud kirjandus : · http://lambid.ee/ee/saastupirnid-saastulambid/kerakujulised-saastupirnid/rx-mg-11w-825- e27 (toas olev lae-,seina-,põrandalamp) · http://lambid.ee/ee/u-kujulised-saastupirnid-pin-sokkliga/rx-s-11w-830-g23 (toas olev laualamp) · http://lambid.ee/ee/rxe-e-11w-827-e27 (lae-,seinalamp köögis) · http://lambid.ee/ee/rjh-a-28w-230-c-xe-e27 (panipaikades olevad pirnid) · http://lambid.ee/ee/rjh-a-42w-230-c-xe-e27 (esikus olevad laelambid) · http://lambid.ee/ee/u-kujulised-saastupirnid-pin-sokkliga/rx-s-7w-830-g23 (esikusolev seinalamp) · http://lambid.ee/ee/u-kujulised-saastupirnid-pin-sokkliga/osram-dulux-intelligent-facility- 10w-825-e14 (WC-s ja dusiruumis kasutatavad pirnid) · http://lambid.ee/ee/rjh-a-70w-230-c-xe-e27 (kuuris kasutatavad pirnid) · http://lambid
2. HALLITUSSEENED Mikro- ehk hallitusseened. Mikroseenteks nimetatakse tinglikult seeni, mis ei moodusta makroskoopilisi viljakehasid. Jaotuselt kuuluvad mikroseened enamasti kottseente ja teisseente hõimkonda. Mikroseente kolooniaid nimetatakse kõnekeeles ka hallituseks. Seente elutegevusekson vajalikud orgaaniline toit, vesi ja sobiv temperatuur. Harilikult seostatakse hallitusega ainult toidu riknemist. Ei osata kahtlustadagi, et elutoas,vannitoas, panipaikades, keldriruumides hõljuva ebameeldiva lõhna põhjustajateks on seal endale sobiva elupaiga leidnud hallitusseened. 2.1 HALLITUSE KUJU JA EHITUS Hallitusseened produtseerivad elutegevuse jätkamiseks eoseid, mis on imeväikesed 120 mikromeetri suurused osakesed. Kontaktis nahaga ja sissehingamisel põhjustavad need ärritus- ning allergianähtusid. Hallitus esineb laigutena .Nad on ülituntud roheka sinaka või muu värvina
Hallitusseened produtseerivad elutegevuse jätkamiseks eoseid, mis on imeväikesed 120 mikromeetri suurused osakesed. Kontaktis nahaga ja sissehingamisel põhjustavad need ärritus- ning allergianähtusid. Tervisehäireid võivad tekitada ka kuivanult lendu tõusnud seenemass või seene eritatavad keemilised ained. Harilikult seostatakse hallitusega ainult toidu riknemist. Ei osata kahtlustadagi, et elutoas, vannitoas, panipaikades, keldriruumides hõljuva ebameeldiva lõhna põhjustajateks on seal endale sobiva elupaiga leidnud hallitusseened. Kasutatud kirjandus Internet http://www.tarbija24.ee/260407/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/257387.php http://www.meiekodu.ee/index.php?acid=23&go=leht&article_id=249 Bioloogia õpik gümnaasiumile II osa / Eesti loodusfoto Tartu 2001
- proteiinis asendamatuid aminohappeid. Mugulaid on õigem koristada varakevadel (mullas säilivad kõige paremini). Kevadel on saak 15 20% suurem kui sügisel. Kevadel ei tohiks maapirni mugulaid kauaks mulda jätta. Idanema hakanud ja kasvama läinud mugulate maitse pole enam suurem asi. Seetõttu tuleb kevadine saak varakult koristada ja sorteerida välja seemnemugulad raskusega 2040 g. Mugulaid võib hoida ka niisketes panipaikades, kuid siis peab ikkagi arvestama nende riknemise ja kiire närtsimisega. Osaliselt saab veekaotusest tingitud muutusi korvata, kui enne söömist mugulaid külmas vees turgutada. Maapirnist saab maitsvaid toite: - keetes või aurutades, - ahjus küpsetades, - grillides. Väga maitsvad on maapirnid värskena: - toorelt krõbistamiseks,
hoida korterites ja üldkasutatavates ruumides õhku saastavaid esemeid ja aineid; - lasta kanalisatsiooni kergestisüttivaid vedelikke, mürgiseid aineid, toidujäätmeid ning muid esemeid ja aineid, mis võivad seda ummistada; - asetada esemeid üldkasutatavatesse trepikodadesse, koridoridesse, pööningule ja varuväljapääsude ette; - sulgeda tuletõrjeredelite ja tuletõrjeinventari ning seadmete juurde viivaid käike; - hoida eluruumis või elamu panipaikades kergelt süttivaid aineid mitte rohkem kui olmevajadusteks; - akendest või rõdult kloppida või harjata vaipu ning vooditarbeid ja muid majapidamisesemeid; - risustada rõdusid mitmesuguste materjalidega või esemetaga, mis ulatuvad üle piirete; - pidada korterites kasse, koeri ja muid väikeloomi, kui ei täideta sanitaar- ja hügieeninõudeid; - viibida hoone tehnilistes ruumides(soojussõlm, veemõõdusõlm, kilbiruum jne ) ja katusel, kui selleks pole
hoida korterites ja üldkasutatavates ruumides õhku saastavaid esemeid ja aineid; - lasta kanalisatsiooni kergestisüttivaid vedelikke, mürgiseid aineid, toidujäätmeid ning muid esemeid ja aineid, mis võivad seda ummistada; - asetada esemeid üldkasutatavatesse trepikodadesse, koridoridesse, pööningule ja varuväljapääsude ette; - sulgeda tuletõrjeredelite ja tuletõrjeinventari ning seadmete juurde viivaid käike; - hoida eluruumis või elamu panipaikades kergelt süttivaid aineid mitte rohkem kui olmevajadusteks; - akendest või rõdult kloppida või harjata vaipu ning vooditarbeid ja muid majapidamisesemeid; - risustada rõdusid mitmesuguste materjalidega või esemetaga, mis ulatuvad üle piirete; - pidada korterites kasse, koeri ja muid väikeloomi, kui ei täideta sanitaar- ja hügieeninõudeid; - viibida hoone tehnilistes ruumides(soojussõlm, veemõõdusõlm, kilbiruum jne ) ja katusel, kui selleks pole
üldkasutatavates ruumides õhku saastavaid esemeid ja aineid; - lasta kanalisatsiooni kergestisüttivaid vedelikke, mürgiseid aineid, toidujäätmeid ning muid esemeid ja aineid, mis võivad seda ummistada; - asetada esemeid üldkasutatavatesse trepikodadesse, koridoridesse, pööningule ja varuväljapääsude ette; - sulgeda tuletõrjeredelite ja tuletõrjeinventari ning seadmete juurde viivaid käike; - hoida eluruumis või elamu panipaikades kergelt süttivaid aineid mitte rohkem kui olmevajadusteks; - akendest või rõdult kloppida või harjata vaipu ning vooditarbeid ja muid majapidamisesemeid; - risustada rõdusid mitmesuguste materjalidega või esemetaga, mis ulatuvad üle piirete; - pidada korterites kasse, koeri ja muid väikeloomi, kui ei täideta sanitaar- ja hügieeninõudeid; - viibida hoone tehnilistes ruumides(soojussõlm, veemõõdusõlm,
11 KAUBA KÄITLEMINE 11.1. Laonduse ajaloost Laondus kui äraelamiseks vajaliku toiduvaru säilitamine on tõenäoliselt sama vana kui inimkond. Ajaloost on teada, et juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi kogusid inimeste eelkäi- jad neandertallased koopaelanikena toiduvarusid. Koriluse ajal, kui elatuti peamiselt jahisaagist, metsamarjadest ja taimejuurtest, hoiti toidutagavarasid maasse kaevatud panipaikades. Tänapäeva mõistes laonduse ja varude säilitamise juured ongi saanud alguse vajadusest säilitada söödavat, et elada üle periood, mil peale jahiloomade polnud võimalik loodusest midagi juurde hankida. Tuhandeid aastaid tagasi võeti sõjakäikudele kaasa toiduvarusid, milleks oli peamiselt tera- vili. Kuna kümned tuhanded sõdalased vajasid äraelamiseks ja võitlusvõime säilitamiseks suurtes kogustes toitu, tuli hankida söödavat vallutusretkedel pidevalt juurde
inimkond. Ajaloost on teada, et juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi kogusid inimeste eelkäi- Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR jad neandertallased koopaelanikena toiduvarusid. Koriluse ajal, kui elatuti peamiselt jahisaagist, metsamarjadest ja taimejuurtest, hoiti toidutagavarasid maasse kaevatud panipaikades. Tänapäeva mõistes laonduse ja varude säilitamise juured ongi saanud alguse vajadusest säilitada söödavat, et elada üle periood, mil peale jahiloomade polnud võimalik loodusest midagi juurde hankida. Tuhandeid aastaid tagasi võeti sõjakäikudele kaasa toiduvarusid, milleks oli peamiselt tera-
annaabi.ee 
