Vanasti polnud lubatud naistel juukseid lõigata ning meestel habet ajada. Matused olenesid sellest, kui tihti käis inimene ihil, kui ta oli kolme aasta jooksul käinud,siis oli matus pikem ning kasutati tema nime lugedes palvet. Kuki aga inimene polnud pihil käinud,siis oli matus lühem ning anonüümne. Maeti naturaalsetes materjalides,mis tehti juba enne surma inimese enda poolt valmis. Joodi ühest pangest selleks ettenähtus kopsikust. Kui tuli külaline,kes tahtis juua,siis toodi talle eraldi ämber veega ning kopsikust valati klaasi vesi, kui külaline oli selle ära joonud,siis keedeti see klaas läbi. Setud Saun oli väga tähtis! Tiik oli kõrval,et pärast ennast seal puhtaks pesta, sest üldiselt käidi suitsusaunas. Samal ajal suitsutati seal sinki. Liimdümine- enne sauna minekut ooteaeg. Ait oli kõige tähtsam, mida rohkem aita, seda rikkam perekond. Oli riideait e.
Konte kasutati ka ennustamiseks. Selleks anti kontidele tüdrukute nimed, asetati need põrandale ning see, kellenimelise kondi pere koer tuppa tulles kõigepealt ära võttis, see sai esimesena mehele. Lapsi lõbustati ka erinevate mängudega. Vastla kotti ajamine oli mäng, kus vanemad tegid pööningul lärmi, et imiteerida vastla püüdmist. Lõpuks hüütakse, et vastel on käes ning kästakse allavisatav elukas kinni püüda. Samal ajal visati kotti hoidvale lapsele pangest vett kaela. 3 Vastlatel valamistati õlenukke ehk kadasid, keda siis perest perre viidi. Enamasti valmistati mehekujulised õlgi täistopitud nukud, et need salaja naabri ukse taha viia ning sedasi kahjulikke jõudusid eemale peletada. Kada ajamist on peetud metsikukultuse jätkuseks. (Projekt Berta 04.03.2014) Tänapäev Tänapäeval tähistavad vastlapäeva enamasti lastega töötavad asutused nagu lasteaiad ja
seda veel kindlasti väga paljud vähegi teatrihuvilised inimesed. Ta on armas noor näitleja, kes on oma praeguseks juba mitmekümne rolliga erinevates lavastustes pugenud meile südamesse just oma erakordse lauluhääle ning näitlemisoskusega, mis paneb ka kõige suuremad asjatundjad ahhetama. Olles olnud juba nende viie aasta jooksul niivõrd edukas on talle oodata veelgi tõotustandvamat tulevikku. Evelin Pangest Evelin Pang sündis 22.mail 1980. aastal, Tallinnas, kus ta elab tänapäevani. Ta õppis Tallinna 21. Koolis, kuid gümnaasiumi lõpetas Tallinna 49. Keskkoolis 1998. aastal. Samal aastal alustas Evelin õpinguid Eesti Muusikaakadeemia kõrgemas lavakunstikoolis Elmo Nüganeni valvsa silma all. Tema otsus minna õppima näitlemist üllatas paljusi, kuna ta oli alati olnud sina-sõber hoopis muusikaga. Nimelt
üksikteateid vaid Põhja-Tartumaalt ja Põhja-Viljandimaalt. Vastla kotti ajamine Mitmel tähtpäeval on naljatatud teadmatuga, eriti on seda tehtud laste lõbustamiseks, lastes neil salapärast elukat kotti püüda. Pööningul või lakas imiteeritakse otsimist ja tagaajamist, madin ja püüdmine aina ägeneb. Lõpuks hüütakse, et vastel on käes, ja kästakse allavisatav elukas kotti püüda. Samal ajal visatakse kottihoidvale lapsele ootamatult pangest vett kaela. Kasutatud allikad: http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-vastlapaev.php http://www.folklore.ee/tagused/nr32/sedakova.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Vastlap%C3%A4ev http://www.google.ee/search?hl=et&q=vastlap %C3%A4ev&btnG=Google+otsing&lr=&aq=f&oq=
Võimalikkuse tasandil pakib Taavi koti, purgi viinamäeteoga asetab ta koti põhja. Ta sõidab bussiga, rongiga, kuni lõpuks jõuab sellesse ilusasse kohta. Valge maja on täpselt selline nagu Taavi kujutlenud on. Ta arvab, et tigu on õnnelik, kuid samas saab aru, et nii algelise ajuga loom ei oska olla õnnelik. Valge särgiga mees tuleb aeda, hakkab peenarde vahelt midagi suurde pange korjama. Mees tundub meeldiv ja aiatöös on midagi kodust. Mees kallab pruuni pudeli sisu pange ning pangest tõuseb auru ja kuuldub susinat. Mees näeb Taavit, Taavi uurib, mis panges on. Mees näitab surnuks põlenud viinamäetigusid. Taavi sõidab koju tagasi. Lõpuks sabub hetk, mil Taavi kohtub Airiga. Taavi astub Airi juurde tuppa ja avastab, et toas istuvad kaks noormeest ja neiu. Taavi on pettunud. Nad arutavad 7 erinevaid maailmavaateid ja kunsti üle, poiss nimega Kuldar vaidleb Taavile vastu.
1) Käib läbi tuttavaid kohti /inimesi 2) seletamatu paranemine 3) räägib teeleminekust 4) kingib asju ära 5) kui minnake midagi vaatama ja loom läheb üle tee 6) kirikuõpetaja hobuse pea norus 7) inimene peale palve kuulamist kohe uinub 8) võlgade tasumine 9) saladuste rääkimine 10) jääb silma kuidagi (nina terav, silmade kõõritamine osutuv lõug) 11) vaatab seina (näeb et seina sees on auk) --- surmaennete tõlgendamine 12) ammutatakse pangest vett ja vaadatakse kumba pidi tiirleb vesi...kui vastupäevA SIIs sureb 13) kui sool kui pihus niiskub siis on surmaenne 14) kui talla-all hõõrutud pekki koer sööb siiis surm 15) tahab teist aset (enamasti kõvemat) 16) haigevoodi valvajate ära ajamine Surnu majas: 1) 2 ->3 2) kas on pehme (kui surnu on pehme ja surnukangestust ei ole) siis tuleb varsti uus surm. 3) Surnut majast välja viies keegi lävel komistab/ komistab lihtsalt 4) kukk kirstule
See koosnes veest, jämedast odrajahust ja liha või rasva tükikestest. Seda küpsetati ahjus suure panni peal. Tol ajal oli suuri raskusi suhkru hankimisel. Seda asendati suhkrupeetidest tehtud siirupiga. Peedid tuli puhastada, koorida ja liistakuteks lõigata. Seejärel pandi liistakud keema. Segu kurnati ja magus vedelik pandi uuesti katlasse ja keedeti, kuni suurem osa veest oli ära auranud ja katlasse jäänud paks, pruun ja magus siirup. Mõnel pool tehti seda saunaköögis. Umbes 7-8 pangest vedelikust sai 1-1,5 pange siirupit. Seda siirupit kasutati leiva peal, magustoitude tegemiseks ja moosi keetmiseks. Siirupiga keedetud pohlamoos oli väga hea, talveks valmistati seda koguni 6-7 pange. Erinevalt tänapäevast, tehti tol aja 6 päeva nädalas tööd. Seega puhkepäevaks oli ainult pühapäev. Kuid ega siiski eriti ei puhatud, oli vaja omagi majapidamine korda teha. Aga aega söögi tegemiseks oli küll hulga rohkem. Siis võis küpsetada
ruumala ja vedeliku tihedusega. 6. Kui keha tihedus on suurem kui vedeliku oma, siis keha upub, kui aga keha tihedus on väiksem, siis keha ujub. Katse täpilise kettaga: kaugem täpp liigub kiiremini, sest peab sama ajaga läbima pikema kaare. Katse nööri otsas keerutatava palliga. Kui nöör lahti lasta, siis lendab pall puutuja suunas minema. Katse veepange keerutamisega vertikaaltasandis. Miks vesi pangest välja ei tule? Katsed nööri otsas rippuva LP-ga. Kinnitame vana LP heliplaadi tsentrisse plastiliiniga niidi. Laseme plaadi niidi otsas rippu ja võngutame seda. Plaat loperdab niid otsas. Kordame katset, aga selle vahega, et enne paneme teise käega plaadi pöörlema. Nüüd säilitab plaat oma asendi. Katse vurriga. Paneme vurri pöörlema ja laseme küljelt sõrmega nipsu vastu vurri telge. Vurr säilitab oma pöörlemistelje asendi ka pärast seda. Põhjus peitub selles, et vurri
toetuspinda. · Miks hakkab vesi panges loksuma, kui seda käe otsas kanda? Vihje: veepinnal tekkivad lained võivad liituda. Kuidas seda vältida? · Kirvele või luuale vart taha pannes koputatakse varre otsaga vastu maad (kivi). Miks nii tehakse? Vihje: inerts. · Kui ketassaega puid saetakse, siis sae hääl muutub saagimise ajal. Kuidas ja miks? Vihje: suuremale sagedusele vastab kõrgem heli. · Miks vesi pangest välja voolab, aga kummulipööratud lõhnaõli pudelist ei voola? 3.3. Liiklus · Kui auto seisab, siis talle mõjuvad jõud on tasakaalus, st jõudude resultant on null (Newtoni I s.). Pisimgi lüke peaks panema auto liikuma. Aga tegelikult? Vihjed: millised jõud mõjuvad autole? · Õues seisab veoauto, mille koorem on puldaniga kaetud. Puldankate on lõtv ja lontis. Kui sama auto sõidab maanteel, on puldan pingul. Miks? Vihje: Bernoulli seadus.
funktsioonis. · Kui lehmal on eesmagu enam kui kümme korda suurem libedikust, siis vasikal on libedik umbes kaks korda eesmaost suurem. · Kui lehmal liigub sööt esmalt eesmakku ja seejärel libedikku, siis vasikal möödub toit libedikku suundumisel eesmaost. · Vasikas saab esmalt kõik vajalikud toitained piimast, mille seede algab libedikus. · Sinna satub see loomupärase imemisasendi korral piki maovagu. · Vasikate pangest jootmisel on vao asend väär ning siis valgub osa piimast ka vatsa, kust organism ei suuda seda omastada · Vatsas tekib roiskumine, mille tagajärjeks võivad olla seedehäired ja nendega kaasnev kõhulahtisus. · Vatsajärgne seede ja toitainete imendumine · Vatsast ja kiidekast liigub fermenteerunud söödamass libedikku. · Libediku happesus on väga kõrge, selle pH jääb vahemikku 23.
annaabi.ee 
