Esineb tugevaid maavärinaid 9.Kuidas on tekkinud islandi saar ? Vastus: Vulkaanilise tegevuse tulemusena. 10.Kuidas tekivad kurdmäestikud? Vastus: Juhul, kui kivimid alluvad survele, nagu laamade kokkupõrkel, siis tekivad kurdmäestikud.Kui kivimikihid pressitakse voltidesse ehk kurdudesse, toimub kurrutus. Himaalaja, Alpid 11. Kuidas tekivad murrangulõhed ? Vastus:Laamade lahknemisel tekivad pinged maakoores, toimuvad murrangud, mis tükeldavad ühtse maakoore pangasteks ehk plokkideks. 12. Miks tekivad murrangulõhed ? Vastus:Seal, kus magma tõuseb tohutu jõuga vahevööst maakoore alla, painutab seda kõrgemale, maakoor rebestub ja tekivad murrangulõhed, mis jaotavad maakoore üksteise suhtes liikuvateks pangasteks. 13. Mis on ülang ja alang ? Kuidas nad tekivad ? Vastus:Ülang on pangas, mis kerkib ümbritsevast maapinnast kõrgemale. Alang on pangas, mis vajub ümbritsevast maapinnast alla poole.
vahevöösse. Kui põrkuvad kaks mandrilist laama, siis nende servad purunevad ja painduvad. Kui laamad liiguvad teineteise kõrval eri suundades, siis tekivad kõrged mäeahelikud. Islandi saar on tekkinud vulkaanilise tegevuse tulemusena. Kui kivimikihid pressitakse kurdudesse, toimub kurrutus. Näiteks Himaalaja ja Alpid. Seal, kus magma tõuseb tohutu jõuga vahevööst maakoore alla, painutab ta seda kõrgemale. Maakoor rebestub ja tekivad murrangulõhed, mis jaotavad maakoore pangasteks. Murrangulõhed tekivad maakoore rebestumisest. Ülang on pangas, mis on maakoore rebenemise käigus kõrgemale kerkinud. Alang on pangas, mis on maakoore rebenemise käigus allapoole vajunud.
hävitavad elustikku ja matavad . tekkida võivad mudavoolud Pos hea maapind kasvatamiseks, tekib tuhv (kivim), timps, palju mineraale, viljakas muld, saab kasutada energiaallikana MÄESTIKUD Mäe tekke protsess on kurrutus ja kurrutus on see, et maakihid surutakse külgedelt kokku. Kurrutuse puhul alluvad kivimid külgsurvele . himaalaja mäestid, ordileerid, pangasmäestikud. Maakoore murrangute puhul jaotub maakoor pangasteks. Võib vajuda Süvakivimid Tardkivimid tekinud magma tardumisel, kõvad nt graniit, basalt (must kihiline kivim) Paekivi, lubjasüsi
- diktüoneemakilt - oobulusliivakivi - Kambriumi liivakivi - sinisavi TORNIMÄGI läänepoolseim kuni 800m pikk ja kuni 200m lai, absoluutne kõrgus 69,9 m (ümbritsevast maapinnast 34m kõrgem), 1020º lõuna suunas kallutatud põhjanõlv on järsakuline-200m pikkuselt kulgev ordoviitsiumi lubjakivide paljand, põhjakaarest ääristab kuni 35m kõrgune enamasti paekivist järsak ida- ja lääneotsas on kivimid tugevamini deformeeritud, väiksemateks pangasteks tükeldatud, tugevasti (3090º) kallutatud ja kohati isegi kurdudesse surutud PÕRGUHAUAMÄGI (KA PÕRGUAUGUMÄGI, GRENADERIMÄGI) üle 1km pikk, kahe tipuga (läänepoolne 83 ja idapoolne 81 m ümp) tuumiku moodustavad mitmed väiksemad (läbimõõt kuni 100m) tugevasti deformeerunud hiidpangad Põrguhauamäe lael on u 250 m läbimõõdus ovaalne ja kuni 20 m sügavune sulglohk Põrguhaud või -auk. Selle lohu lõunanõlval paljandub enam kui 100 m
subduktsioonivööndeis. Laamade sisealadel: kuuma täpi piirkondades, kontinentaalse rifti aladel. Mäestike teke: kurdmäestikud tekivad laamade kokkupõrkel (Himaalaja, Andid, Kaukasus, Alpid jt,) Pangasmäestikud murranguplokkide erisuunalisel liikumisel - ülang, alang (Ida-Aafrikas, Punase mere rannikumäestikes, Draakonimäestik, ookeanide keskmäestikud jt.) Kurdpangasmäestikud kurrud lõhutakse murrangute tõttu pangasteks (Altai, Tian Shan, Euroopa keskmäestikud- Prantsuse keskmassiiv, Vogeesid jt.) Vulkaanipursked toovad endaga kaasa mitmesuguseid kahjustusi, kuid millist kasu võivad tuua vulkaanipursked? V: geotermaalenergia, kuumaveeallikad, geisrid, turismid, leidub maavarasid: vulkaaniline tuhk ja vulkaaniline klaas (obsidaan). Riigid, kus tegutseb aktiivne vulkaan: Tsiili, Indoneesia, Jaapan, Island, USA, Itaalia, Filipiinid, Paapua Uus-Guinea, Venemaa, Uus-Meremaa, Kanada.
Murrangud esinevad tihti suuremate gruppidena, moodustades murranguvööndeid. (a- kerkemurrang, b- langatusmurrang e. normaalmurrang, c- nihkemurrang ) Mäestike teke: kurdmäestikud tekivad laamade kokkupõrkel (Himaalaja, Andid, Kaukasus, Alpid jt,) Pangasmäestikud murranguplokkide erisuunalisel liikumisel - ülang, alang (Ida-Aafrikas, Punase mere rannikumäestikes, Draakonimäestik, ookeanide keskmäestikud jt.) Kurdpangasmäestikud kurrud lõhutakse murrangute tõttu pangasteks (Altai, Tian Shan, Euroopa keskmäestikud- Prantsuse keskmassiiv, Vogeesid jt.) 4. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel: ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine. Laamtektoonika on laamade ehitust ja liikumist käsitlev õpetus. 5. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning liigitamist kuju (kiht- ja kilpvulkaan) ja purske
Selle kivimeid, eriti lubajakive läbivad tihedalt (keskmiselt 10 tk 1 m kohta) kihi pinnaga ristuvad lõhed (nn tihelõhelisus). Tornimäe ida- ja lääneotsas on kivimid tugevamini deformeeritud: väiksemateks pangasteks tükeldatud, tugevasti kallutatud ja kohati isegi kurdudesse surutud. Mitmed tugevasti deformeeritud, kümnetesse meetritesse ulatuva läbimõõduga lubjakivipankad on tuumikpanga küljest lahti rebitud ja mandrijää poolt sadu meetreid lõuna poole kantud ning siis
Laamade sisealadel: kuuma täpi piirkondades, kontinentaalse rifti aladel. Mäestike teke: kurdmäestikud tekivad laamade kokkupõrkel (Himaalaja, Andid, Kaukasus, Alpid jt,) Pangasmäestikud murranguplokkide erisuunalisel liikumisel - ülang, alang (Ida-Aafrikas, Punase mere rannikumäestikes, Draakonimäestik, ookeanide keskmäestikud jt.) Kurdpangasmäestikud kurrud lõhutakse murrangute tõttu pangasteks (Altai, Tian Shan, Euroopa keskmäestikud- Prantsuse keskmassiiv, Vogeesid jt.) loe laamtektoonikast: http://www.zzz.ee/horisont/1999/78/maakoor.html · Näita nooltega laamade liikumise suunad? · Millised geoloogilised
keskahelikes, subduktsioonivööndeis. Laamade sisealadel: kuuma täpi piirkondades, kontinentaalse rifti aladel. Mäestike teke: kurdmäestikud tekivad laamade kokkupõrkel (Himaalaja, Andid, Kaukasus, Alpid jt,) Pangasmäestikud murranguplokkide erisuunalisel liikumisel - ülang, alang (Ida- Aafrikas, Punase mere rannikumäestikes, Draakonimäestik, ookeanide keskmäestikud jt.) Kurdpangasmäestikud – kurrud lõhutakse murrangute tõttu pangasteks (Altai, Tian Shan, Euroopa keskmäestikud- Prantsuse keskmassiiv, Vogeesid jt.) loe laamtektoonikast Millise tähega toimub kaardil tähistatud piirkonnas: b-laamade põrkumine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja uue maakoore teke a-.laamade lahknemine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja kurdmäestike teke c-.laamade lahknemine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja uue maakoore teke d-
Laamade liikumine Laam on litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. Kurrutus tekib laamade põrkumisel, tekivad kurdmäestikud (nt Himaalaja, Alpid). Murrang tekib murranguplokkide erisuunalisel liikumisel: ülang, alang, küljetsi; tekivad pangasmäestikud (nt Draakonimäestik). Kurdpangasmäestik tekib, kui kurrud lõhutakse murrangute tõttu pangasteks (nt Altai, Vogeesid). Vulkaanid Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. Vulkaan on koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma purustatud kivide ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Kihtvulkaan
muldade ja pehmema kliima pärast. Lõuna- Soomes on taimekasvatus, Põhja- Soomes on domineerimas loomakasvatus (põhjapõdrad Lapimaal). (7 lk 160) 8 3. KESK-EUROOPA Kesk-Euroopasse jäävad Saksamaa, Tsehhi, Austria, Sveits ja Sloveenia. Saksamaa ulatub Lääne- ja Põhjamerest Alpi mäestikuni. (13) Kesk-Euroopa vanad mäed on tugevasti purustatud ja lõhutud üksikuteks pangasteks. Mäed on madalad (alla 2000 m), tasandatud pealispinnaga. Lääne pool asub Tsehhi massiiv siledaks kulutatud mäestikuala, mille laius võrdub enam-vähem pikkusega. Massiivi servadel kerkivad kurdpangasmäestikud, kus leidub endisi vulkanismi jälgi. Kesk-Euroopa vanade mäestike hulgas on kõrgeim Prantsusmaal asuv keskmassiiv. (15) Kesk-Euroopa põhjaosa hõlmavad peamiselt moreentasandikud, mis moodustavad Ida-Euroopa lauskmaa jätku
annaabi.ee 
