1.mandrid: Euraasia, Aafrika, Austraalia, P-Ameerika, L-Ameerika, Antarktis 2.maailmajaod: Euroopa, Aasia, Ameerika, Antarktika, Austraalia ja Okeaania, Aafrika 3. Milline Euroopa osa on valdavalt tasandikuline? Ida-Euroopa lauskmaa 4. Millised kivimid paljanduvad Fennoskandias? Kristalsed kivimid 5. Skeemi järgi ära tunda kurdmäestik ja pangasmäestik. A-pangamäestik B-kurdmäestik 6. Osata nimetada üks kurdmäestik ja üks pangasmäestik Euroopas. Kurdmäestik-Juura mäestik Pangasmäestik- madal mäestikud kummalgi pool Reini orgu. 7. Miks on talv Euroopas pehmem kui samadel laiuskraadidel Põhja-Ameerikas? Tänu soojale atlandi hoovusele 8. Mis iseloomustab alpiinset pinnamoodi? teravad mäetipud, ahelike harjad, moreenvallid, järved, järsud ja kaljused nõlvad, teravad ja hambulised veelahkmealad. 9. Miks on Island aktiivne vulkanismipiirkond? Kuna Island asub Atlandi ookeani keskmäestiku kohal uue maakoore tekkevööndis 13
Alam-Doonau madalik Lombardia madalik Vanad mäestikud Euroopas: Skandinaavia mäestik Prantsuse Keskmassiiv Böömi e. Tsehhi massiiv Reini Kiltkivimäestik Sudeedid Keskmised: Alpid Karpaadid Noored: Püreneed Andaluusia Apenniinid Dinaarid Helleniidid Stara Planina Krimmi mäestik Kurdmäestik enamasti noor mäestik, mis on tekkinud maakoore kokkusurumisel ning koosneb lainetaolistelt paindunud kivimikihtidest, kus positiivsele kurrule vastab mäeahelik ja negatiivsele pikiorg Pangasmäestik enamasti kontinentaalse rifti vööndis kujunenud endise platvormiala murrangulisel kerkimisel tekkinud mäestik, näiteks madalmäestikud kummalgi pool Reini orgu. Mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkinni neem Skandinaavia põhjaosas, Norras. Maismaapunkt on Venemaal Franz Josephi maa saarel Rudolfi saarel Fligely neemes. Mandriosa lõunapoolseim punkt on Hispaanias Ibeeria poolsaare lõunatipus Marroqui neemel. Muidu asub Kreekas Kreeta saarest lõunas Gaudose saare rannikul.
Litosfäär- maakera väline pind. Suure tugevusega maa väliskiht, mis koosneb maakoorest ja vahevöö pealmisest tahkest osast. 50-200km. Litos. on lõhenenud laamadeks. Eristatakse kahte tüüpi maakoort: mandriline maakoor(3-kihti- settekivimid, graniidikiht, basaldikiht), ookeaniline maakoor(2-kihti- settekivimid, basaldikiht) Maakoor Ülemine vahevöö 350 Alumine vahvevöö 2900 Välistuum(vedel) Sisetuum(tahke) 5140 Maa keskpunkt 6370 MÄESTIKE TEKE Kivimikihid alluvad külgsurvele, toimub KURRUTUS. Kivimikihid surutakse kurdudesse, tekib kurdmäestik Kurrutused tekivad: *kahe mandrilise laama kokkupõrkel NT!Himaalaja *ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrkel NT!Andid PANGASMÄESTIK maakoores toimuvad suured murrangud, mille tagajärjel liiguvad suured maakooreplokid erinevatel kõrgustel kujunevad pangasmäestikud(ülang,alang, murrangu lõhe). NT! Draakonimäed VULKAAN- koonusekujuline mägi, mille sees on lõõr, mida mööda magm...
Laam tektoonika Ookeanilaamade lahknemine (eemaldumine üksteisest) ookeanis : · magma tõuseb · maakoor rebeneb · laamad lahknevad · tekib keskmäestik, pangasmäestik Protsessid maapeal : · tekib uus maakoor · tekib mäestik · vulkaanilised saared ( Island ) · maavärin - > tsunami · rifti org Kokkupõrge ookeanimaakoore sukeldumine mandri laama alla ( http://www.gi.ee/geomoodulid ) · süvikute teke · tekivad vulkaanid, kurdmäestik, · maavärin · maakoor sulab ja hävib n . Jaapan, Andide mäestik Lõuna- Ameerikas, Kahe ookeanilise laama põrkumine · veealused vulkaanid ja vulkaaniliste saarte ahelikud
murenemine-murenemispinnavormid-karstiorud, kühmakohrud murenemine-füüsikaline-rabenemine keemiline-porsumine kulutuspinnavormid-setete ärakanne raskusjõu, tuule, vee, jää poolt- liustikuorg, jõeorg, rannaastang kuhjelised pinnavormid-setete kuhjumine raskusjõu, tuule, vee, jää poolt -liivarand, delta, orulamm, oos, otsamoreen, luide tehispinnavormid - inimtegevus - terassid, hüppemäed, kaevandused kurdmäestik-kahe laama kokkupõrkel, teravad mäed pangasmäestik koosneb mäeblokkidest, mis liigub maavärinad - põhjustab kivimite liikumine, põhjuseks laamade liikumine, eriti tugevad laamade äärealadel võimsus richteri skaalal magnituutides tugevus mercalli skaalal pallides fookus - kolle epitsenter - fookuse koht maapinnal seismograaf - maavärina mõõteriist karstialad - koopad, langatusehtrid, stalaktiidid kirsmaa pinnavorm - igikeltsa ala eritekkelised vesi- jõeorud uhtorud-vooluvee erusiooni korral rannikud-järskrannikud-kulutav
tehnoloogiat, kuid ka keskkond saastub. Litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks e. laamadeks, mis triivivad erineva kiirusega. Kõikides ookeanides kulgeb paljudest paralleelsetest lõhedest tükeldatud võimas mäestikuahelate süsteem, mida nimetatakse ookeani keskahelikuks. Seal algabki laamade teineteisest eemaldumine e. spreeding (tänu ainese tõusuvooludele). Samuti tekib seal uus maakoor ning vulkaanilised mäeahelikud, pangasmäestik ning esineb maavärinaid. Ookeanipõhjas asuvad kivimid on nooremad kui 180 milj. a., kuid mandreilt leitud vanimad on kuni 4 miljr. aastat (ookeaniline maakoor vajub vahevöösse ning hävib). Vulkaaniline saarkaar on maakoore vahevöösse vajumisest põhjustatuna tekkinud vulkaanide rida. Vulkaaniline mäestik tekib siis, kui maakoor upub vastu mandri serva (Vaikne ookean). Mandriline maakoor tekib vahevöösse uppuva ookeanilise maakoore 'jäänustest'.
kokkupõrganud laama pind. Need tekivad seal, kus iganes kaks mandrilist laamat üksteist rammivad, surudes ja kergitades seda kivimit, mida nad endal kannavad. Sõltuvalt kivimitüübist ja kokkupõrke tugevusest võib kurrutus ulatuda mõnest meetrist kuni mitme kilomeetri kõrguseni. Kurdmäestikud Tekivad 2 laama kokkupõrkel Tugev surve surub servaalade kivimid kurdudesse Himaalaja Aasias asuv Himaalaja on kurdmäestik. Pangasmäestik. Pangasmäestikud tekivad sinna kohta, kus maakoor on murrangu tõttu murdunud ja üks osa sellest teise suhtes kõrgemale tõusnud. Nad tekivad kahe teineteisest eemalduva laama eralduspiiril. Üksteisest eemaldudes muutuvad kivimikihid õhemaks ja pragunevad. Tekkinud lõhedesse kukub suuri kivirahne. Need osad, mis jäävad kõrgemale, moodustavad ülangud ehk horstid, need osad, mis langevad alla, moodustavad alangud ehk grabeenid.
vulkaanidega kurdmäestik. Nt: Andid. 2) Ookeanilised laamad põrkuvad Vanem ja raskem laam sukeldub teise alla, algul tekivad veealused vulkaanid, hiljem need kerkivad. Tekib saarkaar. Nt: Jaapan, Kuriilid. 3) Mandrilised laamad põrkuvad Tekib kurdmäestik, aga vulkaane pole, sest puudub subduktsioon ning maakoor on väga paks. Nt: Himaalaja. 4) Ookeanilised laamad eemalduvad Ookeani keskahelikus toimub spreeding ehk lahknemine, transformmurrangute järel tekib riftiorg ning ka pangasmäestik. Nt: Island 5) Kontinentaalne rift ehk kuum täpp mandrilaama all Tekib maakoore laama võlvkerge ja venituspinged, kolmeharuline rebend. Nt: Yellowstone rahvuspark 6) Kuum täpp ookeanis Tekivad veealused vulkaanid, hiljem vulkaanisaared. Nt: Hawaii 7) Laamade nihkumine Tekib murranguid, murrangulõhe, toimub mandrite äärealadel. Nt: California, San Andrease murrang Vulkaanid I Lõhevulkanism – magma jõuab maapinnale piki maakoore rebenemisel tekkinud ulatuslikke lõhesid.
iseloomulikud sügavad orud, järsud nõlvad & teravad tipud. Vanad mäestikud - pikka aega välisjõudude mõjule allunud mäestik, millel on iseloomulikud ümarad tipud, lauged nõlvad & laiad orud. Murrang sügav maakoorelõhe, mille tekkimisel maakoore osad üksteise suhtes nihkuvad. Ülang kerkinud maakoore osa kahe murrangu vahel Alang maakoore vajunud osa, mis on tekkinud maakoore plokkideks murdumisel. Pangasmäestik mäestik, mis on tekkinud murrangutest lõhestatud maakoore pangaste nihkumise tõttu üksteise suhtes. Riftiorg murrangulõhedega piiratud alang, mesineb peamiselt ookeanide kesmäestikus. Maavärin maakoore vappumine & järsk lühiajaline kõikumine. Maavärina kolle e. Hüpotsenter maavärina tõuke lähtekoht Maa sisemuses. Maavärina kese e. Epitsenter koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal.
litosfäär-vahevöö (koor,astenosfäär,süvavahevöö)- tuum(välis ja sise) · Mariaani saar- mille poolest erineb islandi saarest ? Mariaani süvik on tekkinud kahe ookeanilise laama põrkumisel. Island aga on selle koha peal,kus ookeanilised laamad lahknevad. · Miks tekkisid andid? Andid on tekkinud ookeanilise laama sukeldumisel mandrilise laama alla. · Kus vulkaanid tegutsevad läänepoolkeral? · Kurdmäestik pangasmäestik teke- k · Laamade subtuktsioon- tähendab ookeanilaama sukeldumist mandrilaama alla. Ookeanis tähistab vajumiskohta süvik. Tekib kurdmäestik. Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. · mandriline ja ookeaniline maakoor mandriline maakoor on väga vana. (kuni 4 miljardit) aga ookeanilise maakoore vanus ei ületa 200 miljonit aastat. Mandriline maakoor on väiksema tihedusega,mis takistab tal vahevöösse tagasi sukeldumist.
ei kaota sidusust. Maasiseste konvektsioonivoolude tulemusena astenosfääris liiguvad laamad erineva kiirusega, erinevates suundades o Vastavalt laamade liikumisele eristatakse kolm laamadevahelist piiri: Laamade lahknemine tekib tõusvate magmavoolude toimel, selle tulemusena tekivad: · Rift või riftiorundid murrangulõhed · Uus maakoor · Pangasmäestik · Vulkaanid, maavärinad · Vaikse ookeani laam lahkneb Nazca laamast Laamade põrkumine: · Mandriline põrkub ookeanilisega o Ookeaniline (raskem) sukeldub vahevöösse, laskuvad magmavoolud Süvikud, moondekivimid, maakoor sulab Kurdmäestikud, vulkaanid, maavärinad
See on koht, kus vahevöö sügavusest ülesliikuva tulikuuma ainese tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemist ja laadame teineteisest eemaldumist. Siit algab keskahelikust lähtuv ookenilaamade külgsuunaline lahknemine ehk spreeding. Lõhesid mööda tungib maakoorde magma, tardub seal ja tekivad ookeanilist maakoort moodustavad kivimid. Maakoore venituspingete tõttu moodustub siin vaheldumisi vajunud ja kerkinud kivimiplokkidega pangasmäestik ning esineb arvukalt paari kilomeetri sügavuse koldega maavärinaid. Ookeaniline maakoor on palju noorem kui mandriline. Erinevused tulenevad sellest, et laienemise käigus jahtunud ja settimise teel paksenenud ookeaniline litosfäär vajub läbi astenosfääri vahevöösse ja seega hävib. Ookeanilise laama vahevöösse vajumine algab süviku tekkega ookeani ääres. Vahevöösse vajuva laama kivimid
aastat 4)võrdleb geoloogilisi protsesse: Laamade eemaldumine Ookeani keskahelik on koht, kus vahevöö sügavusest ülesliikuva tulikuuma ainese tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eemaldumist. Lõhesid mööda tungib maakoorde magma, tardub seal ja tekivad ookeanilist maakoort moodustavad kivimid. Maakoore venituspingete tõttu moodustub siin vaheldumisi vajunud ja kerkinud kivimiplokkidega pangasmäestik ning esineb palju maavärinaid. Nt: Isalandis vee alt välja tõusnud Atlandi ookeani keskaheliku lõigul. Laamade sukeldumine ookeanilise laama vahevöösse vajumine algab süviku tekkega ookeani ääres. Vahevöösse vajuva laama kivimid sulavad osaliselt üles ja tekkinud magmast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida vulkaaniline saarkaar. Kui ookeaniline laama sukeldub vahevöösse vastu mandri serva, siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik
moonutatud, sest regioonid tunduvad suurematena, kui nad gloobusel on. Tegelik vahemaa tasapinnalistel kaartidel ei ole sirgjooneliselt mõõdetav. 3. Kuidas ja mille järgi mäestikke liigitatakse? Mäestikke liigitatakse: · Kõrguse järgi: - kõrgmäestik - keskmise kõrgusega mäestik - madalmäestik · Vanuse järgi: - vana mäestik - noor mäestik · Tekke järgi: - kurdmäestik - pangasmäestik - kurdpangasmäestik 4. Mis on ilma ja kliima erinevus? Ilma on maa atmosfääri alumise osa hetkeseisund, mis muutuvad pidevalt. Ilma määravad parameetris: õhutemperatuur, õhurõhk, sademed, õhuniiskus, tuul, pilvisus. Kliima on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmine ilmade reziim, mida mõjutavad tegurid: päikesekiirguse hulk, õhuringlus, veekogude lähedus, mägede olemasolu, hoovused. 5
sesoonselt vastupidiseks(talvel sisemaalt ookeani suunas ja suvel ookeanilt maismaa suunas). Nõlvaprotsessid-raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. Ookeaniline maakoor-ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltsest kivimest koosnev keskmiselt 11km paksune maakoor. Osooniagud-osoonikhi olulised hõrenemised stratosfääris, mis on esinevad sesoonselt pooluste kohal ja võivad laieneda ekvaatori suunas. Pangasmäestik- maakoore rebetuspiirkonda, laamade lahnemispiirile tekkiv kerkinud ja vajunud kiviplokkidest koosnev mäestik. Pedosfääri-biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, kus toimuvad mullatekkeprotsessid. Pedosfäär regureelib olulisel määral biosfääris toimuvid biogeokeemilisi aineringeid(toiteelemndid, vesi). Pikilained-seismilised lained, mis levivad keskonda oma liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenivate impulssidena. Pinnalained-seismelised lained,
9.Karbon Kivisöeajastu, tekkisid sõnajalgtaimed 10.Perm Pangea üks suur manner, Panthalasse ookean 11.Triias Esimesed dinosaurused 12.Juura Paljasseemnetaimed, dinosaurused, roomajad, imetajad 13.Kriit Õistaimede teke 14.Paleogeen Lindude ja imetajate areng, dinosauruste väljasuremine 15.Neogeen Jääaegade ajastu 16.Kvaternaar Inimese eellased 2.LITOSFÄÄR Pangasmäestik – laamade lahknemispiirile, makoore rebestusvööndisse tekkinud mäestik, mis koosneb kerkinud ja vajunud kivimiplokidest. Kuum täpp – süvavahevööst kerkiva kuuma ja sulava kivimimassi ehk pluumi tõusukoht Maa pinnal, kuhu tekib vulkaan või vulkaaniline ala. Kontinentaalne rift – venituspingete tagajärjel tekkinud mandrilise maakoore kolmeharuline rebend. Maavärina kolle ehk fookus – koht maapõues, kust algab kivimite rebestamine.
* maa sisejõudude- endogeenide - tegevus mitmekülgistab reljeefi - aine masside liikumine põhjustab 1)Kõikuvliikumised maakoore aeglased tõusud ja vajumised,pole tajutavad,on laia ulatuslikud Platvorm stabiilne ala, kus esineb kõikuvliikumisi Antarktika, Austraalia, Indo - Euroopa, Aafrika, Siberi platvorm 2)Kurrutusliikumised orogeneetilised liikumised liikumised mille tagajärjel tekivad maakoore lained,kurrud - kurdmäestik nooremad - pangasmäestik keskmine - kurdpangas - vanemad 3)V ulkanism - seotud magma tekkimisega maakoores, seotud murrangu vööndiga Magma - Maa sisemuses olev ränirohke tulikuum sulam Magma ja maakoore iseloomu järgi jagatakse vulkaanid: a) Lõhepurske vulkaanid tekivad väiksed lõhed ja siis laavavoolud, tekivad laava platood b) Keskpurske vulkaanid - Kilpvulkaanid Mauna kea - kuhikvulkaanid Etna Tuff vulkaansest tuhast moodustunud poorne ehitusmaterjal
rebenemist ja laamade teineteisest eemaldumist. Siit algab keskahelikust lähtuv ookeanilaamade külgsuunaline lahknemine ehk spreeding. Lõhesid mööda tungib maakoore magma, tardub seal ja tekivad ookeanilist maakoort moodustavad kivimid. Tasapisi kerkivad neist veealused vulkaanilised mäeahelikud. Maakoore venituspingete tõttu moodustub siin vaheldumisi vajunud ja kerkinud kivimplokkidega pangasmäestik ning esineb arvukalt paari kilomeetri sügavuse koldega maavärinaid. Praegusaja ookeanid on geoloogilises mõttes väga noored. Ookeanipõhjas lasuvad kivimid on nooremad kui 180 miljonit aastat, mandreilt leitud Maa vanimate kivimite vanus küünib aga kuni 4 miljardi aastani. Erinevused tulenevad sellest, et laienemise käigus jahtunud ja settimise teel paksenenud ookeaniline litosfäär vajub lihtsalt läbi astenosfääri vahevöösse ja seega hävib
Kui kivimid satuvad sügavamale maakoorde suure rõhu või kõrge temperatuuri kätte, siis nad moonduvad ja neist saavad moondekivimid. 4. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel: ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine; 1. Ookeaniliste laamade lahknemine ehk spreeding: tekib ookeani keskahelik, ookeanilaamade lahknemisalal tekib pangasmäestik, (Seda saab silmaga näha Islandil), kivimitesse kogunenud pingete vabanemisel tekivad maavärinad 2. ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine: ookeanilaam sukeldub kuna ta on raskem - ookeanilaam hävib, tekib vulkaaniline kurdmäestik ja ookeanisüvik (nt Lõuna- Ameerika läänerannik) Laamade sukeldumine ehk subduktsioon 3. pm kui ookeanilaam ja ookeanilaam põrkuvad - tihedam jälle
Kurdmäestik Mäestik, mis on tekkinud kurrutuse käigus. See protsess toimub tektoonilistes survevööndites, näiteks kahe laama põrkepiirkonnas. Kui põrkuvad kaks ookeanilise maakoorega laama või ookeanilise ja mandrilise maakoorega laam, siis tihedamast ainest koosneva ookeanilise laama serv sukeldub teise laama serva alla. Teise laama serval tekkivad kurrud, mis moodustavad kurdmäestikke. Kurdmäestikud on tekkinud muu hulgas Alpi kurrutusel, näiteks Alpid või Himaalaja. Pangasmäestik Mäestik, mis on tekkinud kahe laama piiril olevas murrangulõhes, kus maakoore pangad tõusevad või langevad. Org - Mitmesuguse suuruse ja enamasti pikliku kujuga negatiivne pinnavorm. Nõgu - Looduslik negatiivne pinnavorm. See on enam-vähem suletud süvend maapinnas või ookeani põhjas erineva kuju, suuruse ja tekkimispõhjustega. Tasandik - Suhteliselt tasase pinnamoe ning madalate absoluutsete kõrgustega piirkond.
RELJEEF JA GEOLOOGILINE EHITUS 1. Millised on Euroopa suurimad reljeefiüksused? Leia need kaardil. Ida-Euroopa lauskmaa, Kaspia alamik, Skandinaavia mäestik, Alpid, Karpaadid, Püreneed, Kesk(ja Alam) -Doonau madalik, Lombardia madalik 2. Nimeta vanu ja noori mäestikke Euroopas. Skandinaavia mäestik, Prantsuse Keskmassiiv, Sudeedid Noored:Püreneed. Andaluusia, Apenniinid, Dinaarid, 3. Mis vahe on kurd- ja pangasmäestikul? *Kurdmäestik on mäestik, mis on tekkinud kurrutuse käigus *Pangasmäestik on mäestik, mis on tekkinud kahe laama piiril olevas murrangulõhes, kus maakoore pangad üksteise suhtes tõusevad või langevad 16. KLIIMA 1. Millistesse kliimavöötmetesse jääb Euroopa? Lähispolaarne, parasvööde, troopiline 2. Kuidas mõjutab Põhja-Atlandi hoovus Euroopa kliimat? Põhja-Atlandi hoovus kannab suhteliselt sooja vett ning pehmendab Euroopa kliimat ja mõjutab Jäämere veerežiimi 3. Mis on tsüklon? Millist ilma see toob? Tsüklon on madalrõhuala
annaabi.ee 
