1.mandrid: Euraasia, Aafrika, Austraalia, P-Ameerika, L-Ameerika, Antarktis 2.maailmajaod: Euroopa, Aasia, Ameerika, Antarktika, Austraalia ja Okeaania, Aafrika 3. Milline Euroopa osa on valdavalt tasandikuline? Ida-Euroopa lauskmaa 4. Millised kivimid paljanduvad Fennoskandias? Kristalsed kivimid 5. Skeemi järgi ära tunda kurdmäestik ja pangasmäestik. A-pangamäestik B-kurdmäestik 6. Osata nimetada üks kurdmäestik ja üks pangasmäestik Euroopas. Kurdmäestik-Juura mäestik Pangasmäestik- madal mäestikud kummalgi pool Reini orgu. 7. Miks on talv Euroopas pehmem kui samadel laiuskraadidel Põhja-Ameerikas? Tänu soojale atlandi hoovusele 8. Mis iseloomustab alpiinset pinnamoodi? teravad mäetipud, ahelike harjad, moreenvallid, järved, järsud ja kaljused nõlvad, teravad ja hambulised veelahkmealad. 9. Miks on Island aktiivne vulkanismipiirkond? Kuna Island asub Atlandi ookeani
Euroopa suurimad reljeefüksused on: Ida-Euroopa lauskmaa Kaspia alamik Skandinaavia mäestik Alpid Karpaadid Püreneed Kesk-Doonau madalik Alam-Doonau madalik Lombardia madalik Vanad mäestikud Euroopas: Skandinaavia mäestik Prantsuse Keskmassiiv Böömi e. Tsehhi massiiv Reini Kiltkivimäestik Sudeedid Keskmised: Alpid Karpaadid Noored: Püreneed Andaluusia Apenniinid Dinaarid Helleniidid Stara Planina Krimmi mäestik Kurdmäestik enamasti noor mäestik, mis on tekkinud maakoore kokkusurumisel ning koosneb lainetaolistelt paindunud kivimikihtidest, kus positiivsele kurrule vastab mäeahelik ja negatiivsele pikiorg Pangasmäestik enamasti kontinentaalse rifti vööndis kujunenud endise platvormiala murrangulisel kerkimisel tekkinud mäestik, näiteks madalmäestikud kummalgi pool Reini orgu. Mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkinni neem Skandinaavia põhjaosas, Norras. Maismaapunkt on Venemaal Franz Josephi maa saarel Rudolfi saarel Fligely n...
Litosfäär- maakera väline pind. Suure tugevusega maa väliskiht, mis koosneb maakoorest ja vahevöö pealmisest tahkest osast. 50-200km. Litos. on lõhenenud laamadeks. Eristatakse kahte tüüpi maakoort: mandriline maakoor(3-kihti- settekivimid, graniidikiht, basaldikiht), ookeaniline maakoor(2-kihti- settekivimid, basaldikiht) Maakoor Ülemine vahevöö 350 Alumine vahvevöö 2900 Välistuum(vedel) Sisetuum(tahke) 5140 Maa keskpunkt 6370 MÄESTIKE TEKE Kivimikihid alluvad külgsurvele, toimub KURRUTUS. Kivimikihid surutakse kurdudesse, tekib kurdmäestik Kurrutused tekivad: *kahe mandrilise laama kokkupõrkel NT!Himaalaja *ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrkel NT!Andid PANGASMÄESTIK maakoores toimuvad suured murrangud, mille tagajärjel liiguvad suured maakooreplokid erinevatel kõrgustel kujunevad pangasmäestikud(ülang,alang, murrangu lõhe). NT! Draakonimäed VULKAAN- koonusekujuline mägi, mille sees on lõõr, mida mööda magm...
Laam tektoonika Ookeanilaamade lahknemine (eemaldumine üksteisest) ookeanis : · magma tõuseb · maakoor rebeneb · laamad lahknevad · tekib keskmäestik, pangasmäestik Protsessid maapeal : · tekib uus maakoor · tekib mäestik · vulkaanilised saared ( Island ) · maavärin - > tsunami · rifti org Kokkupõrge ookeanimaakoore sukeldumine mandri laama alla ( http://www.gi.ee/geomoodulid ) · süvikute teke · tekivad vulkaanid, kurdmäestik, · maavärin · maakoor sulab ja hävib n . Jaapan, Andide mäestik Lõuna- Ameerikas, Kahe ookeanilise laama põrkumine · veealused vulkaanid ja vulkaaniliste saarte ahelikud
Litosfäär-200km paksune väline kiht Geoloogia-on teadus mis uurib maasiseehitust astenosfäär-100km paksune poolvedel kivimimass maakoor jaguneb näitaja mandriline ookeaniline paksus 70km kuni 20km kivimid settekivimid(graniit) settekivimid(basalt) raskus 2,7 kg/m3 3,0 kg/m3 vanus 4 miljardit a. Vana 180 miljardit vana laam- suur litosfääri blokk, liigub vahevööl laamtektootika-õpetus laamade liikumistest laamade eemaldumisel-sukeldub maakoore jupid vahevöösse tekivad süvikud laamade põrkumisel-tekib maakoort juurde, mäed magma -sulanud kivimid laava- maapinnale jõudnud magma maak-metalle sisaldav kivim fossiilid - kivistis Tardkivimid magmast graniit, laavast basalt , pimss Settekivimid- murenemisel ja settimisel fossiilid lubjakivi, liivakivi...
tehnoloogiat, kuid ka keskkond saastub. Litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks e. laamadeks, mis triivivad erineva kiirusega. Kõikides ookeanides kulgeb paljudest paralleelsetest lõhedest tükeldatud võimas mäestikuahelate süsteem, mida nimetatakse ookeani keskahelikuks. Seal algabki laamade teineteisest eemaldumine e. spreeding (tänu ainese tõusuvooludele). Samuti tekib seal uus maakoor ning vulkaanilised mäeahelikud, pangasmäestik ning esineb maavärinaid. Ookeanipõhjas asuvad kivimid on nooremad kui 180 milj. a., kuid mandreilt leitud vanimad on kuni 4 miljr. aastat (ookeaniline maakoor vajub vahevöösse ning hävib). Vulkaaniline saarkaar on maakoore vahevöösse vajumisest põhjustatuna tekkinud vulkaanide rida. Vulkaaniline mäestik tekib siis, kui maakoor upub vastu mandri serva (Vaikne ookean). Mandriline maakoor tekib vahevöösse uppuva ookeanilise maakoore 'jäänustest'.
kokkupõrganud laama pind. Need tekivad seal, kus iganes kaks mandrilist laamat üksteist rammivad, surudes ja kergitades seda kivimit, mida nad endal kannavad. Sõltuvalt kivimitüübist ja kokkupõrke tugevusest võib kurrutus ulatuda mõnest meetrist kuni mitme kilomeetri kõrguseni. Kurdmäestikud Tekivad 2 laama kokkupõrkel Tugev surve surub servaalade kivimid kurdudesse Himaalaja Aasias asuv Himaalaja on kurdmäestik. Pangasmäestik. Pangasmäestikud tekivad sinna kohta, kus maakoor on murrangu tõttu murdunud ja üks osa sellest teise suhtes kõrgemale tõusnud. Nad tekivad kahe teineteisest eemalduva laama eralduspiiril. Üksteisest eemaldudes muutuvad kivimikihid õhemaks ja pragunevad. Tekkinud lõhedesse kukub suuri kivirahne. Need osad, mis jäävad kõrgemale, moodustavad ülangud ehk horstid, need osad, mis langevad alla, moodustavad alangud ehk grabeenid.
vulkaanidega kurdmäestik. Nt: Andid. 2) Ookeanilised laamad põrkuvad Vanem ja raskem laam sukeldub teise alla, algul tekivad veealused vulkaanid, hiljem need kerkivad. Tekib saarkaar. Nt: Jaapan, Kuriilid. 3) Mandrilised laamad põrkuvad Tekib kurdmäestik, aga vulkaane pole, sest puudub subduktsioon ning maakoor on väga paks. Nt: Himaalaja. 4) Ookeanilised laamad eemalduvad Ookeani keskahelikus toimub spreeding ehk lahknemine, transformmurrangute järel tekib riftiorg ning ka pangasmäestik. Nt: Island 5) Kontinentaalne rift ehk kuum täpp mandrilaama all Tekib maakoore laama võlvkerge ja venituspinged, kolmeharuline rebend. Nt: Yellowstone rahvuspark 6) Kuum täpp ookeanis Tekivad veealused vulkaanid, hiljem vulkaanisaared. Nt: Hawaii 7) Laamade nihkumine Tekib murranguid, murrangulõhe, toimub mandrite äärealadel. Nt: California, San Andrease murrang Vulkaanid I Lõhevulkanism – magma jõuab maapinnale piki maakoore rebenemisel tekkinud ulatuslikke lõhesid.
iseloomulikud sügavad orud, järsud nõlvad & teravad tipud. Vanad mäestikud - pikka aega välisjõudude mõjule allunud mäestik, millel on iseloomulikud ümarad tipud, lauged nõlvad & laiad orud. Murrang sügav maakoorelõhe, mille tekkimisel maakoore osad üksteise suhtes nihkuvad. Ülang kerkinud maakoore osa kahe murrangu vahel Alang maakoore vajunud osa, mis on tekkinud maakoore plokkideks murdumisel. Pangasmäestik mäestik, mis on tekkinud murrangutest lõhestatud maakoore pangaste nihkumise tõttu üksteise suhtes. Riftiorg murrangulõhedega piiratud alang, mesineb peamiselt ookeanide kesmäestikus. Maavärin maakoore vappumine & järsk lühiajaline kõikumine. Maavärina kolle e. Hüpotsenter maavärina tõuke lähtekoht Maa sisemuses. Maavärina kese e. Epitsenter koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal.
litosfäär-vahevöö (koor,astenosfäär,süvavahevöö)- tuum(välis ja sise) · Mariaani saar- mille poolest erineb islandi saarest ? Mariaani süvik on tekkinud kahe ookeanilise laama põrkumisel. Island aga on selle koha peal,kus ookeanilised laamad lahknevad. · Miks tekkisid andid? Andid on tekkinud ookeanilise laama sukeldumisel mandrilise laama alla. · Kus vulkaanid tegutsevad läänepoolkeral? · Kurdmäestik pangasmäestik teke- k · Laamade subtuktsioon- tähendab ookeanilaama sukeldumist mandrilaama alla. Ookeanis tähistab vajumiskohta süvik. Tekib kurdmäestik. Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. · mandriline ja ookeaniline maakoor mandriline maakoor on väga vana. (kuni 4 miljardit) aga ookeanilise maakoore vanus ei ületa 200 miljonit aastat. Mandriline maakoor on väiksema tihedusega,mis takistab tal vahevöösse tagasi sukeldumist.
ei kaota sidusust. Maasiseste konvektsioonivoolude tulemusena astenosfääris liiguvad laamad erineva kiirusega, erinevates suundades o Vastavalt laamade liikumisele eristatakse kolm laamadevahelist piiri: Laamade lahknemine tekib tõusvate magmavoolude toimel, selle tulemusena tekivad: · Rift või riftiorundid murrangulõhed · Uus maakoor · Pangasmäestik · Vulkaanid, maavärinad · Vaikse ookeani laam lahkneb Nazca laamast Laamade põrkumine: · Mandriline põrkub ookeanilisega o Ookeaniline (raskem) sukeldub vahevöösse, laskuvad magmavoolud Süvikud, moondekivimid, maakoor sulab Kurdmäestikud, vulkaanid, maavärinad
Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri moodustab mandreid kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku koosneb mitmesugustest tard, sette ja basaltse magma tardumisel. moondekivimitest kivimitel lasuvad süvamere setted paksem/vanem õhem/noorem kergem/väiksem tihedus raskem/suurem tihedus Litosfääri laamtektoonika Ookeani keskahelikuks nimetatakse paljudest paralleelsetest lõhedest tükeldatud võimsat mäeahelike süsteemi. See on koht, kus vahevöö sügavusest ülesliikuva tulikuuma ainese tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemist ja laadame teineteisest eemaldumist. Sii...
aastat 4)võrdleb geoloogilisi protsesse: Laamade eemaldumine Ookeani keskahelik on koht, kus vahevöö sügavusest ülesliikuva tulikuuma ainese tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eemaldumist. Lõhesid mööda tungib maakoorde magma, tardub seal ja tekivad ookeanilist maakoort moodustavad kivimid. Maakoore venituspingete tõttu moodustub siin vaheldumisi vajunud ja kerkinud kivimiplokkidega pangasmäestik ning esineb palju maavärinaid. Nt: Isalandis vee alt välja tõusnud Atlandi ookeani keskaheliku lõigul. Laamade sukeldumine ookeanilise laama vahevöösse vajumine algab süviku tekkega ookeani ääres. Vahevöösse vajuva laama kivimid sulavad osaliselt üles ja tekkinud magmast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida vulkaaniline saarkaar. Kui ookeaniline laama sukeldub vahevöösse vastu mandri serva, siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik
moonutatud, sest regioonid tunduvad suurematena, kui nad gloobusel on. Tegelik vahemaa tasapinnalistel kaartidel ei ole sirgjooneliselt mõõdetav. 3. Kuidas ja mille järgi mäestikke liigitatakse? Mäestikke liigitatakse: · Kõrguse järgi: - kõrgmäestik - keskmise kõrgusega mäestik - madalmäestik · Vanuse järgi: - vana mäestik - noor mäestik · Tekke järgi: - kurdmäestik - pangasmäestik - kurdpangasmäestik 4. Mis on ilma ja kliima erinevus? Ilma on maa atmosfääri alumise osa hetkeseisund, mis muutuvad pidevalt. Ilma määravad parameetris: õhutemperatuur, õhurõhk, sademed, õhuniiskus, tuul, pilvisus. Kliima on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmine ilmade reziim, mida mõjutavad tegurid: päikesekiirguse hulk, õhuringlus, veekogude lähedus, mägede olemasolu, hoovused. 5
Aeratsioonivöönd-maakoore ülemine osa, kus koos veega esineb kivimites ka õhku. Alliitne murenemine-niiskes troopilises kliimas toimub murenemine, mille käigus mineraalid lagunevad kiiresti. Murenemiskoorikust leostub ränioksiid välja ja paigale jäävad vett sisaldavad raud- ja alumiiniumoksiid, mis annavad mullale punase värvuse. Astenosfäär-ookeanide all ~50km, mandite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningasse ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Atmosfäär ehk õhkkond-maa sfäär, maad ümbritsev õhukiht. Atmosfäärifront-kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Eristatakse sooja(kui soojem õhumass liigub külmema õhumassi peale), külma (külmem õhumass liigub soojema õhumassi alla) ja statsionaarset fronti(kui front on mitu päeva paigal seisnud).Bioloogiline murenemine-valdavalt taimejuurte ja mikroorganismide elutegevuse tulemusena toimuv murenemine. Mõju võib olla füüsikaline(puujuure kasvam...
gGeograafia II kursus 1.MAA KUI SÜSTEEM Süsteem – omavahel seotud objektide terviklik kogum. Avatud süsteem – aine ja energiavahetus toimub. Suletud süsteem – aine ja energiavahetus keskkonnaga puudub. Geokronoloogiline skaala – näitab Maa geoloogilist arengut ning kihtide vanuselist järjestust. Nimi Iseloomustus Avatud/suletud Seosed Staatiline/dünaami.. Litosfäär Kivimiline kest, mis koosneb Räägitakse kui *Litosfääri pinnal kujuneb taimestik ja muld maakoorest ja astenosfäärist. suletud ja staatililine (biosfäär). Koosneb tahketest ainetest süsteem, kuna *Litosfäärist jõuavad mulda (pedosfäär) ja vette (SiO2). 40-200 km paks, kõige ...
* maa sisejõudude- endogeenide - tegevus mitmekülgistab reljeefi - aine masside liikumine põhjustab 1)Kõikuvliikumised maakoore aeglased tõusud ja vajumised,pole tajutavad,on laia ulatuslikud Platvorm stabiilne ala, kus esineb kõikuvliikumisi Antarktika, Austraalia, Indo - Euroopa, Aafrika, Siberi platvorm 2)Kurrutusliikumised orogeneetilised liikumised liikumised mille tagajärjel tekivad maakoore lained,kurrud - kurdmäestik nooremad - pangasmäestik keskmine - kurdpangas - vanemad 3)V ulkanism - seotud magma tekkimisega maakoores, seotud murrangu vööndiga Magma - Maa sisemuses olev ränirohke tulikuum sulam Magma ja maakoore iseloomu järgi jagatakse vulkaanid: a) Lõhepurske vulkaanid tekivad väiksed lõhed ja siis laavavoolud, tekivad laava platood b) Keskpurske vulkaanid - Kilpvulkaanid Mauna kea - kuhikvulkaanid Etna Tuff vulkaansest tuhast moodustunud poorne ehitusmaterjal
rebenemist ja laamade teineteisest eemaldumist. Siit algab keskahelikust lähtuv ookeanilaamade külgsuunaline lahknemine ehk spreeding. Lõhesid mööda tungib maakoore magma, tardub seal ja tekivad ookeanilist maakoort moodustavad kivimid. Tasapisi kerkivad neist veealused vulkaanilised mäeahelikud. Maakoore venituspingete tõttu moodustub siin vaheldumisi vajunud ja kerkinud kivimplokkidega pangasmäestik ning esineb arvukalt paari kilomeetri sügavuse koldega maavärinaid. Praegusaja ookeanid on geoloogilises mõttes väga noored. Ookeanipõhjas lasuvad kivimid on nooremad kui 180 miljonit aastat, mandreilt leitud Maa vanimate kivimite vanus küünib aga kuni 4 miljardi aastani. Erinevused tulenevad sellest, et laienemise käigus jahtunud ja settimise teel paksenenud ookeaniline litosfäär vajub lihtsalt läbi astenosfääri vahevöösse ja seega hävib
Kui kivimid satuvad sügavamale maakoorde suure rõhu või kõrge temperatuuri kätte, siis nad moonduvad ja neist saavad moondekivimid. 4. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel: ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine; 1. Ookeaniliste laamade lahknemine ehk spreeding: tekib ookeani keskahelik, ookeanilaamade lahknemisalal tekib pangasmäestik, (Seda saab silmaga näha Islandil), kivimitesse kogunenud pingete vabanemisel tekivad maavärinad 2. ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine: ookeanilaam sukeldub kuna ta on raskem - ookeanilaam hävib, tekib vulkaaniline kurdmäestik ja ookeanisüvik (nt Lõuna- Ameerika läänerannik) Laamade sukeldumine ehk subduktsioon 3. pm kui ookeanilaam ja ookeanilaam põrkuvad - tihedam jälle
Kordamine geograafia kontrolltööks Maa kui süsteem isereguleeruv süsteem, ainete ringlus suletud ruumis. Omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Maa sfäärid: 1) Atmosfäär Õhkkond 2) Hüdrosfäär Maa atmosfääri ja litosfääri vahel ning osaliselt nende sees paiknev katkendlik sfäär, mille moodustab vedelas ja tahkes olekus vesi. 3) Litosfäär Välimine kivimiline Maa kest. 4) Pedosfäär Mullad 5) Biosfäär ehk biogeosfäär Elavad organismid, maastik. Kokku on need kõik geosfäärid ehk maa suurimad sfäärid. Litosfääri pealispind, kus kivimid puutuvad kokku vee, õhu ja eluga on koht, kus sfäärid üksteist vastastikku mõjutavad. Protsesse, kus aine ja energia liigub ühest sfäärist teise nimetatakse sfääridevaheliseks vastasmõjuks. Näiteid sfääridevehelisest vastastikmõjust: Taimed (biosfäär) saavad vett (hüdrosfäärist) ja toitaineid mullast (pedosfäärist) ja eritavad veeauru õhku (atmosfääri). I...
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnaka...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
