on ühes linnaosas, kes üksteist suurem jagu ei tunne, kuid neid ühendab üks ja sama õhkkond, kus hiljem seoseid saab leida. 2. Teose tegevusaeg, sündmuskohad. Mati Unt paigutas oma teose tegevuse 1970-ndate halli ja melanhoolikusse Mustamäele. 3. Miljöö Realistlikule miljöö iseloomustab linna lähedal rajatud lagedat maastiku. Kuigi linnaosa oli vaikne, oli siiski tänavaid rahvast täis, kes üksteist ei tundnud. Korterid on lihtsalt laotud üksteise peale, nagu paneelmajas ikka kombeks. Majad ise on kompaktsed ning maa küljes kõvasti kinni, nii ei sõltu nad keskkonnast. Nende majade seinu ei raputa tormid. Äikeseiilid ei kanna minema nende katuseid. Millest võib järeldada, et Llinnaosa tegelased tundsid ennast oma kodudes turvaliselt. 4. Tegelased Teos on kirjaniku seni kõige pikem teos, mille kollektiivseks peategelaseks on üks uuem linnaosa koos oma probleemidega. Teos tutvustab kuute linnaelu tegelast
kaks viisi? Difusioon kapillarmõju jõul 11.Mis juhtub soojustusega niiskumise korral? Hallitusseened ja mädanikseened (puitmaterjalid), roostetamine (metallmaterjalid) Kaotab soojustusvõime 12.Milline on õhu roll soojustusmaterjalis? Soojusisolaator 13.Kas niiskunud soojustusmaterjali on võimalik mõistlike kulutustega kuivatada? Ei 14.Kuhu paigaldatakse ehituskonstruktsioonis aurutõkkematerjal? Soojustusmaterjalist siseruumi poole 15.Millised ohud varitsevad soojustamata paneelmajas seestpool korteri soojustamisel ehituskonstruktsioone? Kirjeldage. Niiskuskahjustused, hallitusseened, külmakahjustused. 16.Mis juhtub puidust ehituskonstruktsioonidega niiskumise korral? Paisumine mädanik, hallitusseened 17.Mis juhtub metallkonstruktsioonidega niiskuse mõjul? Roostetamine 18.Mis juhtub betoon- ja kivikonstruktsioonidega niikuse mõjul? Hallitus. Mureemine. 19.Mis võib juhtuda raudbetoonkonstruktsiooniga niiskuse mõjul? Roostetamine . Murunemie 20
Eesti kunstnikud Heleri Melsas Katrin Seervald Sündis 1981 aasta talvel väikeses linnakeses nimega Saue, siiski veetis enamuse oma lapsepõlve vabast ajast Raplamaal Keava külas, kus rabades, metsades ja niitudel jalutades õppis tundma loodust ja selle ilu. Linnas koolis käies, paneelmajas elades, meenusid talle pildid looduses nähtust ning nii ei läinudki palju aega kui ta sirutas käe pintsli järele, et need mälupildid nähtavaks teha. Sedamoodi joonistades ja maalides on ta oma oskusi täiendanud ja kvaliteeti lihvinud. Pea alati jääb rõhuma tunne, et saaks veel paremini, kuid enamasti on aega nii vähe! Tema jaoks on oluline, et kunst pakuks silmale ilu ja oleks võimalikult realistlik. Tema maale Tema tehtud plakatid Evald Okas
1. Ökoloogiline jalajälg Kui suur on minu ökoloogiline jalajälg? Internetileheküljel http://jalajalg.positium.ee/ saab igaüks mõõta, kuivõrd mõjutab tema eluviis maakera jätkusuutlikust ning selle põhjal annab mõtlemisainet, mida igaüks saaks teha oma planeedi säästmiseks. Minu ökoloogilise jalajälje suuruseks tuli 1,96 globaalhektarit aastas, see tähendab, et minu elustiili järgides läheks inimestel vaja praeguse maakeraga võrreldes 0,95 maakera. Kuna elan Lasnamäel paneelmajas kolmveerand aastast kolmeliikmelises leibkonnas, kuhu kuuluvad peale minu minu vanavanemad, ei ole kütte-, vee- ja elektrikulud suured. Neid vähendab veelgi see, et suvel olen kodus üksinda ning enamus ajast veedan ka väljaspool Tallinnat. Prügi tekib meie kodus suhteliselt vähe, prügikotti viime välja keskmiselt kaks korda nädalas. Kuigi minu ökoloogiline jalajälg on suhteliselt väike, leian, et pole põhjust ega vajadust seda suurendada
* Täna on sinu päev, aga minu sõda. Sinu mets ja veebruarihommik. Sinu päev, aga minu päev ka. Kui mina suren, on minu maailmal lõpp, aga sinu maailm kestab edasi. Sina külastad mind maailmas, tahtsid oma mõtetes tappa, röövida ja reostada, aga jätsid mind siiski üksi. 4) Mati Unt ,,Sügisball" · Põhitegelased: Eero Mustamäe paneelmajas elav luuletaja, naise poolt maha jäetud. Tema sooviks oli leida oma luuletusi mõistev lugeja. Talle meeldis olla üksinda kodus, harva käis ta sõpradega väljas. August Kask ta elas Eeroga samas majas, kuid ei teadnud üksteist. Ta armastas täpsust ja statistikat.Ta on meestejuuksurist vanapoiss, kes ei suhelnud eriti kellegagi. Ta vältis kontakte teiste inimestega.
oli end leidnud Lätist oli olnud suures joobes. Samal ajal toimus Hiinas maavärin. Eesti televisioon korraldas konkursi uute eesti kirjanike otsimiseks. Linna lähedale rajati grupp kunstilisi objekte. Ka Eero käis selle avamisel. Nägi purskkaevu, jõi sealt vett. Peale seda hakkas vesi mitte purskama, vaid nirisema objektis oli suletud ringvool. Eero ise oli luuletaja, kuid tema ega arvustused ei teadnud kellele ta luuletas, see tekitas Eerole muret. Ta elas Mustamäel 6. korruse paneelmajas. Elades mitmesaja inimesega ühes majas, ei tundnud ta ühtegi neist. Ta naabrid olid vaiksed. Talle meeldis aknast välja vaadates monumentaalsed objektid (teised paneelmajad). Talle meeldis linnaelu. Oli kindel, et majas elavad vaimud, deemonid. 2. August Kask elas Eeroga samas majas, ainult et 9. korrusel. Nad ei tundnud üksteist. August Kask armastas täpsust ning koostas statistikaid mitu akent oli vastasmajas, mitu
IDEEKAART Mati Unt ,,Sügisball" Tähtsamad tegelased Eero On Mustamäel ühes paneelmajas elav luuletaja, kes elas üksi ( oli küll abiellus, kuid naine pettis ). Tema sooviks on leida lõpuks oma luuletustele lugeja, kes mõistaks tema luulet. Ta käis väga harva sõpradega väljas, enamasti meeldis talle üksi kodus olla. Laura Peetri ema, kellele ei läinud oma poja olukord ja tegemised üldse korda, armastas vaadata õhtuti televiisorist seebikaid ja süüa sokolaadikomfeke. Oli üsna ükskõikne inimene.
joobes. Samal ajal toimus Hiinas maavärin. Eesti televisioon korraldas konkursi uute eesti kirjanike otsimiseks. Linna lähedale rajati grupp kunstilisi objekte. Ka Eero käis selle avamisel. Nägi purskkaevu, jõi sealt vett. Peale seda hakkas vesi mitte purskama, vaid nirisema – objektis oli suletud ringvool. Eero ise oli luuletaja, kuid tema ega arvustused ei teadnud kellele ta luuletas, see tekitas Eerole muret. Ta elas Mustamäel 6. korruse paneelmajas. Elades mitmesaja inimesega ühes majas, ei tundnud ta ühtegi neist. Ta naabrid olid vaiksed. Talle meeldis aknast välja vaadates monumentaalsed objektid (teised paneelmajad). Talle meeldis linnaelu. Oli kindel, et majas elavad vaimud, deemonid. 2. August Kask elas Eeroga samas majas, ainult et 9. korrusel. Nad ei tundnud üksteist. August Kask armastas täpsust ning koostas statistikaid – mitu akent oli vastasmajas, mitu
oli end leidnud Lätist oli olnud suures joobes. Samal ajal toimus Hiinas maavärin. Eesti televisioon korraldas konkursi uute eesti kirjanike otsimiseks. Linna lähedale rajati grupp kunstilisi objekte. Ka Eero käis selle avamisel. Nägi purskkaevu, jõi sealt vett. Peale seda hakkas vesi mitte purskama, vaid nirisema objektis oli suletud ringvool. Eero ise oli luuletaja, kuid tema ega arvustused ei teadnud kellele ta luuletas, see tekitas Eerole muret. Ta elas Mustamäel 6. korruse paneelmajas. Elades mitmesaja inimesega ühes majas, ei tundnud ta ühtegi neist. Ta naabrid olid vaiksed. Talle meeldis aknast välja vaadates monumentaalsed objektid (teised paneelmajad). Talle meeldis linnaelu. Oli kindel, et majas elavad vaimud, deemonid. 2. August Kask elas Eeroga samas majas, ainult et 9. korrusel. Nad ei tundnud üksteist. August Kask armastas täpsust ning koostas statistikaid mitu akent oli vastasmajas, mitu
Mati Unt - “Sügisball” märkmed "Raamatu mõte on kirjeldada inimeste üksindustunnet suurlinnas, kus neid kõikjal teised inimesed ümbritsevad. [---]Tuli välja, kui ebaperfektne on meid ümbritsev maailm ning et keset teisi inimesi tunneme me end tihtipeale kõige üksikumana." -Annely Kasela Tegelased: Eero- luuletaja. Kartis inimestelt küsida, kas need on tema luulet lugenud, sest kartis eitavat vastust. Elas Mustamäe keskel, kuuendal korrusel suures paneelmajas. “Eero ise oli luuletaja. Ta luuletas, kuid ei teadnud, kellele. Ka arvustustes oli öeldud, et tema luulel puudub aadress.” “Eero eelistas püsida oma soojas ja mugavas korteris. Seal tegi ta oma tööd, millest polnud rahvale reaalset tulu.” August Kask- meestejuuksur. Elas samas majas kus Eero, kuid 9ndal korrusel. Ta oli vanapoiss. Kõige vanem kõigist tegelastest. “Ta armastas täpsust ja oli teinud ka statistikat, ilma et
Keskkooli aastatel ja veel hiljemgi olid pooled Kärstna küla kartulivaod minu aetud ja nii sain endale taskuraha. Talviti tuli metsas palke trossiga välja sikutada, samuti olid masinad suuresti minu hooldada. Talus oli suur ja kiire töö alati heinategu. Lastena tuli küünis heina kinni tallata, hiljem juba traktoriga heina pressida ja vedada. Masinatega seoses meenub üks külamees Helmut kes oli vist isegi isa kõige parem sõber. Ta elas Kärstnas paneelmajas ja käis meil palju aastaid laupäeviti saunas. Ametilt oli ta kolhoosis varustaja ja tema õpetaski mulle kõige rohkem tehnikat. Saunas räägiti meestejuttu ka- Helmutil oli väga lahe huumorisoon ja nii nad isaga seal maailmaasju lobisesid. Ja mina kuulasin. Isa ongi meelde jäänud kõva töömehena- käis ju maja ehitus ka pikkade õhtu- ja öötundide arvelt. Täna on natuke kurb see, et suured ülesehitatud hooned on ilma selge peremeheta
peegeldus. Luule põhiline osa 1965-1982: ,,Hääl" (1968) müstiliste otsingute periood, mis ei kao ka hiljem. Uku Masingu mõju. ,,Maapäälsed asjad" (1978) maa peale tagasitulek müstilistest kõrgustes. Keskkond on muutunud, linde, liblikaid ja kasepuid on linnakeskkonnas vähem, asendub moodne ja urbanistlik luule hakkab luuletama väga argistest asjadest, näiteks torude hääled paneelmajas, kraani tilkumine. See jätkub kõige tuntumas raamatus ,,Rängast rõõmust" (1982 ) rahvuslikku motiivistikku rohkem kui teistes. Rahvuslik alltekst, Öeldes ridade vahel eestlase jaoks olulisi asju. 1980ndate alguses lisanduvad apokalüptilised meeleolud tõlgendatavad sajandilõpu kirjandusega rohkem kui kellelgi teisel. Maailmalõpp mõjub oma õudsa iluga, millest võiks sündida uus maailm. Lõpetas luuletuste avaldamise. Proosa looming:
annaabi.ee 
