Suure-Kõpu Mõis Liisa Tamm Ajalugu · Mõis on asunud vähemalt aastast 1593; · Rootsi ajal Jacob de la Gardie käes; · 1624.-st aastast Valentin Schillingi valduses; · 1699. aastal läks mõis riigile; · Keiser Paul I ostis mõisa riigilt; · 1805. aastal sattus mõis pandina Strykide valdusesse; Vanim poeg kolis Kõppu. Väikses mõisamajas oli tulekahju ning koliti Viljandi mõisa Klassitsistlik peahoone valmis 1847. aastal - peale vanima poja surma Ajalugu · Peahoone arhitekt oli Emil Julius Strauss; · Mõis oli kunagi kuulus oma kunstikogu poolest; · 1919. langeb Narva lahingus viimane mõisaomanik; · 1921. aastal hakkas koolis tegutsema kool; Kõpu Mõis · Peahoone vaheosa on ühekorruseline, keskelt ja tiibadeosas kahekorruseline
Tiigid saavad oma vee allikatest, äravool on suuremõisa jõkke. Tiikidest saadud pinnas kuhjati ja sellele ehitati suvemajake. Ajalugu ja omanikud Mõisa tunti Pühalepa (Pohilep) ametimõisana ja siin resideerus ordufoogt või tema esindaja. 1563. aastal, Hiiumaa minekuga Rootsi võimu alla, läks mõis Rootsi kuninga valdusse. 1600- ndate aastate lõpus läänistati see ajutiselt Rootsi rittmeistrile Christoph Stackelbergile. 1620. aastal sai mõisa pandina ning 1624. aastal omandina Liivimaa kindralkuberner, krahv Jakob De la Gardie andes 1633.a. mõisale nime Suuremõisa (Großenhof). 1652.a. said De la Gardie ´de Hiiumaa valdused Jakob De la Gardie nooremale pojale Axel Juljus De la Gardie´le (1637-1710), kes oli sõjaväelane, väejuht ja riigiametnik. 1687-1704 oli ta Eestimaa kindralkuberner. De la Gardie perekonna käes oli Suuremõisa 1691. aastani, mil see reduktsiooni käigus Rootsi kroonile tagastati. Pärast Põhjasõda 1710. a
hästi, mille peale Raskolnikov otsustab, et ei lase neil abielluda. Ema arvab, et abielludes aitaks Luzin ka Raskolnikovi rahaliselt. Raskolnikov avastas, et on teel Razumihhini poole, kuid otsustas siis, et läheb sõbra juurde peale kuritegu. Koju minnes nägi ta turul Lizavetat ja sai teada, et teda pole järgmisel õhtul kodus. Raskolnikov otsustas sel ajal tappa liigkasuvõtja. Järgmisel päeval tegi mees ettevalmistusi. Ta valmistas ette paki, mida kavatses esitada pandina. Ta tegi palitu külge silmuse, kuhu riputas kirve nii, et keegi ei näeks. Ta näppas majahoidjalt kirve ja läks oma plaani teostama. Ta ulatas liigkasuvõtjale paki ja kui naine hakkas pakki avama, lõi mees talle kirvega mitu korda lagipähe. Ta võttis naiselt kaelast rahakoti ja taskust võtmekimbu ning jooksis kohe magamistuppa. Sealt võttis ta voodi alt kirstust kuldehteid. Kuriteole sattus peale liigkasuvõtja õde, kelle Raskolnikov samuti tappis. Raskolnikov sulges ukse ja hakkas
korterist välja. Preetor andis üürnikule interdikti lahkumise kohta.Maal tuli kaitsta rendileandjat: 1. Interdictum Silvianum- millega rendile andja võis pöörduda rentniku vastu, kes püüdis sisseveetud asjad-invecta ja sissekantud asjad-illata ära vedada 2. Actio serviana- Rendileandja sai sellise kraami väljaandmist nõuda kolmandatelt isikutelt. Justinianuse ajal kadus pant tarvituselt, pant esines vallasasjade pandina-pignus, hypotheca kinnisvarade pantimisel. Pactum de vendedo- kokkulepe, mille alusel võlausaldaja võis asju müüa kui võlgnik ei tasunud. PANDIÕIGUSE ELEMENT: võlausaldaja võis asja müüa, katta antud summas võla koos protsentidega, ülejäägi andis tagasi võlgnikule. Hilisemas rooma õiguses Lex commissoria keelati! Õigused võõrale asjale. SERVITUUDID Sageli maatüki omanik ei saa muidu läbi, kui ta peab oma maatüki paremaks kasutamiseks
Pignus  oli käsipant tänapäevases mõistes. Kui hiljem muutus pignus tähistuseks ainult sellele, et asi anti võlausaldaja valdusse, siis alguses võis pignus tähistada ka võlgniku valdusse ja omandisse jäänud panti. Klassikalisel ajastul eraldus pignus'est hypotheca, mis hakkas tähistama panti, mille puhul võlgnikule jäi asja omandiõigus ja valdus. Justinianuse ajal kadus fiducia tarvitusel, pignus esines vallasasjade pandina, hypotheca kinnisvarade pantimisel. ROOMA OBLIGATSIOONI- EHK VÕLAÕIGUS Obligatsiooniõiguse mõiste Obligatsiooniõigus = võlaõigus = kohustusõigus Obligatio - siduma, kokku köitma Obligatsiooni subjektid 1. Creditor 2. Debitor Obligatsioonide liigutus Tekivad erinevatel alusel. 1. Lepingust 2. Nagu lepingust 3. Deliktist ehk pahateost 4. Nagu deliktist ehk nagu pahateost Lepingust tulenevad obligatsioonid 1
Ühele isikule eriläänid, nii võis isa anda kaasavaraks ühe lääni, pärandada lastele erinevaid lääne. Hiliskeskajal laieneb lääni pärimisõigus, varem piirnes poegadega, hiljem jaguneb uutele sugulusastmetele ja naistele. Lääni tagasilangemise senjöörile tõenäosus väheneb. Lääni ostetakse, panditakse müüakse. Läänist saab omand, jäädes formaalselt lääniks. 14. sajandi läänimeesteks ka mitteaadlikke, linnakodanikele lään pandina kui aadlik pandib ja ei jaksa tagasi osta. Linnadele vähem võimu. Hiliskeskajal võis ühes külas kuuluda maa ühele, kohtuõigus teisele ja maksud kolmandale. Linnad/valitsejad koondavad võimu haarates ühel teatud territooriumil võimu ja õigused enesele. Õiguslikvahekord pole enam truuduse ja teenistuse leping kahe inimese vahel. Hiliskeskajal lastakse aadli hulka ka vabahärrad, rüütlid, linnapatritsiaat. Inimesed toimisid õiguse raames.
korterist välja. Preetor andis üürnikule interdikti lahkumise kohta.Maal tuli kaitsta rendileandjat: 1. Interdictum Silvianum- millega rendile andja võis pöörduda rentniku vastu, kes püüdis sisseveetud asjad-invecta ja sissekantud asjad-illata ära vedada 2. Actio serviana- Rendileandja sai sellise kraami väljaandmist nõuda kolmandatelt isikutelt. Justinianuse ajal kadus pant tarvituselt, pant esines vallasasjade pandina-pignus, hypotheca kinnisvarade pantimisel. Pactum de vendedo- kokkulepe, mille alusel võlausaldaja võis asju müüa kui võlgnik ei tasunud. PANDIÕIGUSE ELEMENT: võlausaldaja võis asja müüa, katta antud summas võla koos protsentidega, ülejäägi andis tagasi võlgnikule. Hilisemas rooma õiguses Lex commissoria keelati! Õigused võõrale asjale. SERVITUUDID Sageli maatüki omanik ei saa muidu läbi, kui ta peab oma maatüki paremaks kasutamiseks
b) Pignus – on tavaline pant tänapäevases mõistes, mille puhul toimub pandi määramine. Kui hiljem muutus pignus tähistuseks ainult sellele, et asi anti võlausaldaja valdusse, siis alguses võis pignus tähistada ka võlgniku valdusse ja omandisse jäänud panti. Klassikalisel ajastul eraldus pignus’est hypotheca, mis hakkas tähistama panti, mille puhul võlgnikule jäi asja omandiõigus ja valdus. Justinianuse ajal kadus fiducia tarvitusel, pignus esines vallasasjade pandina, hypotheca kinnisvarade pantimisel. 5. teema. Rooma obligatsiooniõigus a) sissejuhatus Obligatsiooniõigus ehk võlaõigus ehk kohustisõigus on sarnaselt asjaõigusele osa Gaiuse eraõiguse süsteemist, mis käsitleb asju. Kui aga asjaõigus käsitleb peamiselt asjade kuuluvust, siis võlaõigus käsitleb nõudeõigusi asjadele. Kui me tänapäevast õigust nimetame võlaõiguseks, siis ehk tundub Vana-Rooma puhul parem jääda
ära maagia koostisosa, mida nimetatakse ettekujutuseks ning millest sõltub iga rituaali edukus. Lapsed, kes ei tea, et nad omavad kunstiannet või muid loovvõimeid, kasutavad oma eesmärkide saavutamiseks omaenda loodud kujutlust, samal ajal kui ,,tsiviliseeritud" täiskasvanud on oma loovpüüdluste suhtes palju kriitilisemad. Seepärast suudabki ,,primitiivne" maag kasutada oma maagiliste tseremooniate edu pandina savinukku või robustset joonistust. Tema jaoks on ta kujutis just nii täpne, kui on vaja. Kõik, mis tingib rituaali ajal emotsioonide tugevnemise, aitab kaasa selle rituaali edule. Ükskõik milline joonistus, maal, skulptuur, kirjutis, foto, riietusese, lõhn, heli, muusika, elav pilt või kavandatav situatsioon, mis seondub käimasoleva tseremoonia eesmärgiga, on maagile suureks abiks. Ettekujutus on püsiv meenutus, intellekti hoidmise vahend, ehtsa asja asendaja.
annaabi.ee 
