Ehituslikud meetmed- korrastada ventilatsioonisüsteemid, puhastada lõõrid ja torud; vaadata üle põranda konstruktsioon (sulgeda kõik nähtavad augud,praod). Ehituslikud meetmed kui radoonisisaldus on 2 ja rohkem korda kõrgem- paigaldada uus ja tihe põrandakate; paigaldada uus ventilatsioonisüsteem. Ehituslikud meetmed uue hoone projekteerimisel- Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes 29. Epideemia hädaolukorra tekke võimalused, epideemiad, pandeemiad Epideemia on nakkushaiguse puhang, mis nõuab nakkustõrje meetmete laiaulatuslikku rakendamist. Eriti ohtlik nakkushaigus on suure nakatamisvõimegaga haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult või mille kulg on raske või eluohtlik Tervishoiualaseks hädaolukorraks saab epideemiat pidada juhul kui haigustekitaja levik riigis/regioonis on laiaulatuslik ning tervishoiuasutuste võimalused haigete vastuvõtmiseks
hemaglutiniin – seondub raku retseptoritega, fusioonivalk (saab tungida rakku). neuraminidaas – nakatunud rakust vabanemine ja edasikandumine. Vastavalt H ja N alatüüpidele saadakse konkreetse gripiviiruse valm. Gripiviirused on RNA viirused – ehk kiirelt muteeruvad. Genoom (RNA) esineb segmentidena. Toimub antigeenne driiv – hemaglutiniini ja neuraminidaasi molekulid muutuvad. Kui organism on nakatunud korraga 2 eri tüüpi viirustega ja virioni satub vale genoomisegment > pandeemiad. Hobuste gripp – köhivad, palavik, nõre ninast. Veiste pneumoonia – shipping fever Rotaviiruse poolt põhjustatud, paljuneb soole eri osades. Rotaviirus, RNA viirus, siseneb soolde, kinnitub soolehatule, läheb tsütoplasmasse, kus paljuneb – lõppeb raku surmaga. Paljunemine toimub ka Peyeri naastus – lümfoidkoe naast, mis nekrotiseerub. Soolehatule kinnituvad: rota, adeno, corona, calici viirus Soolekrüptile – parvo Peyeri naastule – reo, toro. Shipping fever
, Robert Koch- tõestas 15a peale Snow avastust, selle et tegemist pole piisknakkusega koolera puhul. Samtu tõestas tuberkoloosi kepikesed 1880ndatel; nakkushaiguste taandumine, hügieen, sanitaar tingimuste prandamine- 19.saj suremus vähenes, kuna paranes elukeskkond. Euroopast kadus kevadine näljahäda, inimesed muutusid vastupidavamaks, hakati rohkem tähelepanu pöörama hügieenile. Tingimused jäid kauemaks halvemaks linnadest.; uued haigused, koolera pandeemiad-19.saj haigus. Tundmatu varauusaegses Euroopas, liikus Indiast Afganistaani ja sealt Venemaae ja UK’sse. Kõige ohvriterohkem nakkushaigus 19.saj, mis šokeeris kogu Euroopat(isegi kogu Maailma). Pandeemiad laastasid kogu Maailma. Medizinal Policey- 18,saj II poolel hakati rakendama tõkkeid med.probleemide vastu. Nt.apteegid, ämmaemandad, võitlus epideemiatega- just nakkushaiguste vastu. Garantiinid, sanitaarkoridorid, desinfiteerimine. Nakkuse riiki mitte laskmine
vanemorganismidest alguse saanud järglane - Taimeriigis hübradisatsiooni tulemuseks heteroos (suurem saak ja haiguskindlus) - Tavaliselt eri taksonite vanemate järglane Kimäär - Lammas + kits - Mütoloogiline - Nt 2 pead vm Loeng VII 1 Inimese DNA viirused Gripiviirused - Gripp A alatüüp H1N1 (inimese ja seagripp) - Pandeemiad nt hispaania gripp, - Gripp A alatüüp H5N1 - linnugripp Papilloomviirused - Kaksikahelalise DNA genoomiga väiksed viirused, liigispetsiiflised. Jagatakse limaskesta ja naha papilloomviirusteks - Healoomulised näsad – sünnimärgid - Emakakaelavähk Hepatiit C (üheahelaline DNA viirus) – levib vere kaudu, maksapõletik, vaktsiin puudub - Viirused – RNA viirused nt retroviirused
1. Geneetiline regulatsioon Viirustel Prokarüootidel Eukarüootidel 2. Rekombinatsioon Krosiingover (homoloogiline rekombinatsioon) Transpositsioon (mittehomoloogiline rekombinatsioon) 2. Gripiviirused, tüübid 1. Gripp A alatüüp H1N1(inimese, ka seagripp) Hemaglutiniin H1 Neuraminidaas N1 2. Pandeemiad Hispaania gripp (1918-1919) 50-100 miljonit inimest 3. Gripp A alatüüp H5N1(linnugripp) Genoomi fragmentatsioon Antigeensed klaadid 3. Papilloomiviirused Healoomulised näsad (sünnimärgid) Emakakaelavähk 4. Hepatiit C hepatiit C (ingl. Hepatitis C)- Hepatiidi C-viiruse põhjustatud infektsiooniline maksahaigus. 5. Retroviirused
· Sõjad ja epideemiad. Sõdadega on kaasas käinud haigused. Enamus kaotustest, mis sõdimise käigus aset leidsid, seda kuni Esimese maailmasõjani, olid tekitatud haiguste ja nakkuste poolt. Ei surdud haavadesse vaid haavapõletikesse, tüüfusesse jms sellisesse. Lisaks nälg ning sõjapiirkonnas asetseva elanikkonna kannatused. Viimast põhjustas eelkõige see, et sõda, piltlikult öeldes, pidi end ise toitma. (Siia alapunkti alla mahuvad ka pandeemiad ja igasugused troopilise meditsiini valdkonda kuuluvad nähtused, mis hakkasid levima seoses aset leidva globaliseerumisega.) · Sõda ja kirurgia areng. Haavade käsitlemine sai palju tehnoloogilist ja metodoloogilist tuge sõjaväljal aset leidva poolt. (Siia alla käiksid ka a- ja antiseptika, lahaste valmistamine jms.) · Sõda ja teadus. Sõjalistel eesmärkidel tehtav uurimistöö on aegade arenedes muutunud
Suurendada sotsiaalset usaldust Suurendada juhtimisvõimekust Vältida korruptsiooni Tegeleda vaesusega Muutuste tegemine nõuab: Tõenduste teadmist. Arusaamist protsessist, kuidas kasutada vajalikke isikuid. Koostööd – raskeim osa muutuste teel. Rahvatervise neli kriisi Kliima muutused – mõjutab ka krooniliste haiguste esinemist. Finantskriis – mõjutab ka krooniliste haiguste olukorda. Pandeemiad – ühiskond valmistub globaalselt halvimaks. Krooniliste haiguste kriis – saavutanud epideemia mõõdud. Laste vaimne tervis Laste vaimse tervise probleemid sagenevad. Probleeme ei märgata. Kasvavad pere- ja koolivägivallaga seotud vaimse tervise probleemid. Vanemate ja lastega tegelevate spetsialistide oskused ja ajaressurss on lastega toimuva (kõnehäired, vägivald, hirmuhood jms) märkamiseks vähene,
kõrgaristokraatial ja heal järjel oleval kodanlasel. 19. saj keskpaigaks jõuti 40 eluaastani ja sajandi lõpuks 45 eluaastat. Probleemiks oli ikkagi väikelaste suur suremus, mis oli veidi väiksem kui varauusajal, kuid endiselt suur. Meditsiini roll (Mckeowni kriitika) ja meditsiini areng (inokulatsioon, E. Jenner ja vaktsineerimine, sanitaarsete tingimuste parandamine, Ignaz Semmelweis, John Snow, Louis Pasteur, hügieen, Robert Koch, nakkushaiguste taandumine, uued haigused, koolera pandeemiad). Roll üha suurenes ja nähti, et meditsiin on igati oluline asi. 19 sajandil hakati arusaama, kuidas ennetada haigusi ning tekkis haigete eest hoolitsemine. 18. saj sai alguse ka vaktsineerimine. Mckeown arvas, et Inglismaa rahvaarvu kasv on tingitud pigem majanduslikust kasvust kui meditsiini arengust ja üleüldiselt tervislikust heaolust. Vaktsiini ajalugu. Inokulatsioon on kaitsepookimine. Jenner võttis kasutusele tuulerõugete vastase vaktsiini. 1796
annaabi.ee 
