Raamatute köited kujutavad kullassepa- ja juveliirikunsti meistriteoseid Näitavad keldi-germaani metallikunsti järkumist Viljeldi kloostrites ja lossides Saint-Riquier´ klooster Pranstsusmaal. 800. a. Hävinud Karl Suur prinksist ratsakujuke. 9. saj. II pool. Aacheni lossikabel Saksamaal. 792-805. Illustartsioon Utrechti psaltrist. Valminud Reimsis 9. saj. Evangelist Markus. Maaling Reimsi peapiiskopi Ebo palveraamatus. 9. saj. Lorschi kloostri värav 8. saj. lõpp Lindau evalgeeliumi esikaas 870. a.
-kirjaoskajad, piibli kaunistamine 1. Merovingide ajastu - Merovech 5.saj lõpp-8.saj kesk -areneb hoogsalt, eeskuju Büstantsist, maastikulise tausta (Barbarite vallutus-rahvamajanduse asendamine kujutamine, KUULSAIM Evangelist Markus- maaling naturaalmajandusega, linnade tühjenemine kultuurist, kirjaoskuse Reimsi peapiiskopi Ebo palveraamatus 9.saj. langus. Alla käib käsitöö, arhitektuur) 1. Ehitised puidust 2. kiviehitisi vähe ( Bütsantsi ehitusmeistrite tehtud/ nendest inspireeritud) Erand: Iirimaal ( kloostrid ja kloostrikoolid), lugemisoskusega vaimulikud, 3. Keelustatakse ümarskulptuur ( olid mõned anatoomiliselt väga kohmakad) - peeti ebajumala kujudeks. Kullatud pronksplaat ristilöömisega 8.saj raamatukaanelt. 4. Tehti natuke seinamaale 5
KESKAEG ROMAANI STIIL 10.-12. Saj Püstitati palju kirikuid Ümarkaar ja silindervõlv Lisaks Roomale saab mõjutusi ka Bütsantsist, Karolingidelt ja islamist. Valitseb Lääne- ja Lõuna- Euroopas. Pärast keskaega ühtne stiil Euroopas ARHIDEKTUUR ROMAANI STIIL Palju kirikuid- basiilika. Kirik ehitatud ida-lääne suunaline. Läänes sissepääs, idas altar (idast tõuseb päike). Kooriruumi põrand oli natuke kõrgemal, sest selle alla maeti tähtsamaid tegelasi. Apsiidi taga olev kabel (kõige idapoolsem) oli pühendatud Maarjale. Kirikud olid suhteliselt madalad (tehnika polnud eriti arenenud) ja väga paksude seintega (et kaitset pakkuda) Kodakirik- erineb basiilikast, sest tal pole aknaid. Ümarkaar- kõige olulisem tunnus. Võlvid- nii silinder kui ka ristvõlv on väga rasked. Võlvide kandmiseks ehitati seinad ja piilarid hästi paksuks. Seetõttu...
Teine osa «Te Deumist» kiidab Kristust kui Aukuningat ning Poega, kes tuli ilmale, et võita surma ning avada taevariik kõigile usklikele. Samas on Ta ausse ülendatud ning tuleb taas kohtumõistjana õigust jagama. Teine osa lõpeb tunnistusega, et Kristus on meid lunastanud oma verega selleks, et saaksime osa igavesest rõõmust ja rahust. Traditsiooniliselt lõppes «Te Deum» sõnadega «Meid taeva rõõmu juhata, kus saame rahu jäädava». «Te Deum» Kiriku Laulu- ja Palveraamatus, laul number 478, on jagatud kahte gruppi, et saaks seda laulda antifonaalselt. Siin võib olla koor ja kogudus, mehed ja naised või on kirikulised muul viisil jagatud kaheks. Uus lauluraamat, laul number 45, jaotab laulu nii, et osad on jagatud õpetaja, koori ja koguduse vahel. «Eesti Maa Rahva Koddo- ja Kirriko- Ramat» ei jaga «Te Deumi» laulus number 156 salmideks ega määra, kes millise osa laulab, vaid tekst jookseb järjest.
Maalikunst-vitraazikunst · Aknad suured · Kujutati inimfiguure · Kandsid edasi mingit lugu · Nt Chartrese katedraal, saint-Chapelle kabel Itaalias seinamaal ja tahvelmaal · Giotto di Bondone Firenze koolkond, freskod San Fransesco kirikus · Simone Martini Siena koolkond, kasutas temperavärve munakollasega · Duccio Siena koolkonna rajaja, ratsaportree Miniatuurmaalikunst · Vennad Limbourgid · Pildid barry hertsogi käsikirjalises palveraamatus Gooti kujutav kunst Eestis Vanimad skulptuuri ja maalikunstiteosed romaanipärased: · Valjala kiriku lääneportaali kaunistav raidkivist ornamentika · Haapsalu ja Ambla kiriku taimornamentika · Valjala ja Kaarma kiriku maalingute fragmendid 13 saj gooti stiil · Puuskulptuur · Kaarma kiriku Maarja kuju Jeesus lapsega Kiviskulptuur · Karja kiriku taimornamentika, Püha Katariina ja Püha Nikolause grupp Tartu Jaani terrakotaskulptuurid
Valges ja varjud ruumi ja maastiku kujutamine 9.saj lõpus jaguneb Karl Suure riik mitmeks osaks, lääneossa kujuneb Prantsusmaa ja idaossa Saksamaa. Evangelist Matteus. Raamatumaal Evangelist Markus. Maaling Godescalci evangeliaarist. Valminud Reimsi peapiiskopi Ebo 783. a. Karl Suure tellimusel. palveraamatus. 9.saj ROMAANI STIIL Cluny 10.-12. saj. Lääne- ja Kesk-Euroopas kujunes kõikides kloosteri kunstiliikides avalduv uus (romaani) stiil. kirik Pr.m. 11.saj
eeskjuks on olnud San-Vitale. Tema ehitusmeistrik on olnud kas sakslane või bütsantsi meister. Kabel võis mahutada 100-150 inimest. Pidi mahutama vaid õukonna ja pere. Kuna kirjaoskus levib, siis karolingide ajastul on hoopis rohkem miniatuurmaalikunsti teoseid. kui merovingidel li see vaid nglismaalähistel siis nüüd ilmuvad need arvukalt ka saksamaal, parntsusmaal jne. Nüüd ka mungad ise illustreerivad raamtuid. Üks tuntumaid miniatuurkunst teoseid on Ebo palveraamatus. Karolingide ajastu miniatuurmaalikunstile on eeskujuks bütsants. varasemad on omapärasemad kui nppd laähtutakse lääneeuroopas bütsantsis. Sama head taset küll mingad ei saavuta aga nende munkade puhul võin nähe suuremat tundepaisutust. enamasti on maalid rahulikud ja pühak ja valitseja võib olla mõjuka pilguga. Võib olla ka rahulik nagu ebo palveraamatust pühak. edasi on antud suuremat tundelist inteniivsust. 9
Ta mõtleb piltide jada kaudu ja pilt on talle oluline. Kui mõelda seksuaalsusele, surmale ja vägivallale, siis võib arvata, et need on traagilised lood. Kuid pigem võiks öelda, et need on tragikoomilised lood. See huumor sünnib siin sõnamängude kaudu, sürrealstliku vaate kaudu maailmale. Need tegelased on loodud sellise liialdusastme kaudu, et nad muutuvad kuidagi koomilisteks, naljakateks, veidrateks. Sanaseid jooni Eesti gootika tekstidega võib leida ka ,,Väikeses palveraamatus" ja raamatus ,,Surmaminejad lasevad tervitada". Üks on seondu kristliku veidra maailmakujutlusega ja teine sisaldab enesetapjate kirju. Väike palveraamat tegeleb taaskord väga intensiivselt kristluse teemaga, aga siin näidatakse selle äärmust, tänapäeva usuvooludega seotud isikuid ja seda, kuidas sellesse fanaatilisse kristlusesse kiinduvad küllaltki rumalad või mitte väga kõrge haridustasemega inimesed. See raamat sisaldab sisuliselt kaks lugu, mis saavad keskel kokku,
paletega, kilavate silmadega -- niisugune oli see kuradi näo järele loodud inimene. Aga kui Indrek teda nõnda vaatles, viirastus tal äkki midagi kaugest minevikust. Midagi selletaolist oleks ta nagu kuski mujal näinud. Õige! Just nii! Selletaoline oli see Pearu koer, keda isa kerisel särisevate vorstide lõhnas jõuluõhtul armetult peksis ja ahjuhargiga veetünni vajutas ja kes surmahädas hüppas tagakambris lauale, kus jättis musta jälje avatud palveraamatus Immaanuelile. See jälg peab küll praegugi seal olema -- mõtles Indrek, ja äkki hakkas tal sest ammu surnud karvasest koerast kahju, sest ta arvas veel praegu nägevat tema kilavaid silmi pimedast nurgast tünnide vahelt. Härdal meelel tõusis ta istmelt, et jumalaga jätta, sest ta ei võinud enam näha ega kuulda seda vanameest, kes tuletas talle meelde vorstide lõhna ja vaeseomaks peksetud koera, sest see omandas ihu- ja hingehädas nagu inimese näo. Aga
annaabi.ee 
