Indrek käib suusatamas ja uisutamas ning räägib inimestele oma jõe süvendamise ideest, aga need pole vastu, aga ka erilist huvi pole ning ta tüdineb. VII Lõpuks oli kokku kutsutud koosolek jõe süvendamise arutamiseks. Kassiaru Nõmmann valiti koosolekujuhatajaks, kes oli rohkem huvitatud Muulu soo kuivendamisest, kui jõe süvendamisest. Aga lõpuks sai ka Indrek sõna ja ta pani Nõmmanni paika. Lõpuks kirjutati alla palvekirjale, millega taotleti raha nii Muulu soo kuivendamiseks, kui ka Vargamäe jõe süvendamiseks. VIII Kassiaru peremees, võitleb mõttes Indreku süüdistuste vastu. Oru Pearule ei meeldi, et see koosolek leidis aset Mäel. Ta arutas pikalt seda küsimust Karlaga, aga Karlast ei olnud selleks ettevõtjat. Karla ja Pearu arutasid Oru pärandamise küsimust, kuna Orul puudus korralik külma verega peremees, Eedi oli segane. See küsimus jäi lahtiseks. IX Sass lõikab metsa uute hoonete tarvis
Räägib isale mis Sassiga jutustas. 6. (58) Lumi tuleb maha aga Indrek jätkab ikka kraavi kaevamisega. Räägib inimestele oma kraavi süvendamises, keegi vastu pole kuid kedagi väga ei huvita ja Indek loobub. Käib vahepeal veel suusatamas ja uisutamas. Arutab isaga Vargamäest, naabritest ja maajagamisest. 7. (68) Tehti koosolek jõe süvendamise arutamiseks, juhtajaks sai Nõmmann keda huvitas pigem Muulu soo kuivendamine mitte jõe süvendamine. Indrek pani ta paika ja kirjutati alla palvekirjale, et taodelda raha mõlemaks asjaks.Andres nukker et keegi vanadest olijatest ei saa alla kirjutada ning nende talud on läinud. 8. (80) Andres nukker et Vargamäe talu võõra käes, Indrek nukker et tema kohta teatakse lehest. Pearul jälle probleem, sest koosolek toimus Eesperes. Arutavad Karlaga selleasjus, arutavad ka Oru pärandamise asjus. Pearu ei taha, et Eedi selle koha saaks kuna ta on loll. Üritab leida viise, et kuidas Karla või Eedi saaks lapse vms. Vastust ei leitudki. 9
Venemaa oli majanduslikult hävitatud ning vajas muutusi. Inimesed soovisid kodanikuõiguseid ja riigikorra kaasajastamist. Sooviti demokraatiat. Riigis valitses üldine rahulolematus. Taheti lahti saada tsaarivõimusest ja olla nagu Lääne- Euroopa täieõiguslikud kodanikud. Tööliste tingimused olid halvad, mille tagajärjel tekkis töölisliikumine. Talupojad soovisid omada maad ja maksude vähendamist. Töölised hakkasid streikima Peterburis. Nende palvekirjale vastati tule avamisega, seda päeva nim. Veriseks pühapäevaks ja pärast seda usaldus tsaari hävis. Igal pool toimusid streigid ja mässud ning ülestõusmised. 17. oktoobril kirjutas Nikolai II alla manifestile, millega lubas demokraatliku vabadust, laiendada valimisõigust ja lubas kokku kutsuda Riigiduuma. Paljudes paikades kehtestati sõjakord. Tsaar oli oma rahvaga sõjas ning muutunud olukorra tõttu hakkas ta kärpima manifestiga antud lubadusi
1997. aasta Eesti parima väikesadama tiitel ja tulemuslik koostöö ühendusega Hoia Eesti merd kinnitavad igati Pärnu merelinna staatust. Pärnu jahtklubi Jahtklubi loomise algatasid mõned tsaarivenemaa mereväeohvitserid eesotsas sadamaülema Dmitri Luhmanoviga, kes koostas ka Pärnu Purjeklubi esimese põhikirja projekti.21. Juunil 1906 kirjutasid Julius Dicks, Anatoli Palibin, Dmitri Luhmanov, Artur Fröhling ja Christjan Meybaum alla palvekirjale, milles taotleti Mereministeerumilt Pärnu Purjeklubi asutamine koostatud põhikirja järgi heaks kiita. Seega tuleb 21. juunit 1906. a. klubi asutamise ajaks ja neid härrasid asutajaliikmeteks lugeda. Endla teater 19. sajandi algus Külalistruppide vastuvõtuks ehitatakse Pärnusse teatrimaja, suur küünitaoline akendeta laudhoone, linnakodanike seas tuntud kui "Planwagen". Hoone on 16 sülda pikk ja 5 sülda lai (umbes 33x10m).
Eleseus on peenema ja tundelisema hingega kui Siivert. · Inger kirjutab vanglast, et õpib seal palju uut ning tal sündis tütar Leopoldiine (16. November). · Oliine nõuab Iisakult kohvi, Iisak avastab, et laudast on puudu 1 emalammas. Mees läheb esimest korda Oliinelt pahasena looma kadumise pärast aru küsima, kuid naine mängib nii hästi välja, et Iisak jällegi loobub, kahetseb vaid, et Oliinega juba esimesel päeval ei tõrelenud. · Tänu Geissleri palvekirjale tuleb Inger koju tagasi, vangis oli ta olnud 6 aastat. Naisele tehti iluoperatsioon, mis tegi ta näo normaalseks. Geissler ostab tüki vasemäest ning maksab Iisakule 200 taalrit. · Inger oskab lugeda, kirjutada, kududa, õmmelda ja tikkida. Enne naise koju saabumist värvib Iisak üle hooned, mees on Geisslerile äärmiselt tänulik. · Oliine lahkub Kaugemaa talust. · Geisslerile ei tundu naabertalus elav Brede eriti sümpaatne. · Iisak kingib Ingerile kullast sõrmuse
Kuivõrd vajalik oli Triik õpilaskonnale ja kuivõrd teda austati tema puudustele vaatamata, illustreerib paremini kui miski muu kuulus ,,Pallase" streik 1935. a. kevadel. Ühiselt koostati kunstikooli kuratooriumile palvekiri, millele järgneb 18 allkirja. Nad seletasid, et Triigi halb tervis ei ole takistanud tema pedagoogilist tegevust. Viimaks lubas kuratooriumi esimees vastuse anda 4. aprillil. Kuid 1. aprillil teatas direktor, et vastust õpilaste palvekirjale lähemal ajal ei anta. Õpilased P. Aavik ja A. Miikman tulid nagu ühest suust otsusele: siin ei aita muu kui streik. Streik viidi läbi täielikus üksmeeles. Kogu nelja päeva kestel keegi kooli ei ilmunud ja nagu ette teatatud, tulid streikijad jällegi kohale 4. aprillil kell 12. Veel samal õhtul toimus kuratooriumi koosolek ja Triik kinnitati edasi kooli õppejõuks. Seega näeme, et ,,Pallase" pedagoogid ei olnud noori varustanud mitte ainult erialaste
Leitakse Eedi püss ja arutamiseks. Kassiaru Nõmmann valiti koosolekujuhatajaks, kes oli puss, erinevatest kohtadest. rohkem huvitatud Muulu soo kuivendamisest, kui jõe süvendamisest. XXV Karla ja Pearu arutavad Oru pärandamise asja. Karla arvab, Aga lõpuks sai ka Indrek sõna ja ta pani Nõmmanni paika. Lõpuks et Pearu tahab tegelikult Vargamäele Krõõda verd. Seepärast kirjutati alla palvekirjale, millega taotleti raha nii Muulu soo kavatseb ta Oru pärandada Joosepi ja Liisi teisele pojale. Seda Pearu kuivendamiseks, kui ka Vargamäe jõe süvendamiseks. Karlale ei ütle ta vaikib. Kõik protsessid Andresega olid tegelikult VIII Kassiaru peremees, võitleb mõttes Indreku süüdistuste vastu. Krõõda pärast, Pearu tahtis näidata Krõõdale, et ka tema on kange Oru Pearule ei meeldi, et see koosolek leidis aset Mäel
Indrek käib suusatamas ja uisutamas ning räägib inimestele oma jõe süvendamise ideest, aga need pole vastu, aga ka erilist huvi pole ning ta tüdineb. VII - Lõpuks oli kokku kutsutud koosolek jõe süvendamise arutamiseks. Kassiaru Nõmmann valiti koosolekujuhatajaks, kes oli rohkem huvitatud Muulu soo kuivendamisest, kui jõe süvendamisest. Aga lõpuks sai ka Indrek sõna ja ta pani Nõmmanni paika. Lõpuks kirjutati alla palvekirjale, millega taotleti raha nii Muulu soo kuivendamiseks, kui ka Vargamäe jõe süvendamiseks. VIII - Kassiaru peremees, võitleb mõttes Indreku süüdistuste vastu. Oru Pearule ei meeldi, et see koosolek leidis aset Mäel. Ta arutas pikalt seda küsimust Karlaga, aga Karlast ei olnud selleks ettevõtjat. Karla ja Pearu arutasid Oru pärandamise küsimust, kuna Orul puudus korralik külma verega peremees, Eedi oli segane. See küsimus jäi lahtiseks. IX - Sass lõikab metsa uute hoonete tarvis
kokku viia, aga meestevaheline usaldamatus oli nii suur, et sellest kasu ei olnud. 68 1881. aastal mõeldi korraldada taas üks suur palvekirjaaktsioon. Otsustati, et kõik eesti organisatsioonid (16 rahvuslikku) pidid igaüks andma ühe esindaja (kokku 17 saadikut), kes pidid viima palvekirja keisrile. Suvel pidid Peterburi minema ja sinna nad ka jõudsid. Teatud põhjustel anti allkirjad palvekirjale Peterburis. 19.06 on kõik tähtsad tegelased saanud Peterhoffis keisri vastuvõtu osaliseks. Tegemist oli järjekordse suurmärgukirjaga. Korrati paljuski 1864. aasta mõtet. Mõnes mõttes oli taotlusi siiski edasi arendatud. Julgetakse lisaks majanduslikele probleemidele esitada ka rahvuslikke nõudmisi. 1) Balti erikorra aluste lammutamine. 2) Eestlaste ja sakslaste võrdne esindatus maaomavalitsustes. 3) Vene politseiliste ja kohtuasutuste toomine Balti provintsidesse.
õigupäraseks valitsejaks 30. nov 1917 kuulutas Eestimaa Rüütelkonna Komitee Eestimaa Venemaast sõltumatuks ja palus Saksa riigilt kaitset. KA Liivimaa maapäev tegi seda. Toodi välja ka Maanõukogu 15.nov otsus, mida võeti iseseisvusdeklaratioonina. Berliinis nõuti tõestust ,et eestlased ja lätlased toetavad seda. Kuid keegi ei soovinud Saksa alla minna, olgu Vene olukord ükskõik kui sitt. Koguti allkirju palvekirjale, et Saksa väed saabuksid Eestimaale korda looma, neid koguti baltisakslaste ja eestlase hulgas. Ka neil oli enesemääratlemise loosung- lubati igast õigused ja iseseisvuse kuulutamine. Avalikult ükski Eesti poliitik Saksa poolt ei olud. Aastavahetusnõupidamised Tallinnas. 31.dets „Estonias” otsusustati välja kuulutada läbiajal Eesti iseseisvus, et ära hoida Saksa okupatsiooni. Korrati 1. jaanuar. 7-13 jaanuar võeti vastu resolutsioon, et tuleb kuulutada iseseisvaks vabariigiks.
10. aprillil toimus Riias Liivimaa maakogu valimised. Riia maakogu jaoks oli Konstantin Päts koostanud protestikirja, mille Koemets ette luges - selles vihjati endistele vene seadustele, mis ei lubanud valla eestseisjatel valimistel osaleda, samas juhiti tähelepanu, et Riiga kokku kogunenud Liivimaa maakogu ei saa otsustada Eestimaa tuleviku üle. Mingit reaalset tulemuse sellel protestikirjal ei olnud, sest vallaametnikud pidid siiski jääma kohale ja kirjutama alla palvekirjale Saksa keisrile. Balti maanõukogu, kus oli lisaks Eesti- ja Liivimaale esindatud ka Riia linn ja Lääne-Eesti saared. See maanõukogu võttis vastu veelgi kaugemale ulatuva vastu - paluti, et saksa keiser osutaks abi Balti maariigi loomisel. Balti maariik pidi hakkama koosnema Eestimaast, Liivimaast, Kuramaast. Nähti ette, et Balti maariik saab olema konstitutsiooniline monrhia. Kõik need dokumendid edastati Berliini Saksamaa valitsusele ja jäädi ootama positiivset vastust
ajalehele. 1869. a sügiseks ei olnud Laakmann Trükiasjade Peavalitsusest vastust saanud, nüüd saatis Hurt kui toimetaja omapoolse järelepärimise. 1869 detsembris tuli Laakmannile ametlik vastus, et tema palve välja anda ajakirja Mesilane on tunnistatud rahuldamisele mittekuuluvaks, kuid võib aasta pärast uuesti luba taotleda. Et mitte tervet aastat oodata, andis Hurt 1870 aprillis enda nimel sisse uue taotluse. Sellele tuli vastus hoopis rutem kui Laakmanni palvekirjale. Juba juunis sai Hurt teate, et Trükiasjade Peavalitsus Mesilase väljaandmiseks luba ei anna. Sellest teatas Hurt võimalikele Mesilase ootajatele EP lisalehe esimeses numbris 1871. a algul. Ajakirja asemel lubas Hurt samanimelise raamatu järgmisel aastal välja anda. 1870. a lõpul oli Jannsen saanud loa suurendada EP mahtu neljalt leheküljelt kuuele. Nii osutus võimalikuks hakata välja andma eraldi lisalehte. Seda toimetama kutsus Jannsen Jakob Hurda.
võistelda. Indiaani Joe maeti koopa suu lähedale, ja inimesi kogunes matusele küll paatidega, küll vankritega linnast ja 194 kõigist farmidest ning küladest seitsme miili ulatuses ümberringi. Nad võtsid kaasa lapsed ja igasugust toidupoolist ja tunnistasid, et neil oli matusel peaaegu niisama lõbus, nagu neil oleks olnud poomisel. See matus pani seisma ühe asja -- Indiaani Joe armuandmispalve saatmise kubernerile. Palvekirjale oli juba hulk allkirju kogutud; oli peetud palju -pisaraterohkeid ning ilukõnelisi miitinguid ja mingisugune lollide naiste komitee oli otsustanud minna .sügavas leinas, nutu ja halinaga kuberneri juurde ja paluda teda halastaja eesel olla ning oma kohuse jalge alla tallata. Arvati, et Indiaani Joe on tapnud viis linnakodanikku, aga mis sellest? Kui ta oleks ka saatan ise olnud, ikkagi oleks leidunud küllalt nõrgakesi, kes oleksid valmis olnud armuandmispalvele oma
annaabi.ee 
