(Lastehaiguste... 1986, Paves 1993, Tunell 1998, Jokinen 1999, Kantero jt 2005, Saha 2005, Virro 2008, Uibo jt 2010.) 8.3.2. Palpatsiooni metoodika, normoloogia ja patoloogia Südame-vereringe elundkonna läbivaatusel kasutatakse õe poolt palpatsiooni meetodit erinevate kehaosade temperatuuri hindamise eesmärgil ja tursete esinemise sedastamiseks (Kupari & Nieminen 2005, Saha 2005). Oluline osa on pulsi palpatsioon, selle kirjeldamine ja hindamine. Südame tiputõuget ja maksa palpeeritakse ning hinnatakse aga arsti poolt. 8.3.2.1. Pulsi palpatsiooni metoodika, normoloogia ja patoloogia Lapseeas eelistatakse pulsi palpatsiooniks selleks sobivaid piirkondi, kus pulsilaine on pindmiselt hästi tuntav ja kus saab arterit komprimeerida vastu luud. Pulssi palpeeritakse sünkroonselt mõlemal kehapoolel. Lastel raskendab pulsi palpatsiooni ja selle lugemist nende aktiivsus, rahutus, nutt. (Shelswell & Bentley 2007.)
valulikku piirkonda. Kõhu vaatlemise ja palpatsiooni tulemusel selgitatakse välja, kas kõhuseinas on pehmed ja lõdvad või tõmbuvad nad surumisel pingule, kas kõht on punnis, kus on valulik piirkond. Välised suguelundid Väliste suguelundite uurimisel tehakse esmalt lihtsat vaatlust, kus pööratakse tähelepanu võimalikele löövetele, haavanditele, kasvajatele. Kasvajaid ja haavandeid palpeeritakse, et tega kindlaks, kui sügavale kudedesse muutused ulatuvad. Väliste suguelundite vaatlemisel ja palpeerimisel pööratakse erilist tähelepanu sellele, et kas suguelundite areng on vastav uuritava eale, milline on karvakasv, kliitori suurus (liigsuur on vihjeks suurenenud androgeeni produktsioonile), milline on lahkliha (lahkliha madalus on üks näidustus emakavajel), kas pigistamisel väljub kusitist eritisi, milline on tupe välissuudme suurus, kas välistes
a äigepreparaat, materjal ureetrast, günekoloogiline g uriin emakakaelakanalis läbivaatus. Kõhtu n t, vajadusel palpeeritakse ja o Bartholini perkuteeritakse. o näärmete UH. s viimajuhade Endomeetriumi
a) 2 sek b) 5 sek c) 8 sek d) 10 sek 22. Ninaverejooksu peatamiseks tuleb kallutada pead tahapoole a) Õige b) Vale 23. Raske sisemise verejooksu kahtlusel tuleb kõigepealt a) Soojendada kahjustatud piirkonda b) Kutsuda kiirabi c) Asetada kannatanu istuvasse asendisse d) Anda juua verekaotuse vähendamiseks 24. Peatrauma korral on alati näidustatud külili asend a) Õige b) Vale 25. Väikelapsel palpeeritakse pulssi a) Randme sisemisel pinnal …. kõrgemal b) Kaelal trahhea kõrval paremalt või vasakult c) Põlvekedra taga d) Õlavarre sisemisel pinnal ja keskmises osas 26. Mis põhjustab väikelapsel südameseiskumise kõige sagedamini? a) Allergia b) Trauma c) Hingamisprobleem d) Väikelapse äkksurma sündroom 27. Liiklusõnnetuses kannatanu on oksendanud ja peale selle on välja kõhinud verd.
ei tasuks unustada, et kuulmise ja nägemise kadu ei pruugi alati olla tingitud vananemisest, see võib olla ka mõne haiguse tagajärg. Paljude haiguste varajane avastamine võimaldab looma ravida või pidurdada haiguse kulgu, seepärast peaks vana loomaga käima loomaarsti juures kontrollimas vähemlt kord aastas. Iga-aastasel vaktsineerimisel saab koer alati üle vaadatud (kuulatakse südametööd, vaadatakse üle kõrvad ja hambad, palpeeritakse looma, et avastada kasvajaid). Kui tekib mingisugune kahtlus , saab alati teha lisauuringuid. Vere biokeemiline ja kliiniline uuring ning uriinianalüüs oleks mõistlik teha igale üle 7 aastasele koerale paari aasta tagant ka ilma kaebusteta. See võimaldab avastada mitmeid haigusi enne kui looma enesetunne sellest märku hakkab andma. Sagedasemad vanemat looma kimbutavad tervisehädad on: ülekaalulisus, kasvajad, neeru-, maksa- ja südamepuudulikkus, suhkruhaigus,
see vastab süstoolse vererõhu suurusele. DIASTOOLSET SELLEGA MÄÄRATA EI SAA! · Korotkov vaja nii manomeetrit kui stetoskoopi. -Stetoskoop puust või plastist kuulatlustoru, kõrvaklappideta Stetofanendoskoop ---------------- mikrofon, millele on kinnitatud kummist vm materjalist torud, mis on ühendatu kõrva käivate otsikutega Stetoskoop asetatakse õlavarrele, palpeeritakse välja pulss küünarliigese pulss arteril ja sellesse kohta asetatakse mikrofon. Nüüd tõstetakse rõhk manomeetri mansetis ballooni abil oletatavast süstoolsest rõhust kõrgemale. Sellega surutakse verevool õlavarre arteris kinni. Samal ajal kuulatakse arteril toone ja kui rõhk on süstoolsest kõrgemal, siis toone pole. Hakatakse rõhku mansetis langetama, samal ajal kuulatakse pidevalt toonide teket. Rõju
(hingamislihaste areng, rindkere areng ja roiete asetsuse muutus) Hingamistüüp koolieeas Rinna- e torakaalne hingamine Rinnahingamisel pikenevad hingamisfaasid, hingamine on sügavam ja hingamismaht suurem. Kujuneb hingamitüübi sooline iseärasus: tütarlastel ülekaalukalt torakaalne poisslastel ülekaalukalt abdominaalne Pulss Pulss on arteri seina võnkumine, mida põhjustab südame vasaku vatsakese kokkutõmbumisel aorti väljapaisatav veri. Pulssi palpeeritakse tavaliselt kodarluuarteri perifeerses otsas randmeliigesest kõrgemal käe sisepinna pöidlapoolsel küljel teise, kolmanda ja neljanda sõrmega. Täiskasvanul on rahuolekus pulsisagedus 6080 lööki minutis, lastel on pulss kiirem. Kehatemperatuuri tõus ühe kraadi võrra kiirendab pulssi 810 löögi võrra minutis. Pulsi palpeerimise kohad imikul ja väikelapsel Vererõhk Rõhk, mida avaldatakse arteriseinale vere voolamisel läbi arterite.
mm/Hg, et kudede verevarustus oleks hea. Kõrge-normaalne vererõhk kuni 140/90 mm/Hg Saab mõõta: Otseselt – veresoonde viiakse manomeetriga ühendatud kanüül. Võimalik ainult eriuuringuga kliinikus Kaudselt – kasutatakse kas Korotkovi meetod o Töövahendid Vererõhu mõõtmise aparaat Stetofonendoskoop (kuulatamistorud) o Mõõtmisaparaadi mansett asetatakse õlavarrele ja palpeeritakse välja pulss küünararteril. o Sellesse kohta, kus pulss tunda on, asetatakse stetofonendoskoobi mikrofoni osa. o Tõstetakse rõhk manomeetris (ballooni abil) oletatavast süstoolsest rõhust kõrgemalt (kuni 140-150ni, kui selgub, et oli vähe, siis tuleb uuesti mõõta) o Siis surutakse arter kinni o Siis tehakse klapp pisut lahti ja hakatakse manomeetris õhku langetama.
Kõrge-normaalne vererõhk kuni 140/90 mm/Hg Saab mõõta: 1. Otseselt – veresoonde viiakse manomeetriga ühendatud kanüül. Võimalik ainult eriuuringuga kliinikus 2. Kaudselt – kasutatakse kas: 1. Korotkovi meetod 1. Töövahendid 1. Vererõhu mõõtmise aparaat 2. Stetofonendoskoop (kuulatamistorud) 2. Mõõtmisaparaadi mansett asetatakse õlavarrele ja palpeeritakse välja pulss küünararteril. 3. Sellesse kohta, kus pulss tunda on, asetatakse stetofonendoskoobi mikrofoni osa. 4. Tõstetakse rõhk manomeetris (ballooni abil) oletatavast süstoolsest rõhust kõrgemalt (kuni 140-150ni, kui selgub, et oli vähe, siis tuleb uuesti mõõta) 5. Siis surutakse arter kinni 6
Sigade lihakehad saetakse pooleks elektri- või pneumaatiliste saagidega. Pea on soovitav poolitada hüdraulilise peapoolitaja abil. Tapajärgne vet.kontroll. Läbi viib vet.inspektor. Vaadatakse: · Pead · Nähtavaid lihaseid eriti reie- ja seljalihaseid, kõhuõõne seina · Liigeseid · Nähtavaid luid ja lümfisõlmi · Nahka · Rasvkude · Rinna- ja kõhukelmet · Vahelihast · Vajadusel palpeeritakse, tehakse sisselõikeid Samal ajal ka kontroll liivri ja soolekonveieril. Võetakse trihhonelloskoopiaproov vahelihase selgroopoolsest otsast võetakse 20 -30 g tükike. Proov märgistatakse Lihakeha kuivkorrastus: · Kõhuõõnest tõmmatakse ära ploomirasv · Eemaldatakse neerud · Lõigatakse ära rippuvad raskoejäänused /v.a. tihedalt liibuv rasvkude) · Lõigatakse ära saba viimase ristluulüli ja 1.sabalüli vahelt · Korrastatakse torkehaav
Samas valitseb suur oht väikesõrmejämeduse veresoone vigastamiseks, eriti kubeme piirkonna torkevigastuste korral. Tegemist on eluohtliku vigastusega, mis põhjustab suurt verekaotust (→ osa „Šokk“) A. femoralis kulgeb reielihaste vahel alla ja mediaalsele küljele, andes teel lihastele harusid. Põlveõndlas saab temast õndlaarter (a. poplitea), mis jaguneb säärearteriks (a. tibialis) ja pindluuarteriks (a. peronaea). Märkus. Jalgadel palpeeritakse pulssi järgmiselt: jalalaba pealt selgmist jalaarterit (a. dorsalis pedis) ja sääreluu sisemise päksi ehk vasariku alt sääreluuarterit (a. tibialis posterior) (→ ptk „Olukorra ülevaatus, seisundi hindamine ja patsiendi läbivaatus“). Veenid Veenid on õhukeste seintega, kuid siiski on veeniseinas silelihased, mille kokkutõmbe või lõtvumise kaudu võib venoosse soonkonna mahtuvust vähendada või suurendada. Veri voolab
annaabi.ee 
