sulcus cingularis- gyrus lingualis gyrus cinguli - VÖÖTKÄÄR Commissures: corpus callosum MÕHNKEHA tema osad: (splenium - MÕIK, truncus - TÜVI, genu - PÕLV, rostrum - NINA) lamina terminalis - commissura anterior - EESNIGE commissura fornicis (fornix SUURAJUVÕLV (crus, corpus, columna) septum pellucidum (lamina septi pellucidi) Nuclei basales: corpus striatum -JUTTKEHA (nucleus lentiformis- LÄÄTSTUUM (globus pallidus -KAHVAKERAD+putamen) (nucleus caudatus) claustrum nucleus amygdaloideum MANDELKEHA Valgainest kihnud tuumade vahel: capsula interna, SISEKIHNUD capsula externa, VÄLIKIHNUD capsula extrema Projektsioonikeskused ja assotsiatsioonikeskused a) motoorne d) maitsmiskeskus b) üldtundlikkus e) haistmiskeskus c) kuulmiskeskus f) nägemiskeskus 2
- kortikaalsete teede ümberlülitus- ehk releetuumad - mitmesugused eri päritolu närviimpulsse seostavad integratsiooni- ehk assotsiatsioonituumad Nuclei anteriores (ACD1) - saavad impulsse nibukehadest – corpus mamillaris (A2) ja suunavad neid gyrus cinguli’sse (A3) ning talamuse lateraal- ja mediaaltuumadesse - vistseraalsündmuste kontroll + lühimälu Nuclei mediales (BCD4) - integreerivad hüpotalamusest (B5) ja globus pallidus’est (B6) saabuvaid impulsse - ühenduvad otsmikusagaraga (B7) - reguleerivad ajukoore erutuvust Nuclei ventrolaterales (CDEF8) - ventraalosas ümberlülitustuumad - dorsaalosas integratsioonituumad - Ventraalosa tuumad: nucleus ventralis anterior (F9) nucleus ventralis intermedius (F10) nuclei ventrales posteriores (F11) - Dorsaalosa tuumad (2 ümberlülitustuuma): nucleus ventralis posterolateralis (CF12)
kõrvaltoimed (kõrvetised, segasus, kõhukinnisus, suu kuivamine), on vajalik pidevalt haiguse dünaamikat ja raviefekti hinnata ning vastavalt sellele raviskeemi korrigeerida. KIRURGILINE RAVI Parkinsoni tõve kirurgiliseks raviks kasutatakse ablatiivseid meetodeid, peaaju süvastimulatsiooni ning eksperimentaalses korras ka restoratiivseid protseduure. Operatsiooni eesmärgiks on neuronaalse aktiivsuse vähendamine globus pallidus internus’e (GPi), taalamuse või nucleus subthalamicus’e (STN) rakkudes. Peaaju süvastimulatsioon tähendab aju basaalganglionide püsivat mõjustamist kindla sageduse, kestvuse ning amplituudiga elektriliste impulssidega, mida genereerib organismi implanteeritud stimulaator ajju siirdatud elektroodide vahendusel. Deep Brain Stimulation Sügava aju stimulatsiooni elektroodid ühendatakse juhtmetega südamestimulaatori seadme külge (nn impulssgeneraator või IPG), mis
multisünaptiline. Valmistab ette motoneuronid, „häälestab” püramidaalsüsteemi funktsioneerimiseks. Nii püramidaal‐ kui ka ekstrapüramidaalsüsteemi alumise perifeerse neuroni keha asub spinaalnärvi või kraniaalnärvi motoorsetes tuumades. Ekstrapüramidaalsüsteemi kuuluvad motoorsed subkortikaalsed tuumad ja integratsioonitsentrid. Motoorsed tuumad 1. Corpus striatum ‒ (putamen + nucleus caudatus) 2. Globus pallidus 3. Nucleus subthalamicus 4. Nucleus ruber 5. Substantia nigra Integratsioonikeskused: 1. Cerebellum 2. Thalamus 3. Formatio reticularis 4. Nuclei vestibulares 5. Nucleus Oliveris 6. Limbiline süsteem Ekstrapüramidaalsüsteemi keskused on ühendatud omavahel arvukate tagasisideringide põhimõttel. Aferentsed impulsid tulevad läbi integratsioonitsentrite (suurajukoor, thalamus, cerebellum,
Haisteaju rhinencephalon – suur hulk aju piirkondi (haistmiskeskused + võlvikäär, hippokampus, mandelkeha jne.) – on limbilise süsteemi aluseks. Basaaltuumad (nuclei basales, am. ka basal ganglia): Sabatuum (nucleus caudatus) – suurim, paikneb poolkera mediaalses osas, vahetult aju külgvatsakese kõrval; Läätstuum (nucleus lentiformis) – paikneb lateraalsemal, koosneb kahest osast – kahkjas kera (globus pallidus) ja koorik (putamen); Tõkis (ka müür jne.) (claustrum) – eelmisest veel lateraalsemal, õhuke hallaine kiht enne ajukoort; Mandelkeha e. mandeltuum (corpus amygdaloideus, nucleus amygdaloideus) – “amügdala” – ümar tuum oimusagara eesosas, tihedas kontaktis mälu- ja haisteaju keskustega, “nn. põrgu”, selle kaudu mõjustavad emotsioonid motoorikat jne., Vaheaju: - 4 suurt osa: 1
target cells Away from axon hillock*. AXON HILLOCK – The region of the neuronal cell body where the axon emerges and where the action potential is generated as a net effect of the integration of neuronal stimulation and inhibition. AXON TERMINAL – Nerve ending which forms presynaptic element of the neurone where synaptic vesicles* are accumulated. BASAL GANGLIA – Subcortical clusters of neurones, which include the following nuclei: caudate, putamen, globus pallidus and substantia nigra. They play a role in movement control. BLOOD-BRAIN BARRIER – A barrier made of epithelial cells which line the blood vessels of the brain. These cells form very tight junctions and control the passage of the chemicals between the blood and brain. BRAIN STEM – The part of the brain which connects to the spinal cord. It is the major route for information transfer between the brain and spinal cord. It controls such vital functions as respiration and heart rate.
Tingitud kokaiinihimu kokaiinist sõltuvatel patsientidel tekib koos limblisie süsteemi ajuosade aktiveerumisega. Ajukuvamine on muutunud arutelusid uimastitarmisie üle. ECSTASY mõju : sensuaalne eufooria, suhtlemisvõime tajutud paranemine, kohmakus, koordinatsiooni halvenemine, mälupuudulikkus, ärevus- ja hirmuhood, kehatemperatuuri tõus, püsivad meeleolu ja tunnetushäired. Samuti ulatuslikud närviteede kahjustused, 5-HIAA vähenemine ajuvedelikus, globus pallidus-e kahepoolne kahjustus (MRI) koos anterograadse amneesia ja episoodmälu häirumisega, 5-HT tagasihaarde vähenemine mitmes ajupiirkonnas (PET), fenfluramiinitestis prolaktiini vabanemine püsivalt vähenenud. LSD-taoliste keemiliste ühendite toime: taju moondumine, sünteesia, ise-taju muutmine, hallutsinatsioonid, meeleolude kiire vaheldumine, mõttekäikude pidetus, koordinatsiooni halvemine, vererõhu tõus, pulsi kiirenemine,
Esmased alad projitseeruvad kõrgema astme sensoorsetele aladele, millised töötlevad edasi sensoorset informatsiooni. Kõrgema astme alad on omakorda seotud assotsiatsiooni aladega, need loovad sideme meelelise tajumise ning tegevuse vahel, olles seotud kõrgema astme motoorsete aladega. Kõrgemad motoorsed alad projitseeruvad esmasele motoorsele alale, milline omab kontrolli seljaaju ja ajutüve motoneuronite üle. Basaalganglionid - nucleus caudatus (sabatuum), putamen ja globus pallidus (kahkjas kera) - on seotud liikumisregulatsiooni ja kognitiivsete protsessiga. Need alad saavad aferentatsiooni kõikidest ajukoore aladest, kuid saadavad eferendid talamuse vahendusel ainult frontaalsesse koorde. Elektroentsefalograafia On meetod ajutegevusega kaasuvate elektriliste potentsiaalide registreerimiseks. Inimesel registreeritakse peaaju bioelektrilist aktiivsust peanahale kinnitatud elektrodide abil, saadud kõverat nim. elektroentefalogrammiks (EEG). Ajutegevusega
Dehüdratsioon! Tants & higistamine Eriti ohustatud ollakse järgmiste seisundite puhul: Suhkrutõbi Maksahaigused Südamehaigused Kõrge vererõhk Langetõbi Glaukoom Hüpertüreoidism Kõik vaimuhaigused ! MDMA & serotoniinineuronid · ulatuslikud närviteede kahjustused katseloomadel · 5-HIAA-sisalduse vähenemine ajuvedelikus inimestel - korrelatsioon ekspositsiooniga? LC seisund · globus pallidus 'e kahepoolne kahjustus (MRI) koos anterograadse amneesia & episoodmälu häirumisega · 5-HT tagasihaarde vähenemine mitmes ajupiirkonnas (PET) · Fenfluramiinitestis prolaktiini vabanemine püsivalt vähenenud Ectasy mõjud · Sensuaalne eufooria · Suhtlemisvõime tajutud paranemine · Kohmakus, koordinatsiooni halvenemine · Mälupuudulikkus · Ärevus- ja hirmuhood · Kehatemperatuuri tõus · Püsivad meeleolu- ja tunnetushäired!
Ahvile näidatakse madu. Ahv ei ilmuta liigiomast visuaalsele stiimulile spetsiifilist käitumismustrit ning teda kirjeldatakse kui ajukoorealune kimp =SB. Murtatoff kimbu=(MB). EC=välimine kihn (external capsule), Cd “taltsast”. B. Kinni kaetud on vasak silm: ahv ilmutab liigiomast käitumist reaktsioonina =sabatuum, visuaalsele stiimulile ja on kirjeldatav kui “metsik”. CC-mõhnkeha, IC =sisekihn, GP- globus pallidus. Downer`i eksperiment, 2 • Tõlgendus: et loom reageeriks talle omaselt, peab info projekteeruma silmast Liepmann´i teooria apraksiast, mis tuleneb mõhnkeha kahjustusest. Apraksia- võimetus nägemiskoorde, läbi oimusagarate mandelkehasse (amygdala) ning sealt ajutüvve ja sooritada tahtelisi liigutusi, mida ei saa seletada nt. halvatuse või mingi muu motoorse otsmikukoorde
annaabi.ee 
