paljunevad vees. 4. Mittesuguline paljunemine – mida see tähendab? Kirjelda mittesugulist paljunemist taimedel. Kirjelda mittesugulist paljunemist loomadel. Mittesuguline paljunemine tähendab emasorganismi paljunemist viisil, mis ei vaja isasorganismi. Selline paljunemisviis on efektiivne, kuid selle tõttu võivad liigid väga tundlikuks muutuda ning haigustele vastuvõtlikud olla. Mittesugulist paljunemist taimedel nimetatakse vegetatiivseks paljunemiseks ning paljunetakse kas sibulate, mugulate, risoomide, pistikute või lehe tüki abil. See tähendab, et vanemalt rakult eemaldatakse mingi osa, nt juure tükk ning see on suuteline ise kasvama hakata. Mittesuguline paljunemine loomadel esineb pigem kergema ehitusega organismidel. Nendeks viisideks on jagunemine , pooldumine (üherakulised seened, bakterid) või pungumine (hüdra). See tähendab, et paljunemine toimub, kui emasorganismist
rakuhingamine, teistel aga ei tekkinud seega nad surid välja ja see oli maa esimene suur väljasuremine. Tekib tuumaga rakk ● 1,6-2,1 miljardit aastat tagasi tekkis päristuumne rakk e. eukarüootne rakk ● Endosümbioos-vastastikku kasulik kooselu vorm, kus üks organism elab teise kehas või rakus ● Teooriat kinnitab see , et mitokondrid ja kloroplastid erinevad teistest rakuorganellidest ● Paljunetakse pooldudes ja neis on bakteriga sarnanev pärilikusaine Ainuraksest hulkrakseks organismiks ● Tekkisid hulkraksed rakud kuna rakud ei saanud üksteiseta enam hakkama rakkudevahelises tööjaotuses ● Esimesed hulkraksed loomad olid käsnad kes koosnesid paljudest erinevatest raku tüüpidest ● Radiaalsümeetriline loom ja bilateraalsümmeetriline ● Esimesed hulkraksed viljastusid kehaväliselt,hiljemjuba kehasiseselt
Kalad, kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased organismid. Üherakulised organismid sõltuvad väliskeskkonnast rohkem, sest nende võimalused püsiva sisekeskkonna säilitamiseks on piiratumad. Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus. Kuidas organismid paljunevad? Organismid paljunevad kas suguliselt või mittesuguliselt. Üherakulistel toimub see enamasti pooldumise teel. Ka on hulkrakseid, kes paljunevad mittesuguliselt vegetatiivselt või eostega. Enamasti paljunetakse nii seene-ja taimeriigis, harva ka loomariigis. Suguline paljunemine on omane hulkraksetele organismidele, moodustuvad isas.ja emassugurakud ning uus organism tavaliselt areneb viljastunud munarakust. Sellist paljunemist võib kohata eelkõige taime-ja loomariigis. Üldistavalt on paljunemine üks põhilisi elu tunnuseid. Pärilikkus on eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituse ja talituse poolest vanematega. Pärilikkuse kandjateks on kromosoomides
tingimustes munajuha – üks naise suguelunditest loode – inimalge, kes sarnaneb väliselt inimesega ( alates 3 kuust) platsenta – lootekest, mille kaudu on ema ja arenev organism omavahel seotud nabanöör – ühendab loodet, selles on suured veresooned. sünnitamine – mittesug. paljunemine – toimub vegetatiivselt või eoseliselt eoseline paljunemine – on levinud algloomadel, seentel ja taimedel…paljunetakse eostega vegetatiivne paljunemine – vanim paljunemisviis, see on levinud bakteritel ning ka taime-, seene- ja loomariigis ( toimub kas pooldumine, pungumine või hulgijagumine) kliiniline surm – biol. surm – kromosoom – selle moodustab üks valkudega seotud DNA molekul DNA – aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni geen – DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises dominantsus –
toituvad maismaal), jne. 3. Ühe otsa pilet. Kord elus migreerutakse ühest paigast teise, järgmine põlvkond migreerub tagasi. Sellist tüüpi migratsiooni täheldatakse ainult mõnedel liblikaliikidel, meil esinevaist teeb nii näiteks admiral (ilus mustade, punase ja valge kirjaga tiibadega liblikas). Briti saarte admiralide põlvkond migreerub elu jooksul, ületades In glise Kanali, Ibeeria poolsaarele. Seal paljunetakse ja surrakse. Järgmine põlvkond migreerub Britanniasse tagasi, paljuneb seal ja sureb. Ja nii edasi. Sellise migratsiooni evolutsiooniline mõte pole lõpuni selge.
Ühinenud sugurakud võivad pärineda kas ühelt või kahelt vanemalt. Mittesugul- uus organism pärineb ühest vanemast. Eoseliselt: nt kübarseente eosed moodustuvad kübara alaküljel paiknevates torukestes või eoslehekeste vahel. (eostega sammal- ja sõnajalgtaimed). Vegetatiivselt: paljunevad prokarüoodid, seened, protistid, paljud taimeliigid (ainuõõssed- loomariigist). Pärmseened paljunevad pungumise teel (tekivad tütarrakud). Taimeriigis paljunetakse veg-lt risoomide, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil. Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegetatiivselt? Veg paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese aja jooksul saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Miks regeneratsioon ei ole organismi paljunemine? Organism ei hakka uuesti ise paljunema. Milliste loomarühmade esindajad võivad paljuneda vegetatiivselt? On levinud alamates rühmades- käsnad, lame- ja ümarussid, okasnahksed. 4.2
tulevastesse põlvkondadesse. Looduslik valik paremini kohastunud genotüübid annavad suurema panuse tulevastesse põlvkondadesse. Tunnuste päritavus näitab, kui determineeritud mingisugune tunnus on ehk kui suur on selle tunnuse määramisel geneetilise komponendi roll. Allokatsioon - paigutus ühte või teise funktsiooni, mis on seotud kohasusega. (Kuhu paigutada ressurss, kas kasvu või paljunemisse? ) Kohasus on seda suurem, mida rohkem kasvatakse või paljunetakse. Iteropaaria elu jooksul mitu paljunemispingutust, paljunetakse korduvalt. Linnud. Senelpaaria elu jooksul tehakse üks paljunemispingutus, paljunetakse ainult ühe korra. 5 tähtsamat elukäiguomadust: Organismi arenguks kulunud aeg - ontogeneesi kiirus; kasvukiirus Järglaste arv Noorjärkude suremus Täiskasvanute suremus Intervall paljunemispingutuste vahel R- valiku vastus (response) kui intensiivselt on valik mingit tunnust mõjutanud. R h2S
Mida suurem on päritavus seda kergemini on see tunnus valiku all. R valiku vastus(response). R sõltub h2 ja S(valiku surve erinevus hetkeolukorra ja ideaali vahel). Evolutsioon kui optimeerimisülesanne Organismid on paljude tähtsate omadustega. Kuhu suunata ressursse, kas kasvada suuremaks või toota rohkem järglasi. Kuhu paigutada ressursse? Allokatsioon paigutus ühte või teise funktsiooni, mis on seotud kohasusega. Kohasus on seda suurem, mida rohkem kasvatakse ja mida rohkem paljunetakse. Vasakpoolne joonis on iteropaaria(elu jooksul paljunetakse korduvalt), parempoolne semelpaaria(elu jooksul üks paljunemispingutus). Kurna suurus on munade arv pesas. Paljunemise hind - näitab kui palju vanem energiat, aega ja oma tervist kulutab selleks, et järglaskond üles kasvatada. Paljunemise hind on seda suurem, mida rohkem järglasi on. Lõivsuhe(trade-off) ja allomeetriline seos Lõivsuhe negatiivne seos võimekuste vahel ehk negatiivne seos alternatiivse
o Lootele ja rasedatele ohtlik o Levib tsüstina o Tugeva immuunsüsteemiga inimesel võib olla nagu gripp o Kahjustab närvisüsteemi o Malaaria: o Põhjustavad malaaria plasmoodiumid. o Levib hallasääsega o Haigushood kellaajalised ja regulaarsed o Inimkehas toimub mittesuguline sigimine o Kahjustab põrna o Rakus paljunevad ja mingi aeg läheb rakk lõhki, kus sees paljunetakse (haigushood) 40.Putukate iseloomustus. o Kitiinse kestaga, o avatud vereringega, o 6 jalga, o keha jaguneb kolmeks: pea, rindmik ja tagakeha, o tundlad ja tiivad, o lahksugulised, o arenevad täis-või vaegmoondega, o värvipigmendid saavad kas lämmastikuga või siis mürkainete talletamisega.
Hakates liike ära võtma, algul ei juhtu midagi aga hiljem katastroof. Edasi on uus tase, kus funktsioon läheb lõpuks nulli. 41. Looduslik valik, kohasus, elukäigutunnused; Looduslik valik paremini kohastunud genotüübid annavad suurema panuse tulevastesse põlvkondadesse. Kohasus lühiajaline paljunemise edukus ehk vaadeldava genotüübi panus tulevastesse põlvkondadesse. Kohasus on seda suurem, mida rohkem kasvatakse või paljunetakse. Elukäigutunnus elutsükliga seotud omadus, mis otseselt mõjutavad sündimist ja suremist ning seeläbi organismi koasust. 5 tähtsamat elukäiguomadust: · Keha suurus · Kasvukiirus · Suguküpsuse ajastus · Eluea pikkus · Paljunemiskordade arv elu jooksul 42. Elukäigutunnuste kujunemine, paljunemise hind, pesakonna suuruse ja paljunemiskordade arvu
annaabi.ee 
