töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Siin on siiski suur AGA. Palgaseaduses §-s 36 lg 2 on sätestatud, et ,,tööandja võib töötaja palgast kinni pidada tööandjate tähtajaks tagastamata avansse, töötajate arvutusvea tõttu makstud summasid ja töötaja eelneval kirjalikul nõusolekul töötaja poolt tööandjale tekitanud kahju hüvitamise summasid". Samuti TLS §-s 17 lg 2 sätestatud, et ,,korralduse andmisel peab tööandja mõistlikult arvestama töötaja huve ja õigusi". Nagu ma sain tekstist aru, summa kinni peetakse ilma töötaja nõusolekuta
Need hõlmavad ka raamatupidamise aluseks olevat seadusandlust. On vastu võetud uusi seadusi ja neid vastavalt muutuvatele vajadustele ka korduvalt muudetud. Peale iseseisvumist on vastu võetud Töölepingu seadus, Palgaseadus, Maksukorralduse seadus, Tulumaksu seadus ja Puhkuseseadus. On tõsiasi, et 1994. aastal vastu võetud Palgaseadust on muudetud tihedamini, kui kord aastas, 1992. aastal vastuvõetud Eesti Vabariigi töölepinguseadust koguni tihedamini, kui kaks korda aastas. Palgaseaduses on ära toodud palgatingimused, palga- ja lõpparve maksmise kord, palgast kinnipidamised ning tasustamine erijuhtudel. Maksukorraldus seadus määrab Eesti maksusüsteemi, maksuseadustele esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja, garandi ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutuse ning maksuvaidluste lahendamise korra. Tulumaksu seaduses on ära toodud sissetulekud, millelt tuleb maksta tulumaksu, tulumaksu- ning maksuvaba tulu määr
osalise tööajaga ning kõigil osalise tööajaga töötajatel on õigus teada, kas ettevõttes on vabanenud mõni täistööajaga koht. 11) austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi Nende kohustuste oluline täitmatajätmine võib olla töölepingu töötajapoolse erakorralise ülesütlemise põhjuseks. V TÖÖTASUSTAMINE TLS ei ole enam selliseid mõisteid, mis olid Palgaseaduses: palk, palgatingimused, palgasüsteem, preemia, lõpparve. TA maksab töö eest tasu, s. o üks TA põhikohustusi. Pooled lepivad töötasus kokku tööle asumisel ja kui seda ei ole tehtud, siis loetakse töötasuks sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Põhimõte – igasugune töö, mida T on nõus kokkuleppel tegema (täiendav tööülesanne, tulemuslikum töö vms) on töö, mille eest tuleb tasu maksta kokku lepitavas suuruses. Töö tasustamise põhimõtted:
Lisatasu on summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- 64 või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepolse otsuse alusel. Juurdemakse on summa, mida tööandja maksab töötajale selleks, et tagada talle ettenähtud palgatase ja hüvitada võimalik palga vähenemine. Palgatingimuste all käsitatakse palgaseaduses toodud palgamäärasid, töötajale makstavaid lisatasusid ja juurdemakseid, palga arvutamise viise ja maksmise kroda. Töötaja palgatingimused ja nende muudatused määratakse kindlaks töölepingus. Töölepingus kokkulepitud palgatingimusi on lubatud muuta ainult poolte kokkuleppel. Võrdse tasustamise põhimõtte kohaselt on keelatud kehtestada eri soost töötajatele sama või võrdväärse töö eest erinevaid palgatingimusi. Samas on töötajal õigus
(2) Riigiametnikule makstakse lisatasu teenistusaastate eest järgmiselt: 1) alates 5aastasest teenistusstaazist 5% ametipalgast; 2) 1015aastase teenistusstaazi korral 10% ametipalgast; 3) alates 15aastasest teenistusstaazist 15% ametipalgast. (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tasu võib jätta maksmata või selle suurust võib vähendada ametniku distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal. (4) Palka makstakse palgaseaduses sätestatud korras. Ametist vabastatud riigiametnik ei või kolme aasta jooksul, arvates ametist vabastamise päevast, astuda selle tööandja teenistusse või tulundusühenduse liikmeks, kelle üle ta viimase kolme aasta jooksul süstemaatiliselt teostas järelevalvet. Ta ei või ka kolme aasta jooksul, arvates ametist vabastamise päevast, saada niisuguselt tööandjalt või tulundusühenduselt tul § 38. Lisatasu akadeemilise kraadi eest
Sellise seaduse vastuvõtmine vajalik mitmes mõttes. Esiteks muidugi probleemi enda lahendamise eesmärk. Teiseks on Eesti riik ratifitseerides pea kõik peamised rahvusvahelised aktid, mis keelustavad soolise diskrimineerimise3, võtnud kohustusi rahvusvaheliste organisatsioonide ees. Need kohustused tuleb täita. Põhiseduse § 12, mis keelustab diskrimineerimise soo alusel on küll juba olemas, samuti on olemas mõningad paragrahvid Töölepinguseaduses ja Palgaseaduses, kuid neid peetakse ebapiisavaks eksisteeriva ebavõrdususe kaotamiseks4.Seaduse peamiseks eesmärgiks on otsese ja kaudse diskrimineerimise defineerimine, keelamine ja võrdõiguslikkuse edendamine. Pisut kriitilisem analüüs eelnõu algatamise tagamaadest, annab tulemuseks, et peamiseks seaduse vastuvõtmise ajendiks oli vajadus vastata Euroopa Liidu nõuetele seadusandluses ehk siis välised põhjused. Väga kriitiline oli ka CEDAWi raport
kapitaliendi korras rendile võetud sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel; 2) väljamakseid Eesti välisesindustes töötavatele asukohariigi elanikele, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti; 3) töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevaid tööandja kulutusi töötaja töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks; 4) Eesti Vabariigi puhkuseseaduses, töö- ja puhkeaja seaduses ning palgaseaduses sätestatud täiendavate puhkusepäevade ja lapse toitmise vaheaegade eest makstavat palgahüvitist; 5) laevapere liikmetele ja tsiviilõhusõiduki meeskonnaliikmetele antava tasuta kollektiiv-toitlustamise ratsiooni maksumust reisidel viibimise ajal, mis ei ületa 90.- päevas; 6) Eesti residendist tööandja poolt välisriigi residendile töötasu maksmine läbi välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu ja ilma püsiva tegevuskoha olemasoluta
summasid, mida ei loeta palgaks (nt lähetuskulud). Arvutamisel saadakse keskmine päevapalk 6 kuu palgasumma jagamisel 6 kuu tööpäevade arvuga. Teatavatel juhtudel on maksesumma arvutamise aluseks palga alammäär. Palga alammäär on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kindlale ajaühikule (tunnile, päevale, nädalale, kuule vms) vastav palga suurus, millest madalamas ei ole lubatud kokku leppida töötamisel täistööajaga. 13.5.3. PALGATINGIMUSED Palgatingimuste all käsitatakse palgaseaduses toodud palgamäärasid, töötajale makstavaid lisatasusid ja juurdemakseid, palga arvutamise viise ja maksmise korda. Töölepingus kokkulepitud palgatingimusi on lubatud muuta ainult poolte kokkuleppel. Palka korraldavate seaduste, valitsuse määruste, kollektiivlepingu või töölepingu muutmisel on tööandja kohustatud muutma palgatingimusi hiljemalt ühe kuu möödumisel, kohaldades neid õigusakti kehtima hakkamise päevast.
annaabi.ee 
