Eesti ühiskonda iseloomustasid iseseisvuse aastail ennekõike rahvuslus ja isamaalisus. Mõnevõrra tegi olukorra keeruliseks vaikiva oleku kehtestamine, sest kaitseseisukorra tingimustes jagunes ühiskond mitmeks üksteisele osaliselt vastanduvaks rühmaks. Üks osa läks meelsasti kaasa reformidega. Teine osa ühiskonnast jäi muutuste suhtes ükskõikseks. Kolmas osa rahvast moodustas opositsiooni isehakanud riigijuhtidele. Absoluutne enamik inimestest pidas Eesti riiki rahva kõrgeimaks paleuseks ja loomulikuks eneseavalduseks. Elulaad Paralleelselt haridustaseme tõusuga kasvas rahva lugemishuvi. Aastatel 19181940 anti välja 30000 erinevat raamatut kogutiraaziga 43 miljonit eksemplari. Linnakultuuri lahutamatuks osaks kujunesid teatrietendused, kontserdid ja kunstinäitused. Inimesi huvitas ikka veel tehnikaime staatust täitev filmikunst. Click icon to add p
katsumuste. Nii nagu Giraudoux, vaatleb ka Claudel inimest maise-jumaliku mõõtkavas, ent kuulutab kirglikult absoluutsete, jumalike väärtuste ülemust. Claudeli draamade vormis on jooni keskaja müsteeriumidest, hispaania auto'dest, aga samuti jaapani no-teatrist. Dialoog on värsskõne ning stiil poeetiline ja paatoslik. Tema olulisemad näidendid on ,,Vahetus", ,,Kespäevalahe" ja ,,Maarja kuulutamine" Müütidele toetuv rituaalne teater oli Antonin Artaud sihiks ja paleuseks. Artaud peateos ,,Teater ja tema teisik" ilmus 1938. a, kuid laiemat vastukõla äratasid tema ideed alles pärast Teist maailmasõda. Tema kirjutistes kõlab jõuliselt teatri iseseisvuse nõue. Teater ei ole kutsutud jäljendama elu, vaid ilmsiks tooma varjatud tõde, tungides sügavama, müstilise tõeluseni. Artaud püstitas julmuseteatri loosungi. Julmuseteater peab tungima inimhinge tumedaima põhjani ning vapustama vaatajat.
panga ja rahareform. Uus kurss osutus sobivaks ning 1920 aastate teist poolt iseloomustas majanduslik tõus: suurenes põllumajandus- ja tööstustoodang, kasvas eksport, tõusis elutase, avanesid võimalused uuteks investeeringuteks. Kümnendi lõpuks oli Eesti tõestanud suutlikkust majanduslikult püsima jääda ja Eesti majandus integreerus Euroopa majandusega. Sisepoliitiline areng demokraatlikus Eestis, põhiseadus demokraatia ja vabariiklik riigikord oli saanud paljude eestlaste paleuseks juba 1905. A vabaduse päevadel, kuid realiseeruma hakkasid need ideed alles pärast Veebruarirevolutsiooni. Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus. Selleks asutati 23.aprill 1919 demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutatud Kogu. 15.juuni 1920 EV esimene põhiseadus, mis sätestas laialdased kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-,
Heaolu luba kapselduda mugavasse rahulolusse ja mitte märgata demokraatlikuid piiranguid. c)kolmas osa ei muutunud kaasajooksikuteks ega langenud ka passiivsusesse, vaid moodustas opositsiooni isehakanud riigijuhtdele, neile aga kujutas ohtu vasakopositsioon. Muidugi ei tähendanud inimeste kohatine omakasupüüdlikkus ,ükskõiklus ja vasakpoolsus seda ,et rahvas poleks tervikuna väärtustanud omariiklust. Absoluutne enamik inimestest pidas Eesti riiki rahva kõrgemaks paleuseks ja lomulikuks eneseavalduseks. Elulaad:Eestlaste suur soov saada haridus,haridustaseme tõusuga suurenes ka lugemishuvi,1918-1949 anti väja 30 000 erinevat raamatut.Linnakultuuri lahutamatuks osaks kujunesid teatrietendused ,kontserdid ja kunstinäitused,maj. Ja poliitiise eliidi jaoks ka mitmed ballid ja seltskondlikud koosviibimised.vaesematele tsirkus ja kino.ka filmikunst arenes(heli-ja värvifilmide tulek) 1930. kohviku-ja restoranikultuur,seal mängisid tantsuorkestrid.1930
*Üks osa rahvast läks meelsasti kaasa reformidega *Teine osa ühiskonnast jäi muutuste suhtes ükskõikseks *Kolmas osa rahvast ei muutunud ei uue reziimi kaasajooksikuteks ega langenud ka passiivsusse, vaid moodustas opositsiooni isehakanud riigijuhtidele *Inimeste kohatine omakaspüüdlikkus, ükskõiksus ja vasakpoolsus ei tähendanud seda, et rahvas tervikuna poles väärtustanud omariiklust. Vastupidi, absoluutne enamik inimestest pidas Eesti riiki rahva kõrgeimaks paleuseks ja loomulikuks eneseavalduseks Elulaad *Endisel iseloomustas eestlast suur soov saada haridust ja lootus seeläbi paremale elujärjele jõuda *Paralleelselt haridustaseme tõusuga kasvas rahva lugemishuvi. Sellele aitas kaasa avardunud kirjastamisvõimalused *Varasemate kunstiväärtusetute rahvalike jutukeste kõrvale ilmus üha enam nii eesti kui ka maailmakirjanduse tippteoseid *Linnakultuuri lahutamatuks koostisosaks kujunesid teatrietendused, kontserdid ja kunstinäitused,
baltisakslaste kultuurilist, majanduslikku ja poliitlist domineerimist. Pealegi elasid Venemaa kõrgkihid, kirik välja arvatud, tollal läbi Peeter I algatatud euroopastumist, nii et pigem võib rääkida balti aadli mõjust Venemaa valitsevatele ringkondadele, eriti vastloodud lähedases pealinnas Peterburis. See kehtib iseäranis 1730. aastate kohta. Ehkki vene aristokraatia esimeseks võõrkeeleks sai aja jooksul prantsuse keel ja paleuseks Prantsusmaa, jäid kultuurisidemed Saksamaaga tegelikult vähemalt sama tugevaks ja näiteks Romanovite dünastilistes sidemetes domineeris Saksamaa täielikult. Venemaa oli saanud endale mitu suhteliselt heal järjel provintsi koos hinnaliste sadamatega ning balti aadlikena hulga lojaalseid ja harituid alamaid. Viimased taastasid oma võimu talupoegade üle ja said tagasi kuninganna Kristiina aegse autonoomia, s.t landesstaati ehk maariigi, mille Rootsi keskvõim oli 17
Sonett on. Imetleb seda naist."Litaaniad saatanale" Jumala ükskõiksus. ,,Kain ja Abel" kadedus. Tõlkis Poe novelle ja Poe sai kuulsaks Euroopas enne kui oma kodumaal Ameerikas. 6. G. de Maupassant'i romaanid, vabalt valitud romaani lähivaatlus 1850-1893. loomingus ja eluvaadetes palju sarnast Tsehhoviga. Sündis Normandias Põhja- Prantsusmaal väga vanasse aadlisuguvõssa ja kurval kombel läksid tema vanemad kohe pärast tema sündi lahku. Niiet paleuseks, vormijaks või suunajaks esimese hooga ema, kes on väga haritud ja kaunis naine, kes sõprussidemetes paljude kultuuritegelastega, üheks neist ongi siis Flaubert, kes on Maupassanti sündides 21. Aastane. Räägitakse, et olla tema isaks. Ema avastab, et laps äärmiselt andekas kirjanduse ja keelte peale. Oluline ka kõik see, mis füüsiliste omadustega seotud, kriglik sõudesportlane, meeldib jahiga merel käia, mägisel rannikul matkata
luua lääneriikidele tuginev Balti puhverriik. Tõnissoni mõte tekitas teravaid sõnavõtte, aga enamus kõnelejaid jäi seda meelt, et tegemist on utoopiaga ja Eesti eesmärgiks peab jääma võrdõigusliku osariigi staatus Venemaa koosseisus. Karl Ast ütles oma kõnes, et parim oleks Eestile kuulutada välja iseseisev riiklus, aga see pole aga võimalik. Asti mõttest haaras kinni Tõnisson, et omariiklus oleks eesti rahva paleuseks, aga arvas, et sellest midagi välja ei tule. Maanõukogu muidugi midagi ei otsustanud. Need ideed jäid edasipidigi ringlusesse. Baltoskandia mõte - Baltikum ja Skandinaavia. Lisaks idee ka Eesti-Läti kaksikriik. Täiesti uuena tuli kõne alla Eesti-Soome unioon - Maarahvaliidust Päts pooldas seda. Aga polnud reaalseid võimalusi ideede täideviimiseks. 26. sept Maanõukogu otsustas alustada ettevalmistusi Eesti Asutava Kogu asutamiseks. Eestlased ei olnud enam
annaabi.ee 
