Märkus: Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek. Kõnekeelsed väljendid "pakkumine" ja "ofert" on oma sisult samad, kuid võlaõigusseadus (VÕS) nimetab lepingu sõlmimise ettepanekut pakkumuseks. Pakkumuse teinud isikut nimetatakse oferendiks. Pakkumus peab olema oma sisult piisavalt määratletud ning määratud peab olema ka isik, kellele ettepanek tehakse. See tingimus on omane eelkõige pakkumusele, mis tehakse kaubanduslepingu sõlmimiseks. Pakkumuses peab väljenduma ka esitaja tahe olla edaspidi pakkumuse põhjal sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Olenemata kas kasutatakse sõna pakkumine või
esitajani nõustumuse andmise tähtaja jooksul (vt VÕS § 17 lg-d 1-3). 57. Mis on nõustumus? Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. (VÕS §20 lg1) 58. Kuidas käsitletakse pakkumusega võrreldes olulisi muutusi sisaldavat nõustumust? Pakkumusega võrreldes olulisi muudatusi sisaldavat vastust pakkumusele loetakse pakkumuse tagasilükkamiseks ja samal ajal uueks pakkumuseks. Ebaolulisi muudatusi sisaldav vastus loetakse aga nõustumuseks, kui pakkumuse esitaja ei teata viivitamata, et ta ei ole muudatustega nõus. Sel juhul on lepingu sisuks pakkumuse tingimused koos nõustumuses sisalduvate muudatustega, kui pakkumuses või nõustumuses ei ole väljendatud teistsugust tahet (vt VÕS § 21 lg-d 1 ja 2). Milliseid muudatusi lugeda olulisteks ja milliseid mitte, seda tuleb igal konkreetsel juhul eraldi otsustada. 59
Hilinenud nõustumus Kui pakkumuse esitaja saab nõustumuse hilinemisega, loetakse nõustumus õigeaegselt ärasaadetuks, kui see korrapärase edastamise korral oleks jõudnud pakkumuse esitajani õigeaegselt. Kui pakkumuse esitaja saab nõustumuse hilinemisega, sest see on hilinemisega ära saadetud, võib pakkumuse esitaja lugeda selle õigeaegselt saabunuks, kui ta sellest teisele poolele viivitamata teatab. Kui pakkumuse esitaja seda ei tee, loetakse nõustumus uueks pakkumuseks. Kui pakkumuse esitaja saab nõustumuse hilinemisega, kuid pakkumuse esitajale on ilmne, et see oli ära saadetud õigeaegselt, loetakse nõustumus hilinenuks üksnes siis, kui pakkumuse esitaja teatab teisele poolele viivitamata nõustumuse hilinemisest. Kui pakkumuse esitaja seda teeb, loetakse nõustumus uueks pakkumuseks. Kui pakkumuse esitaja ei ole nõustumust kätte saanud või ei ole seda kätte saanud
esitajani nõustumuse andmise tähtaja jooksul (vt VÕS § 17 lg-d 1-3). 57. Mis on nõustumus? Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. (VÕS §20 lg1) 58. Kuidas käsitletakse pakkumusega võrreldes olulisi muutusi sisaldavat nõustumust? Pakkumusega võrreldes olulisi muudatusi sisaldavat vastust pakkumusele loetakse pakkumuse tagasilükkamiseks ja samal ajal uueks pakkumuseks. Ebaolulisi muudatusi sisaldav vastus loetakse aga nõustumuseks, kui pakkumuse esitaja ei teata viivitamata, et ta ei ole muudatustega nõus. Sel juhul on lepingu sisuks pakkumuse tingimused koos nõustumuses sisalduvate muudatustega, kui pakkumuses või nõustumuses ei ole väljendatud teistsugust tahet (vt VÕS § 21 lg-d 1 ja 2). Milliseid muudatusi lugeda olulisteks ja milliseid mitte, seda tuleb igal konkreetsel juhul eraldi otsustada. 59
vastavalt kokkuleppele midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. [2] Lepingu sõlmimiseks on vaja vahetada vastastikuseid tahteavaldusi. Leping loetakse sõlmituks, kui on jõutud kokkuleppele lepingu oluliste tingimuste suhtes. Juriidilises keeles loetakse taheavaldusteks vastavalt oferti (pakkumus) ning selle aktsepti (nõustumus). Pakkumus on ettepanek leping sõlmida ning selle sisu ja olulised tingimused peavad olema piisavalt määratletud. Pakkumuseks on näiteks kindla inimese nimele koju saadetud kaabeltelevisiooni lepingu allakirjutatud projekt. Kui klient omalt poolt sellisele dokumendile alla kirjutab (aktseptib) ning selle kaabeltelevisioonifirmale tagasi saadab, ongi leping sõlmitud. Aktsept (nõustumus) on jaatav vastus pakkumusele, nõusolek lepingu sõlmimiseks. Et lugeda leping sõlmituks, peab aktsept oma sisult vastama pakkumusele. Alates aktsepti kättesaamisest
TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE Töölepingu vorm: kirjalik Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse TLS § 4 lg 1 kohaselt VÕS-s lepingu sõlmimise kohta sätestatut. Leping sõlmitakse reeglina pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse saamisega. Igal juhul on oluline, et pooled vahetaksid vastastiku tahteavaldusi ning oleks selge, et omavahel on saavutatud kokkulepe lepingutingimuste osas. Töölepingu sõlmimiseks on vajalik kattuvate tahteavalduste olemasolu, eesmärgiga luua töösuhe. Pakkumuseks on VÕS § 16 lõike 1 alusel lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumuse võib esitada ükskõik kumb pool – kas tööandja või tööotsija. Oluline on see, et ettepanek oleks piisavalt konkreetne ning et seda saaks vaadelda kui ettepanekut sõlmida tööleping koos kõigi selle õiguslike tagajärgedega
tegemise asjaolusid Konkreetsele isikule Pakkumus esitatakse konkreetsele isikule Avalikkusele Pakkumus esitatakse konkursi vormis Pakkumus lõpeb kui seda ei ole õigeaegselt aktsepteeritud või kui oferent on kätte saanud tagasilükkamise teate. Aktsept on otsese tahtevalduse või muu teoga väljendatud soov sõlmida leping. Nõustumus peab oma sisult vastama pakkumusele. Kui aktsept on erinev oferdist, loetakse seda uueks pakkumuseks, mille peab teine osapool omakorda aktsepteerima, et leping jõustuda saaks. Lepingu sõlmimise ajaks loetakse hetke, millal pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Oferendini peab vastus jõudma tema poolt määratud tähtaja jooksul. Kui tegemist ei ole otsese tahteavaldusega, siis loetakse leping sõlmituks, kui pakkumuse esitaja teost teada sai. Kui lepingus on sätestatud, et leping jõustub teatud tingimuste
§ 17). Kohalviibijate vahel tehtud oferdile vastamise tähtaeg algab ettepaneku tegemisest. Kui kohalviibijate vahel on ofert tehtud vastamise tähtaega määramata, siis pakkumus lõpeb, kui oferdile ei vastata viivitamatult. Ofert lõppeb, kui seda ei ole õigeaegselt aktsepteeritud või kui oferent on kätte saanud oferdi tagasilükkamise teate (VÕS § 19). Oferdi lõppemine tähendab, et ettepanekut ei saa enam vastu võtta ja nõustumust ettepanekule loetakse hoopis uueks pakkumuseks. Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga(majandus või kutsetegevuses) väljendatud nõusolek sõlmida leping pakkumuses väljatoodud tingimustega. Nõustumus pakkumuse sisu oluliselt muuta ei tohi, kui muudab, siis tegemist on uue pakkumisega ja järelikult lepingu sõlmimiseks tuleb anda uus nõustumus. (oferdis esitatust erinevat hinda, maksmise viisi, kauba kogust, kvaliteeti, täitmise kohta ja tähtaega, vastutuse
ärasaadetud õigeaegselt. Kui aksept jõuab kohale hilinemisega, kuid tavapärase edastamise korral oleks jõudnud oferendini õigeaegselt, siis loetakse see aktsept õigeaegselt saadetuks. Kui oferendini jõuab aktsept, millest on ilmselt näha, et see oli saadetud õigeaegelt, loetakse aktsept hilinenuks ainult siis, kui oferent teisele poolele aktseti hilinemisest teatab (§ 22 lg 3). Kui ta seda teeb, siis loetakse aktsept uueks pakkumuseks ja esialgne ofert lõppenuks. Õigeaegseks võib hilinemisega kättesaadud aktsepti lugeda ainult siis, kui õigeaegne ärasaatmine on kirjast või mõnes muus vormis tehtud tahteavalduselt ilmselt näha. Kokkulepe Lepingupoolte jaoks on oluline hetk, millest alates loetakse leping sõlmituks, sest sellest hetkest omandavad nad õiguslikult siduvad kohustused nin peavad sõlmitud lepingu täitma (§8 lg 2). Vastavalt § 9 lõikele 2 leotakse oferdi aktseptimise korral leping sõlmituks
vahel töösuhe).8 Konkursi väljakuulutamisel peaks tööandja seega mõtlema, millisel ees- märgil ta konkursi korraldab ning kas ta soovib konkursi edukalt läbinud töötajaga sõlmida kohe töölepingu (konkursil väljapakutud tingimustel) või asuda konkursi tulemusena välja- valitud töötajaga töölepingu tingimusi läbi rääkima. 4. Töölepingu sõlmimiseks vajalikud vastastikused tahteavaldused on pakkumus ja nõus- tumus (VÕS §-d 16 ja 20). Pakkumuseks on töölepingu sõlmimise ettepanek, mis on pii- savalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (nt tööandja) tahet olla ettepanekuga nõustumuse saamisel õiguslikult seotud. Tööandja peab seega töötajale esitama konkreet- sed töötingimused, millega ta soovib töötaja tööle võtta. Selleks et leping saaks sõlmitud, peab töötaja esitama lepingu sõlmimiseks vajaliku nõustumuse. Nõustumus on otsese või kaudse tahteavalduse ehk mingi teoga väljendatud
annaabi.ee 
