kella seitsmeajal pildus palle. Isegi Erki mõõtude järgi tegi ta väga palju trenni. Ja ta pidas sellele valule vastu mida ta kannatama pidi. Lõuna-Aafriklased maksid kinni Erki toidu ja elamise,mille eest taheti vastutasuks, et Erki võistleks nende sarivõistlusel. Niisiis Erki tegi kaasa neljal alal. Erki: Mäletan kui hüppasin kaugust, kui keset seda kutsuti mind kahesaja meetri starti. Vahetasin naelikud,silkasin põiki ülestaadioni, jõudsin vaevalt pakkudele, kui läksgi jooksuks. See oli üldse minu esimene 200 meetrit ning võiduaeg 21,03 oli kohe Eesti rekord. Pärast Aafrikat sõitis Erki harjutama Hispaaniasse, kus ta jätkas oma suuremahulist jooksutreeningut. 1995.Aastal sai Erki esimest korda Götzisest võistluskutse,iseenesest tore aga Erkil polnud raha, et kohale sõita. Päev enne ära sõitu rahamure lahenes. Arnold Green, olümpia kommitee presitent viis asja niikaugele, et Erkile laenati raha.
rajale. Kaela- ja turjalihased hoitakse pingevabad. Asend "Valmis!" Käsklusel "Valmis!" tõstetakse puusavöö ühe rahuliku liigutusega õlavööst veidi kõrgemale. Taga oleva jala põlv tõuseb maast, õlavööde nihkub sõrmede toetuspunktist natuke ettepoole. KRK projekteerub samuti ettepoole esimest lähtepakku. Keha raskus jaotub kätele ja esimesele pakule toetuvale jalale, ent ka tagumine jalg on vastu pakku surutud. Jalgade surve pakkudele kindlustab jalalihaste teatud eelpingestuse, mis suurendab lähteliigutuste võimsust. Käed on sirged, pea otse, vaade suunatud rajale. Jalgade optimaalseks painutuseks põlveliigestes loetakse esimesel jalal 90-100°, tagumisel jalal 120-130°. Sellises asendis tuleb püsida kindlalt ja liikumatult 2-3 sekundit, seejuures psüühiliselt keskendudes võimalikult kiireks jooksu alustamiseks pärast lähtepauku. Lähteliigutused
Hlopotnov 5. H. Ivanov SSVL 182 55 35 10,1 6. S. Figuerola Kuuba 171 55 29 10,1 7. H. Cobian Kuuba 170 45 37 11,4 8* V. Popkova 1EVL 169 42 33 11,4 9. L. Board Ingl. 167 35 50 11,6 Käskluse "kohtadele!" järel asub jooksja stardipaukude ette. Toetunud kätega maha, surub ta jalad vastu stardlpakkude tugipinda. Reeglina kuulub esimene pakk tugevamale jalale. Pakkudele toetudes peavad kinganinad rada puudutama. Seejärel laskub jooksja tagumisele pakule toetuva jala põlvele ning asetab käed lähtejoone taha. Sirged käed toetuvad õlgade laiuselt rajale. On ka jooksjaid, kelle käte asend on rõhutatult lai, haarates peaaegu kogu raja laiuse (näiteks enamik soome maailmaklassi jooksjaid). Käte selline asetus eeldab väga tugevaid jalalihaseid. Tavaliselt toetutakse sõrmedele, kusjuures pöidlad on suunatud sisse - ja sõrmed väljapoole
alasid; Juhtus et Erki juba kella seitsmeajal pildus palle. Isegi Erki mõõtude järgi tegi ta väga palju trenni. Ja ta pidas sellele valule vastu mida ta kannatama pidi. Lõuna- Aafriklased maksid kinni Erki toidu ja elamise,mille eest taheti vastutasuks, et Erki võistleks nende sarivõistlusel. Niisiis Erki tegi kaasa neljal alal. Erki: Mäletan kui hüppasin kaugust, kui keset seda kutsuti mind kahesaja meetri starti. Vahetasin naelikud,silkasin põiki ülestaadioni, jõudsin vaevalt pakkudele, kui läksgi jooksuks. See oli üldse minu esimene 200 meetrit ning võiduaeg 21,03 oli kohe Eesti rekord. Pärast Aafrikat sõitis Erki harjutama Hispaaniasse, kus ta jätkas oma suuremahulist jooksutreeningut. (Erki Nool,autogramm) 7 1995.Aastal sai Erki esimest korda Götzisest võistluskutse,iseenesest tore aga Erkil polnud raha et kohale sõita. Päev enne ära sõitu rahamure lahenes. Arnold Green, olümpia
Tagumise jala põlv toetub rajale. Sirged käed toetuvad rajale õlgadelaiuselt, sõrmed on harali. Õlad on lähtejoone kohal. Kukal on selja kõrgusel, silmavaade suunatud alla. Keharaskus jaotub võrdselt kõikide toetuspunktide vahel. 7. Asend “valmis!” - Jooksja võtab optimalse lähteasendi. Puus tõstetakse õlavöötmest kõrgemale. Õlad on kätest veidi eespool. Vaade endiselt alla. Pöid (kand) on tugevalt pakkudele surutud. Eesoleva jala põlveliiges on kõverdatud täisnurga all. Tagumise jala põlveliiges on kõverdatud 120– 140kraadise nurga all. Keharaskus kätel ja esimesel jalal. 8. Madallähe jaotatakse nelja faasi: asend “kohtadele!”, asend “valmis!”, äratõuge (start) ja kiirendus (lähtekiirendus). 2. Teatejooks: 1. Ringteatejooksul kasutatavad erinevad teatevahetuse tehnikad:
36 60 16 24 23 60 30 84 35 98 40 112 Vajaduse korral korrigeeritakse tabelist saadud hüdrotermilise töötlemise kestvust. Basseini mahutavus m 3 -tes arvutatakse valemiga Q4 t k W 3 V= p S = = 4101,35 m t k - hüdrotermilise töötlemise kestvus etteantud läbimõõduga pakkudele, tundi p tööpäevade arv aastas(250p.) W vahetuste arv tööpäevas(3v.) 7 S vahetuse kestvus(8t.) 2.1.2. Pakkude koorimine. Valin seadme : Cambio 70-66 BA Tehnilised näitajad Max.palgi läbimõõt (cm.) 66 Min. palgi läbimõõt (cm.) 10 Min. palgi pikkus (m.) 3
36 60 16 24 23 60 30 84 35 98 40 112 Vajaduse korral korrigeeritakse tabelist saadud hüdrotermilise töötlemise kestvust. Basseini mahutavus m 3 -tes arvutatakse valemiga Q4 t k W 38713 * 48 * 3 5574690,72 V= = = = 2776,2m 3 m 3 p S 251 * 8 2008 t k - hüdrotermilise töötlemise kestvus etteantud läbimõõduga pakkudele, tundi p tööpäevade arv aastas 251 W vahetuste arv tööpäevas 3 S vahetuse kestvus, tundi 8 2.1.2. Pakkude koorimine on vajalik treitera tööaja pikendamiseks, kvaliteetse spooni saamiseks ja koore eraldamiseks edaspidi tekkivatest jäätmetest. Koorimispinkide tehnilised andmed Valin koorimispingiks Cambio 70 66 BA Tehnilised näitajad Cambio 70- 66 BA Max
36 – 60 16 – 24 23 – 60 30 – 84 35 – 98 40 – 112 Vajaduse korral korrigeeritakse tabelist saadud hüdrotermilise töötlemise kestvust. Basseini mahutavus m 3 -tes arvutatakse valemiga Q4 t k W 3 V= p S = = 4101,35 m t k - hüdrotermilise töötlemise kestvus etteantud läbimõõduga pakkudele, tundi p – tööpäevade arv aastas(250p.) W – vahetuste arv tööpäevas(3v.) 7 S – vahetuse kestvus(8t.) 2.1.2. Pakkude koorimine. Valin seadme : Cambio 70-66 BA Tehnilised näitajad Max.palgi läbimõõt (cm.) 66 Min. palgi läbimõõt (cm.) 10 Min. palgi pikkus (m.) 3
stardijoonest, tugijalg +1,5 pöid võrreldes tõukejala pakuga. Esimene pakk on laugem (u 45°) 6. Asend "kohtadele!" - Mõlemad pöiad on kontaktis pakkude ja rajaga. Tagumise jala põlv toetub rajale. Sirged käed toetuvad rajale õlgadelaiuselt, sõrmed on harali. Kukal on selja kõrgusel, silmavaade suunatud alla. Keharaskus jaotub võrdselt kõikide toetuspunktide vahel. 7. Asend "valmis!" - Pöid (kand) on tugevalt pakkudele surutud. Eesoleva jala põlveliiges on kõverdatud täisnurga all. Tagumise jala põlveliiges on kõverdatud 120140kraadise nurga all. Puusad on veidi kõrgemal õlgadest, ülakeha on ette kallutatud. Õlad on kätest veidi eespool. 8. Madallähe jaotatakse nelja faasi: asend "KOHTADELE!", asend "VALMIS!", ÄRATÕUGE (start) ja KIIRENDUS (lähtekiirendus). 2. Teatejooks: 1. Ringteatejooksul kasutatavad erinevad teatevahetus
3. Stardipakkude asetus rajal - Tõukejalapakk 1,5-2 pöida stardijoonest, tugijalg +1,5 pöid võrreldes tõukejala pakuga. Esimene pakk on laugem (u 45°) 4. Asend “kohtadele!” - Mõlemad pöiad on kontaktis pakkude ja rajaga. Tagumise jala põlv toetub rajale. Sirged käed toetuvad rajale õlgadelaiuselt, sõrmed on harali. Kukal on selja kõrgusel, silmavaade suunatud alla. Keharaskus jaotub võrdselt kõikide toetuspunktide vahel. 5. Asend “valmis!” - Pöid (kand) on tugevalt pakkudele surutud. Eesoleva jala põlveliiges on kõverdatud täisnurga all. Tagumise jala põlveliiges on kõverdatud 120–140kraadise nurga all. Puusad on veidi kõrgemal õlgadest, ülakeha on ette kallutatud. Õlad on kätest veidi eespool. 6. Madallähe jaotatakse nelja faasi: asend “KOHTADELE!”, asend “VALMIS!”, ÄRATÕUGE (start) ja KIIRENDUS (lähtekiirendus). 7. Tõkkejooks 1. Tõkkejooksu faasid - Tõkkesprint koosneb kahest elemendist: SPRINDIST tõkete vahel ja
annaabi.ee 
