Sindhu, Induse jõe ajalooline nimi. Muistsed kreeklased nimetasid indialasi Indoi () ehk "Induse inimesed". India konstitutsioonis ja mitmes India keeles samaväärse ametliku nimena ka nime Bharat (hääldus Mall:IPA-hns).Nimi Bharat tuleneb hindu pühakirjades mainitud legendaarsest kuningast Bharatast. Samuti kasutatakse India kui terviku tähistamiseks nime Hindustan (Mall:IPA-hns). See pärsiakeelne sõna tähendab "hindude maad" ning viitas enne 1947. aastat Põhja-Indiale ja Pakistanile. India lipp India embleem Riigihümn Jana-Gana-Mana Pealinn New Delhi Pindala 3 287 590 km² Riigikeel(ed) Hindi, inglise Rahvaarv 1 210 193 422 (2011)[1] Rahvastiku tihedus 368 in/km² Riigikord parlamentaarne vabariik President Pranab Mukherjee Peaminister Manmohan Singh Iseseisvus 15. augustil 1947 Rahaühik Ruupia (INR) Ajavöönd Maailmaaeg +5.30
Majanduses hakati rakendama planeerimist. Välispoliitikas kuulutati riigi põhisuunaks mitte ühineda sõjaliste liitudega ning kaitsta kõikide made rahuliku kooselu põhimõtteid. India on olnud ühinemisliikumise üks algatajaid. 1960. aastail muutus India välispoliitiline olukord tunduvalt keerulisemaks. Piirivaidlused Pakistani ning Hiinaga kasvasid üle sõjalisteks kokkupõrgeteks. Paljud osariigid tahtsid eralduda Indiast. 1971. aastal kuulutas varem Pakistanile kuuluv Bangladesh end iseseisvaks vabariigiks, mis põhjustas relvastatud võitluse Pakistani valitsusvägede ja kohaliku elanikkonna vahel. India astus välja Bangladeshi toetuseks ning järjekordne India- Pakistani sõda lõppes Pakistani armee kapituleerumisega ning Bangladeshi iseseisvuse kinnistamisega. 1980. aastad olid India ajaloos samuti täis ärevaid sündmusi. Aastakümne algul elavnes jällegi separatistide tegevus. 1984. aastal mõrvasid nad peaminister Indira Gandhi
ja kaitsejõud ränki lööke saanud. Kolmas konflikt India ja Pakistani vahel Sõjalise konflikti alguseks oli. Boyra lahing 22.11.1971, kus Pakistani ja India õhuväed võitlesid Bangladeshi kodusõjas. Detsembri algul loodi India ja Bangladeshi ühine 4 väejuhatus. 5. detsembril teatas I. Gandhi parlamendis Bangladeshi Vabariigi ametlikust tunnustamisest, see aga ei meeldinud Pakistanile, kellelt oli ära võetud osa maast Bangladeshi jaoks. 16. detsembril 1971 marssisid India ülekaalukad relvajõud Dhakasse, kus Pakistan kirjutas alla kapitulatsiooniaktile, mille tulemusena Bangladesh sai iseseisvaks riigiks. Kolmas sõjaline konflikt India ja Pakistani vahel lõppes 18. 12. 1971. Püsivat rahu ta ei toonud ning sellel olid tõsised tagajärjed nii Indiale, Pakistanile kui ka Bangladeshile. India pärast Indira Gandhi surma
neli viiendikku maailma pagulastest. UNHCRi 2010. aasta ülemaailmseid suundumusi käsitlev aruanne näitab, et paljud maailma vaeseimad riigid võtavad vastu suurel hulgal pagulasi nii absoluutsete arvude poolest kui ka nende oma majanduse suurusega võrreldes. Kõige rohkem pagulasi on Pakistanis, Iraanis ja Süürias, vastavalt 1,9 miljonit, 1,1 miljonit ja 1 miljon. Pakistanis on mõju majandusele kõige suurem, sest riigis on 710 pagulast iga dollari kohta SKPst elaniku kohta. Pakistanile järgnevad Kongo Demokraatlik Vabariik ja Kenya vastavalt 475 ja 247 põgenikuga. Võrdluseks on Saksamaal, kus on tööstusriikidest kõige rohkem pagulasi (594 000 inimest), 17 pagulast iga dollari kohta SKPst elaniku kohta, teatas UNHCR. Vastupidi enamlevinud arvamusele ei suundu põgenikud aga rikastesse riikidesse, vaid kõige rohkem inimesi on leidnud varjupaiga hoopis naaberriikides. Hinnanguliselt elab 70% maailma põgenikest Aafrikas ja Lähis-Idas
India haldusüksuste ehk provintside vastutavad valitsused. · 1947. aastal otsustas Suurbritannia valitsus jaotada India usu põhjal kaheks dominiooniks hinduistlikuks Indiaks ja islamiusuliseks Pakistaniks. · 1947, 15.august kuulutab India välja iseseisvuse, seda teeb ka 2.osast koosnev Pakistan · 1950. aastal kuulutati välja India vabariik. Pakistan kuulutati islamivabariigiks 1956. · 1971. aastal kuulutas varem Pakistanile kuulunud Bangladesh end iseseisvaks vabariigiks, mis põhjustas relvastatud võitluse Pakistani valitsusvägede ja kohaliku elanikkonna vahel. · India astus välja Bangladeshi toetuseks ning järjekordne India-Pakistani sõda lõppes Pakistani armee kapituleerumisega ning Bangladeshi iseseisvuse kinnistamisega. · Alates 1998 on India ja Pakistan tuumariigid. Kolonialismi ja koloniaalsüsteemi lagunemine
elanikke humanitaarabi ehk toimeabi kaudu. Riikide vahel toimub koostöö: ühe riigi abipalvele vastavad teised ning saadavad ellujäämiseks hädavajalikku toitu, riideid, ravimeid või ajutisi eluasemeid, et olukorda stabiliseerida. Aastate jooksul on Eesti kõige rohkem humanitaarabi andnud pärast 2005. aasta tsunamit Indoneesiale ja pärast maavärinat Pakistanile – mõlema katastroofi puhul saadeti välja ka Eesti Päästemeeskond. 2008. aastal andis Eesti humanitaarabi kokku 15 riigile, kokku 22 miljoni krooni ulatuses, kusjuures peamised abisaajad olid Georgia relvakonflikti sisepõgenikud. Eesti toetab hätta sattunud riike tihti ka ÜRO süsteemi ja Rahvusvahelise Punase Risti organisatsiooni kaudu. UNHCRi kaudu saadeti humanitaarabi mitmesse
Kuna Pakistan seda ei teinud, laienes sõjategevus peagi Kashmirist Punjabi. India eesmärgiks oli purustada Pakistani peajõud. Kolm India diviisi võttis suuna Lahore'ile. Erinevates rindesektorites oli edu eri pooltel. Otsustavat võitu ei saanud kumbki. 23. septembril sõjategevus lõppes. Mõlema riigi majandus oli sõjas tugevasti kannatanud ja kaitsejõud ränki lööke saanud. Õppetunnid olid mõjusad. Sõja tagajärgedest. Pakistanile oli sõda tõsiste tagajärgedega. Valitsuse kontrolli all olev meedia oli rahvast veennud, et India saab lüüa. Sisepoliitilises kliimas toimusid olulised muutused. President M. Ayub Khani populaarsus vähenes märgatavalt. Tõusis poolehoid Z. A. Bhuttole. Sama tuleb ütelda välispoliitilise kliima kohta. Pakistani suhted USA-ga jahenesid, Hiina RV-ga elavnesid. Hiina muutus tähtsaks teguriks Pakistani diplomaatias ja relvastuse ning laskemoonaga varustamises
Keskkonnakaitse. Puid pidasid pühaks juba väga vanal ajal. Dzainistid ei tegele seetõttu põllumajandusega. Dzainism propageerib käsitööd. Dzainistid arvavad, et rahvast peaks olema maailmas vähem. Tunded on ka toit. Dzainistid ei söö kunagi pimedas. Toit peab olema värske. Mesi on keelatud ka nt. Toormahla ei või juua, jäätist ei või süüa. Seeni ei tohi süüa. Sikhism Pandzab (5 vett). Thari kõrb. Satta sindhava- 7 jõge. Enamus Pandzabist kuulub tänapäeval Pakistanile. 15. sajandil sikhism sünnib. Piirkond rangelt jagatud hindude ja moslemite vahel. Vabariiklikud moodustised. Sihkismi baasiks on hinduismi ja islami segunemine nendel aladel. Monism. Ülejäänud jumalusi tema kehastustena. Monistlikus plaanis jumalad kehastavad erinevaid jõude, aga nende taga üks absoluut. Paljud sikhismi ideed 8-9 sajandist. Alustab hinduismi taaselustamist. Igaüks kummardab oma jumalat. Sankara järeltulija RAmAnuja
40ndal aastal sai Churchill peaministriks, õhujõud said Saksamaa omadest jagu Briti taevaste kohal, olid suured pommitamised. Oli üks riikidest, kes peale sõda plaanisid maailmakorraldust. Oli üks ÜRO deklaratsiooni allakirjutajaist. Oli majanduslikult nõrk, elas USA laenudest ja Marshalli abiplaanist. Peale sõda oli Tööpartei võimul, tehti reforme, mis olid kestvad, olid natsionaliseerimised, abirahade programm, haigekassa programm. Iseseisvus anti Indiale ja Pakistanile ja järgmisel kümnenditel ka teistele kolooniatele. Soosis immigratsiooni endiste kolooniate aladelt, sai multikultuurseks riigiks, majandus arenes, kuid mitte nii jõudsalt kui näiteks lääne saksamaal ja jaapanis. Ühines Euroopa Majandusühendusega aastal 1973, oli Euroopa Liidu üks 12 asutajaliikmest. Alates 60ndatest kuni 90ndate lõpuni olid suuremad probleemid Põhja Iirimaaga. 80ndatel oli konservatiivide valitsus peale majanduslangust ning
1,4 miljardit islami järgijat ning see kasvad pidevalt. Islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süteem. Judaism- juudi rahva religioon. Araabia maades ja Aafrika põhjaosas. 3. Hinduism- kolmas järgitajte poolest. On üks maailma vanimaid religioone, tekkis u 4000 aastat tagasi, tekkis Induse jõe orus, piirkonnas, mis täna kuulub Pakistanile. Puudub kindel asutaja ja tsentraalne süsteem. Induse poolsaarel on peamiselt levinud. Üks pühamaid paiku on Gangese jõgi. Lisaks Indiale veel Bangladshis, Sri-Lankas ja Nepalis. Reinkratsioon. Budism- eraldus hinduismist u 2500 aastat tagasi (563-483 EKR) ning loojaks peetakse Põhja-Indias elanud Siddhartha Gautamat. Eksisteerib palju koolkondi ning puudub keskne formaalne usuline autoriteet. 230-500 miljonit järgijat Kagu-Aasia maades levib: Bhutanis, Hiinas, Jaapanis, Birmas jne.