Kristjan 70 1,77 22 Ei Steven 71 1,78 22 Jah Toomas 64 1,65 24 Ei Jaana 60 1,7 21 Ei Imbi 55 1,61 21 Ei Tabelist järeldub, et spordiga tegeles 8 inimest ja ei tegelenud 11 inimest. Kaaluindeksiga 28-29 oli 3 inimest, kellest 1 tegeles spordiga. Ülekaalulised olid 7 inimest. Kuigi pajudel, kes spordiga tegelesid oli väiksem kehakaal, kui nendel, kes ei tegelenud spordiga, oli vahe siiski väga väike. Sellest võib järeldada, et lükkasin ümber hüpoteesi, kuna Ott, kelle kaalu indeks oli 29 ja kes oli ülekaaluline, tegeles spordiga. 5 KOKKUVÕTE Koostasin uurimustöö teemal inimeste kaal ja tervislik eluviis. Uurimustööga tõestasin, et 7 inimest on ülekaalulised
2. ja vagudega, vahel vöödiline, serva alad 3. faasis, muutub mädanenud puit kergeks ja punakaskollakad. Viljakeha ülakülg pehmeks, värvudes valkjaks või kollakaks. pruunikas, hall või must. Seeneliha korkjas, Mädanik enamasti tüve alumises osas. Kasel valkjaskollane. Poorid ümarad suured. põhjustab väärlülipuitu. Eestis levinud, eriti Põhjustab leht ja okaspuude kaskedel, leppadel ja pajudel. Viljakehad on destruktiivmädanikku (segamädanik). Puit aastakümnete vanused ja suurete algul punakas, sellele ilmuvad pikad pruunid mõõtmetega. Must pässik Puutüvele jooned segamini valgete vöötidega. Edasi tekivad ebakorrapärase kujuga mügarikud. värvub puit pruuniks ja 3. faasis laguneb Pole poore. Välispind must, ebatasane, kuubikutes. Lõhedes tekivad seenekiled. lõhedega
koostise vetikatele sobimatuks ja vähendab nende vohamist. Kui kavatsete tuua veekogusse vesiroosid, peab veesilm meie kliimas olema vähemalt 80 cm sügavune, et see talvel põhjani ei külmuks. Vesiroos ei armasta kasvada purskkaevu läheduses.Samuti tuleb teada, et kirsi- ja ploomipuud on vaheperemeesteks täidele, kes võivad vesiroose ja teisi veetaimi kahjustada. Jugapuudel on mürgiste seemnetega marjad, mis vette sattudes võivad mõjuda kahjulikult vee-elustikule. Paplitel ja pajudel on tugev juurestik ,mis võib kahjustada tiigi põhja.Kui kavandate istutada veekogusse nö varbad vees kasvavaid madalveetaimi, tuleb veesilma servadesse ehitada erineva kõrgusega astanguid, mille sügavus veepinnast on 20-40 cm või paigutada istutuskotid. VEEKOGU PÕHJAMATERJALIDE TÜÜBID, NENDE ISEÄRASUSED Looduslik materjal savi laseb uskumatult aeglaselt vett läbi, aga seda peab kaitsma puujuurte eest, mis võivad savist läbi kasvada ja lõhkuda veekogu põhja. Samuti ei tohi
ümmargused) Populus euroamericana euroameerika pappel( sirge alusega, saagja servaga , lehe alusel on 1-2 pisikest nääret, leheroots on pikk ja lapik rootsu ülevalt, kolmnurkse kujuga) Populus x berolinensis berliini pappel (piklikmunajad lehed, ümardunud või kiilja alusega, näärmeliselt täkilise servaga, pealt on lohelised ja alt on hallikasroheline metalselt läikiv) Pajudel Vaatan kas leht on paljas või karvane , kas lehe rootsul on näärmeid ja kui palju , lehelaba kuju Salix pentandra raudremmelgas(leht on paljas, leherootsul on rohkesti näärmeid 3-5, lehed on elliptilised või ka süstjad, pealt tumerohelised ja hästi läikivad, alt kollakasrohelised Salix fragilis rabe remmelgas(Lehed süstjad, näärmeliselt saagja servaga , pealt rohelised alt hallid, leherootsul näärmeid pole kuid lehe alusel on 1-2 nääret)
elektri tootmiseks Eestis. Valitud on looduslikult kasvavad puuliigid, mida iseloomustab kiire tüveokste juurdekasv just esimeste kasvuaastate jooksul. Selliste puude kasvatamine põllumaadel lühikese raieringiga, mis onvähem kui 15 aastat, on Eesti ilmselt üks perspektiivsemaid biomassi saamise võimalusi. Oluline on siinjuures istutusmaterjali madal omahind, mis on madalaim vegetatiivselt pistoksast paljundatavatel pajudel ning koristusjärgne isetaastumise võime nii pajud, lepad kui noored kased kasvatavad koristusjärgsel vegetatsiooniperioodil piisavalt uusi võsusid, mis tagavad kõrge biomassi produktsiooni samast istandusest mitme raieringi järel. Problemaatiline selle gruppi kultuuride kasvatamisel biomassina on eelkõige spetsiaalse koristustehnika vajadus kombain, mis lõikaks tihedalt kasvavat eri jämedusega okstemassi
juurtesse. Tüve ristsuunas liiguvad toitained niinest algavaid ja säsi poole kulgevaid säsikiiri pidi. Niineosa tähtsaima koe moodustavad sõeltorud, mille vahel paiknevad elusad protolasmaga täidetud saaterakud. Niineosast võib veel leida niineparenhüümi ja puitunud rakukestadega niinekiude. Sõeltorude kiht, milles kulgeb laskuv vool, on üpris õhuke – saarel vaid 0,02 cm ning paplitel ja pajudel 0,08-0,1 cm. Puukoor koos niineosaga moodustab tavaliselt kuni 10% kogu tüve mahust. 3. Järgmiseks tüve kihiks on alg- e meristeemkoe aktiivsetest rakkudest koosnev ühe, harva mitme rakukihiga kambiumikiht, tänu mille tegevusele toimub puutüvede jämeduskasv e teiskasv. Kambiumirakud on õhukeseseinalised, suuretuumalised, protoplasmaga täidetud rakud, mis vegetatsiooniperioodil korduvalt pooldudes toodavad endast sissepoole puiduosa rakke ja väljapoole niineosa rakke
tuletaelik ja kasekäsnak. Lühikese raieringiga majandusmetsades ei põhjusta nad siiski kuigi suurt majanduslikku kahju. Pargipuid kashjustavad peamiselt teised liigid. Vanade lehiste ja mändide juuri lagundab juurepruunik, selle seeneta kasvaksid need puud üsna rahulikult. Vahtratarjak kasvab vahtratel ja teistel lehtpuudel, isegi tammel. Ta on kõige tavalisem pargipuude seen Lõuna-Soomes ja Eestis. Must pässik ja tuletaelik on parkides kaskedel tavalised, viimane ka pajudel ja pihlakatel. Eriti palju probleeme tekitab jänesvaabik; ta mädandab pargipuude juuri, nii et puud võivad ootamatult umber kukkuda. Majanduslikut olulisi puidulagundajaid on teisteski seenerühmades. Külmaseened ja mamplid kahjustavad nii metsa- kui ka pargipuid. Kuusenahkis on oluline noorte kuuskede ja mändide haavamädaniku tekitaja majandusmetsades ning mügarlik nahkis põhjustab tamme, vahtra ja muude pargipuude koore laikudena suremist
pälvinud ökoloogide ja looduskaitsebioloogide suuremat tähelepanu. Seda põhjustab niidukoosluste suhteline lihtsus ja käsitavus katselises uurimistöös ning loomulikult ka nende ainulaadsete elupaikade kiire kadumine. (Kukk T 2004 Pärandkooslused õpik-käsiraamat Tartu:Pärandkoosluste kaitse ühing 255) Emeriitpõrnikas (Osmoderma eremita L) Elab mädanenud puidus vanade puude tüveavades, eriti avatud maastikuga alleedel (tammed) ja jõgede äärsetel puudel (pajudel), aga samuti ka metsades vanades tammedes. (Looduskaitsevormid nagu rahvuspargid ja Natura 2000 alad Tsehhi, 2010) Käristaja (Psophus stridulus) Kuulub Tirtslaste(Acrididae) sugukonda, sihktiivaliste putukate seltsialamseltsi tirtsulised (Caelifera). Levinud mitmel pool Lõuna-ja Lääne-Eestis, on umbes kolme sentimeetri pikkune, üleni tumepruun (välja arvatud erepunased tagatiivad). Puhkeolekus pole tiibu näha ja putukas ei paista maapinnal üldse silma
tuulemurru tõttu. Viljakehad arenevad tavaliselt surnud puutüvedel, on korkjas ja liibunud, mõne millimeetri paksune. Viljakehad on märkamatud, arenedes juulis- augustis ja hävides seejärel peatselt. Kasekäsna kasutatakse rahvameditsiinis vähktõve raviva tee valmistamiseks, ilusa tekstuuri tõttu ka nikerdustöödeks jne. Harilik väävlik ( Laetiporus sulphureus) põhjustab vanemate lehtpuude kiirestiarenevat destruktiivset südamemädanikku. Enim esineb tammel, paplil, haaval, pajudel, lepal jt. Mädanik levib tüves 2.....3 m kõrguseni, haiged puud enamasti murduvad tormis. Seene üheaastased viljakehad ilmuvad juunist kuni augustini. Viljakehad liitunud kübaratena, poolringjad või keeljad, kuni 30 cm läbimõõduga, oranzid või kollakad, noorelt söödavad. Põhjustab tavaliselt vanemate puude hukkumist. Soomustorik (Polyporus squamosus) põhjustab samuti vanemate lehtpuude (jalakas, vaher, saar, sanglepp jt.) valget südamemädanikku
annaabi.ee 
