2 2x2=4 salmonnelloos, haigestumine 2 1x2=2 Külmetus, bronhiit 2 2x2=4 õlgade ja kaela kangus 1 1x3=3 põletikud 1 1x2=2 Ohu vähendamine Kes on vastutav? Maskid, kindad Kokk, tööandja Põrand kuivatada ega märjaks teha Töötaja, kokk Ohutud töövõtted, pajalapid Kokk, tööandja Ohutud ja õiged töövõtted, koolitus Kokk, tööandja Remontida Elektrik Õieti tõsta või lasta teistel tõsta Tööandja, kokk Haiguslehele Kokk, tööandja Ventilatsioon parandada Tööandja, elektrik Ohutud töövõtted, koolitus Tööandja, aparaadi paigaldaja
kõik arvuread Lahendasime tekstülesandeid ja võluruute, mängisime erinevaid matemaatilisi mänge. Käsitöö Sellel aastal said lapsed näha, kuidas lambaid niidetakse,pestakse, kraasitakse nii käsitsi kui rullkraasidega. Kangastelgedel kudusime klassi vikerkaarevärvilise vaiba . Selles vanuses on oluline teha üks töö algusest lõpuni valmiset aru saada kust asjad tulevad ning et kõike on võimalik oma kätega teha. Heegeldasime pajalapid ja aastatööks oli mütsi heegeldamine. Maalimine Alati eelnes maalimisele üks lugu. Voolimine
lugedes võis teada saada, et tolle seina peal paiknesidki nn. ,,suvetekid". Tegemist polnud aga mitte ainult suvalistest värvilistest kaltsudest kokku pandud tekkidega, vaid oli mõeldud ka toonide paigutamise peale. Tumeduse ja süngusega ei hiilanud mitte ükski kangas kui seal ka oli musta värvi, tasakaalustasid seda alati roosad, oranzid, kollased või rohelised toonid. Samuti polnud vaatamiseks välja pandud vaid tekid, vaid ka muud tarbeesemed nagu näiteks padjad, pajalapid, linikud, , mänguasjad, seinaehted isegi käekotid ja karbid! Ühe teki olid Lapimoorid teinud koostöös päevakeskuse liikmetega. See asus kohe ukse kõrval ning selleks oli iga käsitööline valmistanud kindla suurusega osa, mis olid siis omavahel kokku õmmeldud. Minu lemmiktööks oli Anneli Õuna tehtud tekk, mis koosnes pildikestest erinevatest masinatest: autodest, traktoritest, kombainidest. Tegu oli kingitusega poisslapsele nimega Gregor, kes oli ilmale tulnud 9. aprillil 2009
Kõige parem flambeerida serveerimislaual, mis on teistest esemetest eemal. Süütamiseks on kõige parem kasutada pikki tikke või tulesüütajat ning samal ajal ei tohi ise kummarduda panni kohale. Panni jõuline raputamine tavaliselt kustutab leegi, kuid alati tuleks hoida potikaas käepärast, et vajadusel leeke summutada. Alkohol põleb keskmiselt 15 sekundi jooksul ära ning pann kustub iseenesest. Enne süütamist tuleb veenduda, et nii oma riided, köögirätikud, pajalapid kui ka muud kergestisüttivad esemed oleksid eemal. 5 KASUTATUD KIRJANDUS Using alcohol to flambe http://www.asianonlinerecipes.com/cooking_guide/flambeing-alcohol.php (12.10.2009) Wikipedia, Flambé http://en.wikipedia.org/wiki/Flamb%C3%A9 (12.10.2009) Lynch, Dave; Schweitzer Kelly. How to Flambé (flahm-BAY) - Learn To Flambé http://whatscookingamerica.net/flambe.htm (12.10.2009)
120*200 47 28 240 1316 6720 140*200 54 24 275 1296 6600 160*200 60 30 290 1800 8700 180*200 66 15 300 990 4500 Toolikatted 40*38 15 60 40 900 2400 Põlled 45 30 120 1350 3600 Pajalapid, 10 60 30 600 1800 11 pajakindad LASTELE Tekikott 105*125 41 35 150 1435 5250 115*145 52 25 180 1300 4500 150*210 98 30 210 2940 6300 Padjapüürid
huvidega. Näiteks tahab omale laheda särgi õmmelda. 3. Näitlikkus- peale teooreetilise osa rääkimist näitab õpetaja lastele võimalusel arvutist pilte erinevate teemakohaste tööde kohta ja kindlasti on kaasa võetud vaatamiseks/katsumiseks ka reaalselt esemelised näidised. Näiteks tekstiilitööde juures on lastel ülesanne teha pajalapp. Õpetaja näitab arvutist erinevate pajalappide pilte ja võtab tundi kaasa ka mõned pajalapid näidisteks. Mida nooremad õpilased, seda suurem osakaal peab olema nähtavatel-katsutavatel näidistel. 1 4. Süstemaatilisus ja jadaprintsiip- süsteemsuse ja jadaprintsiip avaldub juba ka selles, et tunnid on tunniplaanis jaotatud süsteemselt iganädalaselt ja kestavad korrapäraselt kuni põhikooli lõpuni. Jadaprintsiibi puhul tegeleb õpilane ühe tööga pikemat aega ja kasutab selle
f�sioloogilised ohutegurid.raske f��siline t��,�het��biliste t��,�levisimist p�hjustavad sundasendid. Eririietus ja isikuskaitsevahendid. kaitsekindad.---1 kordse kasutuse kindad(latex, mitmekordsed, puuvillased kindad, terastraadist kindad) et toodet kaitsta. Kaitseprillid.---kaitseb silma(toidu pritsmete eest,pestes kemikaalidega) suu-ja ninamaskid,resperaatorid.---takistavad suu ja nina limaskesta saamist toidu sisse kaitsep�lled. k�sivarrekaitsed.ahjud pajalapid ja ahjukindad. k�rvaklapid ja tropid. K��gi t��turvalisus. Suurk��gid liigutatakse selliste t��kohtade hulka,kus oht on t�en�oline.Suurk��kides puututakse iga pe�v kokku kuumade ainetega ja esemetega,seal on teravad noad,erinevad seadmed ja v�ikevahendid.t�� eeldab palju liikumist,esemete ja kauba t�stmist ning teisaldamist.kiire tempo jaebaratsionaalne t��korraldus suurendavad �nnetuste v�imalikust
PABER JA PAPP munakarpidest teen nn. ,,süüteroose", millega läheb terve ahjutäis puid põlema kerge vaevaga. Muu paber ja papp läheb osaliselt ahju ja osaliselt meisterdamiseks. Paberist ja papist saab teha igasugu korvikesi ja kasutada neid panipaikadena. TEKSTIIL JA RIIDED nii palju kui võimalik anname ära ja kõik, mis enam sellises olukorras kasutatav ei ole, läheb ümberõmblemisele. Näiteks nukuriided, padjakatted, mänguasjad, pajalapid jne. Peale nende kasutan veel kõikvõimalike asju korduvalt. Ideid selleks leian enamasti eesti keelselt lehelt www.isetegija.net ja inglise keelselt lehelt www.cutoutandkeep.net. Põhjus miks taaskasutan on põhiliselt kokkuhoid ja isetegemise hobi. Muidugi on ka tore teada, et säästan veidikenegi keskkonda ja annan oma järgnevale põlvkonnale head eeskuju. MÕNINGAID IDEID OMA JÄÄTMETE TAASKASUTAMISEKS
Söögiriistadekomplekt: eelroa lusikas 2 Pearoa nuga 2 Pearoa kahvel 2 Desserdi lusikas 2 Söögilauad 1 Abilauad(pinnad) 1 Lauapesu (175x120cm) 2 Kandikud 1 Maitseainete komplektid 2 Kummikindad,pajalapid, 4 paari Toidukile 2m Pärgamentpaber 1m 12 Silikoonvorm Ø 4cm 1 Pintsel 1 Pudrunui 1 Sõel 1 Kontaktgrill 1 Sausegur 1
Kus pähkleid ei kasvanud, seal mängiti samu mänge ubade või hernestega. Külaskäik Tänapäeval on tavaks, et külas käiakse siis, kui tahetakse, jõuluks aga minnakse ikka tingimata koju, eriti sõidavad koju kaugemal õppivad lapsed. Üldise tava järgi ei mindud külla jõululaupäeval ja esimesel jõulupühal. Varem on seda põhjendatud mh halbade kontaktide välistamisega, nii et ootamatule külalisele visati pastlad või pajalapid kaela, soola või tuhka jälgedesse ja tehti muul viisil häbi. Kaasajal veedavad jõuluõhtut ühiselt ka lihtsalt head sõbrad, nii et kodud pole nii suletud kui varasematel aegadel. Jõulusandid Sellist nimetust pole rahva seas tuntud, kuid Ants Viires on koondanud kõik erinevad kadripäeva-järgsed maskeeritud ja sanditajad kuni nuutideni ühisnimetaja alla. Jõulusantide hulgas on vähemaskeeritud või üldse
annaabi.ee 
