Pagulaskirjandus 1944.a Pagulus 1950.a kirjanike liidus puhastus, sotsialistlik realism 1956 sulaaeg 1962 kasseti põlvkond närbujad Proosas - Lähiminevik analüüs Dramaatikas realistlik elupilt Luules undergraund kirjandus. Kirjandus - metafoor ülekaalus, ridade vahele kirjutamine Sisepaguluses J. Semper, K.Merilass, B.Alver, M.Raud Siberisse H.Talvik, H.Raudsepp Undergraund kirjandus P.E.Rummo, J.Kross, J.Kaplinsk, H.Rummel Hävitati rahvuskultuuri, 1950.a saadeti irjanike liidust välja 48 isikut Eesti kultuuri nõukogustamine, kirjanduselu kiratses Ühisjooned: 1) sündunud Eestis, kuid looming välismaal 2) ühised teemad pagulase saatus, kodumaa austus Tähtsus: kirjandust ilmus rohkem kui Eestis, tervelt 780 teost. 1940-1950 säilitasid ja kandsid edasi pagulased. Suuremad kogukonnad USA, Rootsi, Kanada, jätkati kirjanduse väljaandmist, Hoida ja arendada traditsio...
1.Pagulaskirjandus sai alguse Saksa põgenikelaagris,arenes perioodil 1944-1990 väljapool okupeeritud Eestit. 2.Teise maailmasõja lõppedes sai paguluskirjanduse keskuseks Rootsi, Lundis Eestvedajaks oli Bernard Kangro. 3.Gustav Suits, Marie Under, Karl Ristikivi, August Gailit, August Mälk, Artur Adson. 4.- 5.sulaaeg 1956-1965 esteetiline tsensuur taandusja poliitiline tsensuur oli varasemaga võrreldes leebem. Seisakuaeg e. Stagnaaeg 1973-1985 võimuvahetus, mis tõi kaasa peataoleku. 6.suurenes tegutsemisvabadus tekkisid väiksed võimalused suhelda välismaailmaga 1957 algatatud raamatusari Loomungu raamatukogu 1958 asutati ajakiri Keel ja Kirjandus üldine kultuurihuvi tõus läänelik noortekultuur hipiliikumine 7.Kassetipõlvkonnaks nimetatakseEesti luuletajaid, kelle teosed ilmusid sarjas "Noored autorid"luulekassettidena. Närvitrüklased olid eesti luuletajad,kes nimetasid nii luulekogu närvitrükk järgi. 8.süvenes poliitiline pessimism ja...
Eesti kirjandus 1905-1922 20. sajandi algus oli Eestis uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890. aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt poolt naturalistlikud kujutluselemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 - alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus. 1906 - hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 - avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool.(Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium) 1906 - rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid.(Vanemuine, Estonia) 1909 - loodi Eesti Rahva Muuseum, mille ülesandeks oli talletada rahvakultuuri Noor-Eesti (1905-1915) Aastal 1901-1902 ilmus Tartu gümnaasiumiõpilase G.Suitsu toimetamisel 3 kirjanduslikku albumit ,,Kiired". 1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album, uue pealkirjaga ,,Noor- Eesti", see aga ilmus tsensuuri tõttu alles 1905.a suvel. Peamisen...
Kordamine kirjanduse tööks Eesti kirjanduse arengut mõjutanud tegurid/sündmused 1940ndatel. · 23. aug 1939 Molotov - Ribbentropi pakt · II maailmasõda · Võõrvägede sissetulek Eestisse · 1940 ENSV väljakuulutamine · Massiküüditamised 1941/1949 · Metsavendlus Eesti kirjanduse jagunemine/lahknemine 40ndtatel (3suunda) Kirjandus jagunes 3-ks: · Välis-Eesti kirjandus(pagulaskirjandus) · Kodu-Eesti kirjandus · Tagalakultuur Eesti pagulaskirjandus oli kirjandusliik, mis arenes väljaspool venelaste poolt okupeeritud Eestit aastail 19441990. Põgenema sundis hirm vägivalla ja repressioonide ees. Lahkus 1/3 eesti kirjanikkonnast. Eestist põgenes u 80000 inimest. Põgeneti Rootsi, Saksamaale, Kanadasse, Ameerikasse, Inglismaale, Austraaliasse. Põgenejate hulgas olid A. Mälk, M. Under, H. Visnapuu, B. Kangro, G. Helbemäe, K. Ristikivi jpt. Rootsi linnas Lund moodustasid põgenenud Eesti k...
Milline oli suhtumine dissidentidesse Inimesed, kes pooldasid demokraatlikku riigikorda ja Eesti vabariigi taastamist olid dissidentide poolt.Kunda nad tegutsesid võimude vastu, siis dissidentliku liikumisse tugevnemisega tugevnes ka repressiivpoliitika,aktiivsemad dissidendid arreteeriti,paljud kaotasid oma ametikohad jne.Dissidentluse poliitika.Rahvale anti lootust,et kunagi võib veel Eesti vabaks saada.Töö näited kultuuri edusamme.Kirjandus-raamatute osatähtsus kultuuris suurenes, paguluskirjandus oli väga rikkalik.Filmikunst-eestlased tegid filme,mõned nt. Kevade on praegu kujunenud klassikaks,tehti ka palju lastesaateid.Massimeedia.Massiteabevahendite osatähtsus kultuuri tarbimises suurenes.1955a. alustas tööd ETV.Suurenes Eesti raadio saatemaht ja uudised hakkasid jõudma koju kätte.Muusika.korraldati laulupidusid,Nõukogude perioodi lõpus rahvuslikud laulud.Loodi uusi bände.Teater.Üha populaarsemaks muutus teater 1960ndate paiku.Sport.paljud sportlased said OM-lt medaleid
Üheks tegevuseks pagulus riigis oli kirjandus. Alguses tehti pagulaskirjandust Saksa põgenikelaagrites. Hiljem sai eksiilkirjanduse(eksiil-pagulus) keskuseks Rootsi. Kuni 1960ndate aastateni oli pagulaskirjandus jõulisem kui kodu-eesti kirjandus. Sel ajal ületas eksiilkirjandus Eestis ilmunud kirjanduse nii mahult kui väärtuselt. Paguluses on aastatel 1944-1990 välja antud 181 luulekogu, 267 romaani ja 155 teost memuaarkirjandust. Kuna paguluskirjandus kogus aina rohkem kuulsus jaotati paguluskirjanikud erinevateks põlvkondadeks. G.Suits, M.Under, A.Adson, H.Visnapuu ja A.Gailit kuulusid kirjanike põlvkonda, kes olid juba varem Eesti Vabariigis tuntud. K.Lepik, I.Laaban, B.Kangro, R.Kolk ja A.Viirlaid olid kirjanikud, kes ära minnes olid umbes 20aastased. Üheks grupiks olid kirjanikud, kes läksid pagulusse lastena ning olid rohkem seotud asukohamaa kui Eesti kultuuri ja eluga näiteks nagu H.Nõu, E-K. Toona, I.Ivask ja I. Laaman
Eesti keel Kirjanduse kontrollküsimused XII klass Millal ja millega seoses hargnes eesti kirjandus 20 saj. kaheks ja kuidas neid nimetatakse? 1944a lahkusid eestist välismaale sõjapõgenikena rida kirjanikke, tekkis paguluskirjandus. Eesti kirjandus oli jagunenud kaheks väliseesti ja kodueesti kirjandus Nimetage kirjanikke kes 1944. Aastal lahkusid Eestist Marie Under, Albert Kivikas, August Gailit, Karl Ristikivi, Gustav Suits Millistesse perioodidesse jaguneb eesti kirjandus aastatel 1944-1990? Stalinism, sulaaeg, stagnatsioon, uued tuuled Miks ilmus aastatel 1945-1953 nii vähe kirjandusteoseid? Kirjanikke oli vähe, kuid põhiline põhjus Eestis oli stalinistlik tsensuur
Põllumajandus ja maaelu Turumajandus Plaanimajandus: kogu majandus pidi olema riigi käes, erasektorit pold ette nähtud / maaelu hääbumine Tööstus Kultuurielu Vaba Paguluskirjandus, tsensuur Haridus Tihtipeale tasuline, väga Tasuta, erialane haridus nõutud ja oluline / polnud oluline / haridustase haridustase kõrge madal Kontaktid maailmaga Igati kättesaadav Raskesti kättesaadav, vaid salajasi teid pidi
Gert Helbemäe (1913-1974) Helbemäe romaanid ühendavad põneva sündmustiku ja huvi tegelaste siseelu vastu. Helbemäe on tegelikkuse lähedane kirjanik. Tegelased küsivad jäävate väärtuste igavese tõe ja hingetäiuse järele. Romaanis "Õekesed" (1955) on huvifookuses ennekõike inimene koos oma soovide ja tungidega. Romaan kõneleb nelja 50-60 aastase vanatüdruku elust ühe katuse all. Pinge loob 5-aastase orvuks jäänud vennatütre saabumine õdede ellu. "Ohvrilaev"(1960) on äärimselt hoolikalt läbi mõeldud ülesehitusega romaan. Kooliõpetaja Martin Justus kirjutab raamatut Sokratesest, kes oli pühendunud puhta mõistuse teenistusse, kainetele ja loogilistele arutlustele. Sama printsiibi on M.Justus seadnud esikohale ka oma elus. Justussaadabperekonnasuvitama,jääbiselinnakäsikirjagatöötama.Ta jääbraskustesse Sokaratese viimaste elupäevade mõtestamisega. Oma elu viimaseid päevi ei pühenda Sokrates mitte mõistuse, vaid muusade teenimisele. M.Justus ...
1. Millal tekkis ja mida uurib võrdlev kirjandusteadus? Tekkis 19. saj algul (romantism). 1) Ületab rahvuskirjanduse piirid 2) Uurib rahvuskirjandust internatsionaalses kontekstis 3) Uurib erinevate rahvuskirjanduste omavahelisi suhteid 4) Võrdleb erinevaid tekste, epohhe, suundumusi ja toob välja erinevused/sarnasused ja võimalikud omavahelised mõjutused. 2. Püüdke tuua näiteid eesti kirjanduse ,,rahvusvahelisusest". Jaan Kross, sest teda on tõlgitud paljudesse erinevatesse keeltesse. Paguluskirjandus on paremini mõistetav rahvusvahelisel taustal teades nii eesti kui pagulaste uue kodumaa tingimusi. 3. Mille poolest kvalifitseeruvad kirjandusliku teksti tõlked võrdleva kirjandusteaduse uurimisobjektina? Saab võrrelda ei ajastutel tehtud tõlkeid omavahel. Saab võrrelda tõlkimisviise: tekstilähedane, sisuline, selgitav. 4. Tooge näiteid kirjanduse interdistsiplinaarsusest. Kevade raamat ja film, proosateose dramatiseering ja lavastus. 1) Kuidas defineerida ,,märki"
,,Libahundi" teemadele ja see on ka üks näidend, mis on haaratud Võrukirjanduse kaanonisse. On ka ilmunud pealkirja alla ,,Susi". Teine siis ,,Merre vajunud saar", mis kajastab 43nda aasta kodumaalt lahkumise aegu. Kangro loomingi on iseenesest rikkalik ja tegevus mitmekülgne. Luules selline järjepidevus on kõige ilmekam ja luule kaudu loomingu põhitähendused hakkavad kõige varakumalt genereeruma, proosas ja draamas tuleb tähendusi hiljem juurde. On selge, et paguluskirjandus on pigem pagulaste väljaelamine. Kirjutatakse oma nostalgilistest mõtetest, tagasi pöördumine kodukohta jms. On ka poliitilisi võitlevaid tekste, kuid samas nooremas kirnaikkonnas on näha ka intensiivseid otsinguid sunnitud olukorda sattumine, kuid sunnitud olukord avab ka uusi perspektiive. Kontakti otsimine pole pigem pagulaskirjanike nähtus, pigem ollakse enesesse kapseldunud. 40ndate lõpust ja 50ndate alguses võib hakata rääkima modernistlikust hüppest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
