Usu alal sidub luterlus üksnes Saksa kultuuriruumi, katoliiklus aga kõike Euroopas. Katoliiklus võimaldas ka pattu kahetseda, mida luterlus ei lubanud teha,mis oli ka inimeste jaoks hea asi, kuna jumalalt sai suhteliselt tihti andeks ja nad võisid uuesti seda teha. Luterluse ajal võid uskuda ükskõik millesse,lihtsalt ise tead, kas usud või mitte. Katoliikluses oli natuke tunda usu peale surumist . Luterluses oli vaba valik ja see ei teinud sind kohe paganaks . Katoliiklus tahtis inimesi uskuma panna millessegi. Luterlus tegi järelikult paremat tööd. Hariduse suhtes on asi võrdne, katoliiklus andis kõrgharidust igalpool, aga see oli ladina keeles. Luterlus lubas kõrgharidust parajasti Saksamaal, aga andis abi emakeelseks hariduseks.Siis tuli ka juurde palju haritlasi. Kunsti koha pealt on katoliiklus väga suur kunsti sõber, hindas kõrgelt kunsti, seda
Kõige viljakamaks lähteaineks traditsiooni vahendajana sai eepiline luulue, kus olid kõige ulatuslikumalt ja ilmekamalt talletatud pärimused ajaloolistest sündmustest ning isiukutest, olustikulistest omapäradest, kommetest, uskumustest. Ka antiikne kirjandus on keskaegsele kirjandusele tugevat mõju avaldanud. Vaatamata kiriku vastuolule kasutati rooma autoreid koolides lugemismaterjalina. Esimese Rooma kirjanikuna hakati lubama Vergiliust. Teda peeti niiöelda heaks paganaks. Kirkikuisade tõlgenduse järgi ennustas ta ühes oma ekloogis Kristuse sündi. Rüütliromaanide traditsioonid juhtisid aga Oidipuse ja Makedoonia Aleksandri lugude ning Vergiliuse Aeneis'e juurde. Usulises kirjanduses on valdavalt jumalaorjusega seotud literatuur. Selle kõrval ka pühakute ning märtrite lood, samuti mitmed legendid. Üldjoontes jaguneb keskaegne kirjandus kahte suurde perioodi: 1) sugukondliku korra lagunemine ja feodaalsuhete kujunemine
sakramendi ühingu vastu, kuhu teatavasti kuulus tol ajal Prantsusmaad valitsenud kuninga ema. See ühing oli kategooriliselt vabamõtlejate vastu ja surus peale oma tõekspidamisi nii avalikus kui riiklikus elus. Nende eesmärgiks oli süvendada usutunnet ning võib ainult oletada, kui raske oli tol ajal olla teisitimõtleja. Võib vist olla päris õnnelik, et teos üldse säilinud on, sest selle eest on ka autorit tahetud saata tuleriidale ning teda nimetatud viimaste sajandite suurimaks paganaks ja vabamõtlejaks. "Tartuffe" oli paheline ja jumalavallatu, aga see just ongi see miski, mis annab teosele oma värvi ja vürtsika lugemiselamuse. Just "Tartuffe" oli ju see teos, mille kirikuringkonnad valisid oma kõige tervamate rünnakute märklauaks. Näidend kirjeldavat jumalakartlikkust eriti võigastes värvides ning tänu sellele on Moliere'i peetud ka võitlejaks obskurantismi ja kitsarinnalisuse vastu, tema ideaaliks oli humanistlik elulaad.
„„Ei, Oline, Benjamin on pagan!““ („Dina raamat“ lk 218) Benjamin käis kaks korda tormi ajal ilma ülerõivasteta väljas aurulaeva vaatamas. Peale teist õueskäiku, kui Oline Benjaminil riideid vahetada aitas, hüüdis naine Stinele (pidi laste järele vaatama), et Benjamin on metslane ning Stine peab hoolikamalt ta järele vaatama. Noor poiss vastas seepeale, et ta on pagan, mitte metslane. Nimelt ütles Oline talle kord, et poiss jääb elu lõpuni paganaks, kuna too oli öelnud „põrguline“. „Ta oli kahe näoga Janus.“ („Dina raamat“ lk 239) Teoses võrreldakse kahe näoga Janusega venelast Leo Žukovskit kui too tantsis Dina klaverimängu saatel. Leol oli arm põse peal ning ringi keereldes näitas ta nii vigastatud kui vigastamata palet, justkui oleks tal kaks nägu. Kahe näoga Janus oli vanarooma mütoloogias uste, väravate, alguste, lõppude, ukseavade jumal. Kahe näoga januse üks nägu vaatas minevikku, teine tulevikku
Kui hing ei jaksa ise tulla, viib ta kohale Toonela hobune. 44. Iseloomusta [Ü. Valgu artikli alusel] ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Ristiusu-eelne kurat on seotud pahema poolega vasak käsi, vasak pool, vasak külg. Eesti folklooris on kurat viisakas härrasmees ning tema vastas on madalamast seisusest talupoeg. Kuradit on kutsutud saataniks, paganaks, kuramiks (kura tähendab vasakut). Kura tähendab ka muda ja roojust; lisaks on kutsutud sarvikuks. Kurat on tuntud ka kui roojane vaim. Eesti muistendites ilmub kurat vanahärrana , teistel rahvastel kasimata olend. Eestis on kuradi vastandiks tavaline talupoeg ja talle kuulub jutustaja sümpaatia. Kurat kardab kukke, kes on päeva ja päikesega seotud lind, eriti kardab musta kukke. Eesti kurat kardab ka hunte ja pihlakaoksa. Kuradil on seos poomissurmaga, meelitab muistenditegelasi pooma
,,Minu poeg on jeesus, sina aga mõistad madude keelt ja madu on sama mis kurat," ütles ta. Leemet armastas Magdaleenat ja ta oli nõus. Hiie oli juba meelest läinud. 29.peatükk Leemet pelgas seda, mida ütleb Ints tema külla mineku kohta. Ta ei tahtnud näha ka ema kurbi silmi. Leemet tahtis M pojast teha oma pärija, et see siis hiljem raudmehi hävitada suudaks. Leemet jäi külavanema tarre, kuigi Johannes sellega algul nõus polnud ja teda ristimata paganaks pidas. Leemet keeldus ristimisest. M arvas, et elus on ka kuradi abi vaja, ja isa pidi sellega nõustuma. Leemet oli ainuke pagan külas ja viimane, igas asjas viimane ... Isa arvas, et see tegu toob taresse veel õnnetust. 30.peatükk Külakiigel. M-st peeti väga lugu, ka noormehed imetlesid teda. Mehed kiidavad taevani rüütleid ja nende varustust. Pärtel on kõik metsatarkused unustanud ja Leemetile võõras. Üks
Leemet on just see õige, keda tema vajab, lõpuks isa leppis - Johannes nõudis Leemeti ristimist ja tema kirikus käima hakkamist, Leemet aga keeldus sellest kategooriliselt, oli nõus tegema kõiki külaeluga seonduvaid töid ja sööma leiba, aga harjate sarnastesse olevustesse ta enam uskuda ei tahtnud, Magdaleena hoidis oma mehe poole ja õigustas teda, nad vaidlesid veel pikalt isaga, lõpuks jäi Johannes nõusse, kuid ütles, et Leemet on ja jääb viimaseks paganaks nende külas, Leemetit ärritas jälle viimaseks olemine 30. - Magdaleena ja Leemet läksid kiigele, Leemet ei kandnud enam loomanahku, kiige juures olid ka teised külalapsed, sh. Pärtel, pärast rüütlilt lapse saamist austasid kõik tüdrukud Magdaleenat, poisid hoidsid aupaklikult eemale ja see tegi Leemetile rõõmu - Leemetiga mindi kohe sõprust tegema, kuna ta ju koos Magdaleenaga oli, tüdruk ajas aga
aastal nendega rahu ning asundas nad sõjaväekohustusliku föderaatidena Doonau alamjooksust lõuna pool asuvale alale. 383. aastal surus ta maha Maximuse võimuanastuse ja võimaldas Valentinianus II-l naasta riigi lääneossa. Traianus – Vana-Rooma keiser aastatel 98-117. Tema valitsuse ajal vallutati ka Daakia ning Rooma impeerium saavutas oma suurima ulatuse. Traianust peeti vooruslikuks paganaks ning ta andis 112. Aastal välja dokumendi, mille järgi tuli kõik surmata, kes avalikult kristlust tunnistasid või toetasid. Ta lõi aga ka hoolekandeprogrammi, mis aitas orbusid ja vaeseid lapsi üle Itaalia. On siiski teada, et reaalset abi said vähesed. Thutmosis III- vaarao, Egiptuse suurim valitseja, kes alistas Nuubia,
annaabi.ee 
