Alpiaed Alpiaed on loodusliku ehk vaba aiakujundusstiili musternäidis, millega on raske siduda korrapärast kujundust. Alpiaia ilu pääseb kõige enam mõjule avatud vaatega paigas. Alpitaimedeks kutsutakse aianduses iga kääbuskasvuga külmakindlat püsikut, pärinegu ta siis Sveitsi alpidest, Ameerika preeriatest, Läänemere luidetelt või polaaraladelt. Alpiaias kasvatatakse kääbuspuid ja põõsaid, kohevaid ja laiuvaid või tiheda siilja poolkera kujulisi padjandeid, madalaid, tihedat katet moodustavad vaiptaimi, alpiaia püsikud, rosette moodustavaid taimi, madalaid sibullilli ja üheaastaseid alpitaimi. Aednikud jaotavad alpiaia taimed rühmadesse kasvukoha järgi, püüdes igale neist luua võimalikult looduslähedasi kasvutingimusi. Mida paremini see õnnestub, seda laiemat valikut taimi saab kasvatata ja seda suuremad on aia kujundamise võimalused. Ränga põua ajal on vaja alpiaeda kord nädalas põhjalikult kasta, et vesi tungiks sügavale mulda.
Võimaldas omada paari kleiti ja kümneid varrukaid, neid soovi korral siis sobitades. Maade avastamine tõi kaasa lehvikud Idamaadest ja ilurätid, mida algu oli kaunistavalt otstarbekas iluasi. Hiljem aga muutus rõivalisandiks. Meeste rõivastus Kõik ülemineku aja vastuolud peegeldusid renessaansi ajastu inimeste välimuses, kostüümides, võttes kummalisi proportsioone liialdatult. Meeste rõivastel laienesid tohtult õlad. Kasutati riiete all heintest tehtud padjandeid, et siluett oleks võimalikult mehine. Talje tõmmati rohkem kinni. Visuaalset efekti süvendasid kitsenevad kiiretaolised siilud ja rikkalikud kroogitud laiad varrukad. Kitsad ja liibuvad püksid, mis seni olid eraldi koosnenud, muutusid tervikuks. Mugavuse huvides olid püksid varustatud spetsiaalselt kotitaolise kubemekotiga. Hiljem sukamasina leiutamisega läksid moodi sukkpüksid, mis rõhutasid veelgi meeste mehelikkust. Samas kanti inglismaal aga laiu põlvpükse, veneetsias allapoole
Endiselt kasutati tinavalget alusmeigina Naised kasutasid elavhõbekloriidi, millega loodeti nahka silendada ning kõrvaldada laigud ja näonaha muud vead Meikimise suunaks oli naise loomuliku ilu rõhutamine Kuna pesemist ei harrastatud, siis sai üha enam tuult tiibadesse parfüümide tootmine ja nende kasutamine RIIETUS MEHED Renessansiajastu rõivasiluett rõhutas mehelikku figuuri. Et jätta rinnast ja õlgadest võimsam mulje, kanti rõivaste all pakse heintest tehtud padjandeid, talje aga tõmmati rihmaga kõvasti kinni Kitsaste pükste asemel tulid meestel moodi liibuvad sukad, niudepiirkond aga leidis rõhutamist mitmesuguste dekoratiivsete rõivaelementidega kui ka erilise kubemekotiga Teravaninaliste jalatsite asemel tulid moodi väga laia ja poolkerakujulise ninaosaga jalavarjud, mida nimetati lehmaninadeks Veneetsia ülikutele meeldis kanda liibuvaid sukki, mida kinnitati haakide või kahekordsete kinnitusnõeltega vammuse külge
veninud keeleks ja omab tipul kolme hammast, sest ta on tekkinud kolme kroonlehe kokkukasvamisest · Lehterjal õiel pole ei tolmukaid ega emakaid; tema putkjas kroon on tipul korrapäratu lehtrina laienenud ja tal on pikkuselt ebaühtlased hambad. · Paljud korvõielised sisaldavad piimmahla, varuaineks on neil inuliin. Harilik kassikäpp - Antennaria dioica · Perekond kassikäpp · 7-20 cm kõrged · Moodustab tihedaid padjandeid · Taim on kahekojaline, emastaimede õied roosad või punased, isastaimedel valged · Püsik, õitseb juunis, juulis · Kasvavad kuivadel niitudel, tee- ja metsaservadel Kirikakar Bellis perennis · Perekond kirikakar · Jaanikakar, margareeta · 5-20 cm. Lehed paljad või hõredalt karvased, ümara tipuga, pehmed. · Püsik, õitseb maist septembrini · Ilutaim, naturaliseerunuld niitudel ja metsaservadel asulate ümbruses. Madal mustjuur Scorzonera
mitmekesisemana. Kiviktaimla võib olla kenaks taustaks paljudele kääbuspõõsastele ja püsililledele. KIVIKTAIMLA PUUDUSED: Harilikult on tasasele maale rajatud kiviktaimlad moodustatud kahest-kolmest kividega ääristatud astangust. Pinnasena on kasutatud rammusat aiamulda. Sellisesse kiviktaimlasse jääb vesi liiga kauaks pidama. Taimed saavad ka ülemäära palju toitaineid, mistõttu nad ei moodusta kompaktseid padjandeid. Sageli kasvab kiviktaimla kõrval mõni suur puu, mille okstelt tilgub veel hulk aega pärast vihma lõppemist taimedele vett. Sügisel alpitaimedele varisenud vettinud puulehed on neile väga eluohtlikud. Ohtlik on jäätunud mullale kogunev vihma- ja sulavesi! TAIMED, MIS SOBIVAD KIVIKTAIMLASSE: Achillea sp raudrohi (mitmed liigid ja sordid) Adonis sp adoonis (mitmed liigid) V
vähenõudlikud ning võivad uuendamata kasvada aastaid samal kohal. Käokingi kasutatakse püsilillepeenras ja murus, vabakujulise rühmana. Sobivad hästi loodusliku ilmega aeda. 18. Leeklill Perekonnas 67 liiki, mille looduslik leviala on Põhja-Ameerikas ja Aasias. Leeklilled on madalad kuni kõrged üheaastased rohttaimed või püsikud. Madalakasvulised leeklilled on ühed rikkalikumalt kevadel õitsevad värviküllased kiviktaimlataimed, mille igihaljad lehed moodustavad kauneid rohelisi padjandeid. Aed-leeklillede õite värvigamma on väga lai, nad on ühed värvikamad taimed sügiseses aias ja pargis. Leeklill on armastatud ja levinud vana taluõue lill. Aed-leeklilled eelistavad kobedat huumus- ja toitaineterikast parasniisket mulda. Päikesepaistelises kasvukohas õitsevad rikkalikumalt, ent lepivad ka poolvarjuga. Kuivemal pinnasel isegi eelistavad poolvarju. Sügisel lõigatakse maapealne osa tagasi 5-10cm kõrguselt. Madalakasvulised leeklilled eelistavad kuivemat
• Hall aruhein (Festuca glauca) moodustab ümara tiheda, kuni 40 cm kõrguse puhmiku. lambaaruhe • Atlase aruhein (Festuca mairei) pärineb Põhja- in Aafrikast. Kasvab 70...100 cm kõrguseks tihedaks puhmikuks. Lehed on hallikasrohelised • Vaip-aruhein (Festuca scoparia syn. F. gautieri) on pärit Euroopast. Moodustab väga atraktiivseid Hall aruhein madalaid tihedaid 5...35 cm kõrguseid padjandeid. 'blue select'. Pooligihaljad lehed on tumerohelised nõeljad. HELICTOTRICHON SEMPERVIRENS - IGIHALJAS KAERAND • Kõrgus 50 cm koos õisikuvartega 1 m • Õitseb juunis- juulis.Tugeva kasvu ja sinakasrohelise lehestikuga talvehaljas tihe puhmik. • Euraasia steppidest pärinev. Täispäike või poolvari, parasniiske ja toitainerikas kasvukoht. Ei talu talvist liigniiskust. • Külmakindel. LUZULA – PEREKOND PIIPHEIN • Piiphein (Luzula DC
Katariina de Medici oli üks esimesi kes aluspüksid omaks võttis. Esimesed aluspüksid olid linasest või parhist, hiljem tulid kasutusele ka brokaat, kuld ja hõbekangad. Aluspüksid ei leidnud siiski üldist heakskiitu. Meeste riietus: Renessansiajastu rõivasiluett rõhutas mehelikku figuuri. Et jätta rinnast ja õlapartiist võimsam mulje, kanti rõivaste all pakse heintest tehtud padjandeid, talje aga tõmmati rihmaga kõvasti kinni. Kitsaste pükste asemel tulid meestel moodi liibuvad sukad, niudepiirkond aga leidis rõhutamist niihästi mitmesuguste dekoratiivsete rõivaelementidega kui ka erilise kubemekotiga. Teravaninaliste jalatsite asemel tulid moodi väga laia ja poolkerakujulise ninaosaga jalavarjud, mida nimetati lehmaninadeks. Meeste igapäevarõivastus liikus üsna jõudsalt tänapäevase suunas ning koosnes
Katariina de Medici oli üks esimesi kes aluspüksid omaks võttis. Esimesed aluspüksid olid linasest või parhist, hiljem tulid kasutusele ka brokaat, kuld ja hõbekangad. Aluspüksid ei leidnud siiski üldist heakskiitu. Meeste riietus: Renessansiajastu rõivasiluett rõhutas mehelikku figuuri. Et jätta rinnast ja õlapartiist võimsam mulje, kanti rõivaste all pakse heintest tehtud padjandeid, talje aga tõmmati rihmaga kõvasti kinni. Kitsaste pükste asemel tulid meestel moodi liibuvad sukad, niudepiirkond aga leidis rõhutamist niihästi mitmesuguste dekoratiivsete rõivaelementidega kui ka erilise kubemekotiga. Teravaninaliste jalatsite asemel tulid moodi väga laia ja poolkerakujulise ninaosaga jalavarjud, mida nimetati lehmaninadeks. Meeste igapäevarõivastus liikus üsna jõudsalt tänapäevase suunas ning koosnes
HARILIK PÕDRASAMBLIK Tallus tuhk-, sinakas- või pruunikashall, 5-15 cm pik- kune, tugevasti harunenud. Tipuharud pruunid ühes suunas alla surutud, moo- dustab tihedaid mättakesi. Kasvab nõmme-, palu- ja rabamännikutes, loomet-sades, sammaldunud kaljudel.Võrreldes teiste põdrasamblikega varjutaluvam ja niiskuslembesem liik. MAHE PÕDRASAMBLIK Tallus 5-10 cm kõrgune, hallikasvalge, sinakas- või kollakashall. Moodustab põõsakesi ja padjandeid. Tipuharud püstised, mitmes suunas või osalt ühesuunaliselt alla surutud. Kasvab luidetel, liivikutel, nõm-medel, rabadel, nõmme- ja palumetsades. Valguslembene liik. Erinevalt mets- põdrasamblikust on mahe põdrasamblik maitselt mahe; esimene aga kibe. HARKJAS POROSAMBLIK esitallus väikesesoomuseline ja kaob ruttu. Teistallus 2-10 cm pikkune ja 1-2 mm paksune, peaaegu silinderjas, vähesarikjalt harunenud, karikateta
annaabi.ee 
