tahaplaanile, seega nähtuste kujutamine peab olema hierarhilises järjestuses. · Harjumuspärasus. Kaardil peaks kasutama selliseid leppemärke, mis on kergesti mõistetavad (pildilised) või sümboleid, millel on väljakujunenud tähendus . Ka värvide valikul peaks kasutama harjumuspäraseid seoseid (näiteks sinine vee ja roheline metsa kujutamiseks). 2.2 Kaardi mitmepalgelisus Kvaliteetsel paberkaardil on vähemalt kaks plaani. Kaugemas plaanis peab olema haarav kaardi sisu kogu ulatuses, lähemas plaanis peab olema võimalik leida igat konkreetset detaili puudutav info. See kehtib nii suurte seinale kinnitatavate kaartidele kui A5 formaadis tehtud teemakaartide kohta. Kaardi plaanid on vajalikud eelkõige loetavuse parandamiseks, kuid ka infomahutavuse suurendamiseks. Seinakaarte peab saama vaadelda 25 m kauguselt, kust on näha kaardistatud
Esitustäpsusnumbrite puhul nt kümnendkohtade arv, tekstiväärtuste puhul klassifitseerimine Loogiline kooskõlavastavus tegelikkusele - Atribuutandmetel nt vasturääkivus: maja ehitusaasta 1996, remondiaasta 1967 1 -Graafilistel andmetel võivada objektid vastata asukohatäpsusele (nt 5m), kuid hoone satub järve Täielikkusvastavus valikukriteeriumitele, nt kaardistada kõik üle 50 ha suurused järved. Paberkaardil on täpsus ja täielikkus mõõtkavaga seotud. Kui kõik objektid õigesse kohta ei mahu, siis nihutatakse. Ajakohasusandmete vastavus kasutamishetkel looduses eksisteerivale ning andmete vastavus näidatud kuupäeva seisule Asjakohasusülearuse puudumine Metaandmetes peaks sisalduma veel: 1 Andmete päritolukes, kus, mis meetodiga mida mõõtis Töötluse kvaliteetandmete transformeerimisel ühest koordinaatsüsteemist teise või
ruumis. Abiks matkajatele, autojuhtidele võõras linnas, põllumajanduses traktorite juhtimisel. TOOGE NÄITEID KÄESOLEVA ÕPIKU KAARTIDEL KASUTATAVATEKARTOGRAAFILISTE KUJUTISVIISIDE KOHTA. Kartograafilised kujutisviisid võib jagada rühmadesse selle järgi kuidas nähtusi esitatakse: kas punktides, joontel või pindelementidel. Teiseks on oluline, kas kaartil esitatavat nähtust peetakse kvalitatiivsel või kvantitatiivseks. MIS EELISED ON PABERKAARDIL ARVUTIKAARDI EES JA VASTUPIDI? Paberkaardi saab kokku voltida ja kaasa võtta igale poole. Arvutikaardil aga näiteks saab esitada päringuid, et saada lisateavet vastava koha või objekti kohta. Lisaks saab arvutikaardi suurendada või vähendada. Paberkaardile ilmuvad muutused hilinemisega. Arvutikaart võimaldab kohe näha seda, mis maailmas toimub. Arvutikaartidest saab luua kartograafilise animatsiooni. Arvutikaart
Andmete kogumise ja edastamise seadmed 12 GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad Kuidas rakendada käsi GPS-i? Orienteerumine 1. GPS kui kompass 2. GPS-i eelnevalt sisestatud punkti otsimine ja selle fikseerimine paberkaardil 3. Kaardi järgi mingi punkti otsimine ning selle koordinaatide fikseerimine GPS-iga. Kaardistamine 23. Kaugseire jagunemine, tööpõhimõte. Enamus kartograafias kasutatavatest ruumiandmetest saadakse nn. mittekontaktsete mõõtmismeetodite abil. Mõõdetav objekt või nähtus ja selle uurimiseks kasutav seade ei puutu otseselt kokku. Siia alla kuuluvad kõik meetodid, mida teostatakse mitmesuguste lendavate objektide pardalt: aerofotomõõdistamine, satelliidipildid.
Topograafiline kaart ehk topokaart on maapinna füüsilisi omadusi peegeldav suuremõõtkavaline kaart. Topokaardi iseloomulikuks omaduseks on reljeefi kujutamine. Tavaliselt tehakse seda samakõrgusjoonte abil. Siiski ei tee reljeefi kujutamine kaardist veel kindlasti topokaarti. Topokaart on suuremõõtkavaline, nii et sellel saaks kujutada ka asulaid, vetevõrku, teid, taimkatet jms. Topograafiliseks kaardiks on näiteks Eesti põhikaart, mille mõõtkava on paberkaardil 1:20 000. 2. Eesti põhikaardi projektsioon. Iseloomustus ja valiku põhjendus. Selle kaardi tegemise eesmärgiks oli anda suverräänsele riigile oma kaardisüsteem. Eesti põhikaardi koostamisele eelnes suur projekteerimistöö ja põhikaardi programm valmis 1990.aastal. - Projektsioonid Põhikaardi projektsiooni valikul lähtuti järgmistest kriteeriumitest: 1) Moonutuste lubatav suurus 2) Eesti peab olema ühel projektsiooni pinnal 3) Ühtse ristkoordinaadistiku ja kaardivõrgu võimalus.
1. Arvutada alusvõrgu punktide X-, Y-, H-koordinaadid. 2. Kanda plaanilise alusvõrgu punktid koordinaatide järgi plaanile. 3. Polaarnurga ja -kauguse järgi kanda plaanile situatsioonipunktid. 4. Kantud situatsioonipunktide ja krokii järgi joonestada plaanile situatsioon. 5. Kirjutada plaanile situatsioonipunktide (reljeefipunktide) kõrgused ja konstrueerida horisontaalid. 6. Joonestada plaan kehtivate leppemärkidega. 24. Eesti Põhikaardi mõõtkavad? Digitaalversioonil 1:10 000, paberkaardil 1:20 000 25. Eesti Põhikaardi projektsioon Eesti Põhikaart on Lambert-Estonia (L-Est) projektsioonis, mille arvutused põhinevad GRS-80 referentsellipsoidi parameetritel. Projektsiooni moonutuste vähendamiseks on kasutatud puutekoonuse asemel lõikekoonust. Lõikekoonuse puhul on kujutise mõõtkava õige lõikeparalleelidel, mis on ühtlasi moonutuste nulljoonteks, lõikeparalleelide vahel on kujutis vähendatud ja suurendatud väljaspool lõikeparalleele 26
Horisontaalide konstrueerimisel võib horisontaalide asukoha leidmiseks kasutada nii analüütilist, graafilist -kui ka silma järgi interpoleerimist. Nendest kõige täpsem on analüütiline interpoleerimine. Analüütilisel interpoleerimisel määrtakse horisontaalide asukoht sarnaste kolmnurkade lahendamisega. 61.Projektpunkti plaaniline maha märkimine 62.Kalde määramine. 63.Eesti Põhikaardi mõõtkavad. Digitaalversioonil 1:10 000, paberkaardil 1:20 000 64.Eesti Põhikaardi projektsioon. Eesti Põhikaart on Lambert-Estonia (L-Est) projektsioonis, mille arvutused põhinevad GRS- 80 referentsellipsoidi parameetritel. Projektsiooni moonutuste vähendamiseks on kasutatud puutekoonuse asemel lõikekoonust. Lõikekoonuse puhul on kujutise mõõtkava õige lõikeparalleelidel, mis on ühtlasi moonutuste nulljoonteks, lõikeparalleelide vahel on kujutis vähendatud ja suurendatud väljaspool lõikeparalleele 65
kõrguskasv. Kaldtee arvutamiseks kasutatakse valemit: i = h/l *100, milles i on kalde protsent, h kõrguskasv ja l kaldtee pikkus. Näiteks kui TL=3000 ja EL=1238, siis h=1762. Kui on antud i (näiteks 7%), siis saab leida kaldtee pikkuse ehk l=h/i *100. Antud andmete põhjal l=1,762/7 *100=25,17m. Samuti saab leida kaldtee mahu, mille valemiks on antud juhul V=(l*h*4)/2=88,699m2. (4 on kaldtee laius). 63. Eesti Põhikaardi mõõtkavad. Digitaalversioonil 1:10 000, paberkaardil 1:20 000 64. Eesti Põhikaardi projektsioon. Eesti Põhikaart on Lambert-Estonia (L-Est) projektsioonis, mille arvutused põhinevad GRS-80 referentsellipsoidi parameetritel. Projektsiooni moonutuste vähendamiseks on kasutatud puutekoonuse asemel lõikekoonust. Lõikekoonuse puhul on kujutise mõõtkava õige lõikeparalleelidel, mis on ühtlasi moonutuste nulljoonteks, lõikeparalleelide vahel on kujutis vähendatud ja suurendatud väljaspool lõikeparalleele 65
65 -. · Punktide koordinaadid esitatakse plaani väljal paremal kirjanurgas Vormistus: · Raamjooned 2,5 cm x 1cm; · Põhja-Lõuna suund (txt h 4mm); · Kirjanurk (txt h 3mm; mõõdud 6mm x 30+60+30mm x 3 rida) Plaani koostamiseks tehakse järgmised tööd: 1. Koordinaatvõrgu konstrueerimine 2. Mõõdistamiskäigu punktide plaanile kandmine 3. Latipunktide plaanile kandmine 4. Plaani vormistamine. 24. Eesti Põhikaardi mõõtkavad. Digitaalversioonil 1:10 000, paberkaardil 1:20 000 25. Eesti Põhikaardi projektsioon Eesti Põhikaart on Lambert-Estonia (L-Est) projektsioonis, mille arvutused põhinevad GRS- 80 referentsellipsoidi parameetritel. Projektsiooni moonutuste vähendamiseks on kasutatud puutekoonuse asemel lõikekoonust. Lõikekoonuse puhul on kujutise mõõtkava õige lõikeparalleelidel, mis on ühtlasi moonutuste nulljoonteks, lõikeparalleelide vahel on kujutis vähendatud ja suurendatud väljaspool lõikeparalleele. 26
.. jooksul? – teekonnapäringud Milline on parim tee ...? – klassifitseerimispäringud Mis tüüpi on piirkond ...? – modelleerimispäringud Mis juhtub kui ...? GIS andmete kvaliteet *asukohatäpsus • atribuuditäpsus • loogiline õigsus • (andmete) täielikkus Asukohatäpsus näitab, kui täpselt on objektide asukoht GISis salvestatud. • Tihti luuakse GIS andmed olemasolevate paberkaartide digimise teel, sellisel juhul ei saa GISi asukohatäpsus olla parem kui paberkaardil. • Paberkaardi täpsuseks peetakse maksimaalselt 0.3 millimeetrit, mis näiteks 1:5 000 kaardi puhul võrdub 1.5 meetriga, 1:50 000 kaardi puhul 15 meetriga. • Kui GISi ei looda olemasolevate paberkaartide põhjal, siis tuleb arvestada andmete kogumise tehnoloogia täpsust (GPS) Atribuuditäpsus • GIS andmed salvestavad peale objektide asukoha ka nende kohta atribuutinfot. • Atribuutide vastavust tegelikule iseloomustab atribuuditäpsus.
andmeid töödelda ja esitada need kõigile ühiselt mõistetaval viisil. Kuna geograafias peab arvestama aja ja ruumi mõõtmega, siis kasutatakse siin mitmeid spetsiifilisi andmetöötlusviise. Ruumiandmete töötlemiskes kasutatakse kartograafilisi meetodeid: Uuritavaid objekte või nähtusi analüüsitakse vastavatel kaartidel. Tänapäeval kasutavad geograafid paberkaartide asemel digitaalseid ehk arvutikaarte. Arvutikaartidele saab rohkem infot mahutada. Paberkaardil on võimalik kajastageoinfosüsteemiksda vaid kindel hulk objekte või nähtusi, sest andmete pi,deval lisamisel muutub kaardi pilt nii kirjuks, et sellest pole võimalik enam aru saada. Arvutikaardile agaa saame panna kui tahes palju objekte või nähtusi ja jaga need kindlate tunnuste järgi kaardikihtideks. Arvutikaartidel on objektidele lisada nn varjatud informatsiooni, mis tavaliselt on esitatud
annaabi.ee 
