Ta ja teiste teadlaste, tööd panid aluse uuele ajastule füüsikas tuumaajastule. Tänu sellele said võimalikuks vähihaigete kiiritusravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv Aastal 1899 võttis Rutherford kasutusele terminid alfakiirgus ja betakiirgus, et tähistada kaht tüüpi kiirgust, mis väljuvad vastavalt tooriumist ja uuranist. Need kiirgused erinesid läbitungimisvõime poolest: alfakiirguse peatamiseks piisab juba paberilehest. 1900-1903 töötas ta koos Frederick Soddyga, kes pälvis 1921 Nobeli keemiapreemia, ja nad uurisid elementide muundumist üksteiseks. Rutherford näitas, et radioaktiivsus on aatomite lagunemise tagajärg. Rutherford märkas ka, et samast kogusest radioaktiivsest ainest laguneb pool alati konstantse aja jooksul, ja võttis kasutusele termini poolestusaeg. Ta töötas ka välja selle praktilise rakenduse, kasutades seda kellana, ja seda kasutades määras Maa vanuse. Maa osutus märgatavalt
ja Pierre Curie, Enrico Fermi ja Niels Bohri tööd panid aluse uuele ajastule füüsikas tuumaajastule. Tänu sellele said võimalikuks vähihaigete kiiritus ravi , tuumajõujaamad ja tuumarelv.Aastal 1899 võttis Rutherford kasutusele terminid "alfakiirgus" ja "beetakiirgus", et tähistada kaht tüüpi kiirgust, mis väljuvad vastavalt tooriumist ja uraanist. Need kiirgused erinevasid läbitungimisvõime poolest: alfakiirguse peatamiseks piisab juba paberilehest. 19001903 töötas ta koos Frederick Soddyga, kes pälvis 1921 Nobeli keemiapreemia, ja nad uurisid elementide muundumist üksteiseks. Rutherford näitas, et radioaktiivsus on aatomite lagunemise tagajärg. Rutherford märkas ka, et samast kogusest radioaktiivsest ainest laguneb pool alati konstantse aja jooksul, ja võttis kasutusele termini "poolestusaeg". Ta töötas ka välja selle praktilise rakenduse, kasutades seda kellana, ja seda kasutades määras Maa vanuse
Radioaktiivne kiirgus ja selle kasutamise võimalused Radioaktiivne kiirgus ● Tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel ● Samuti kergete tuumade ühinemisel vesinikupommi lõhkemisel ja tähtede termotuumareaktsioonis Radioaktiivsuse liigid Alfakiirgus ● Koosneb kahest osakesest - kahest prootonist ja kahest neutronist koosnevatest heeliumi aatomituumadest ● Rasked, suure laenguga ja aeglased ● Varjendiks piisab paberilehest Radioaktiivsuse liigid Beetakiirgus ● Koosneb beetaosakestest - kas elektronist või positronist ● Läbimisvõime alfaosakestest suurem ● Teisese kiirgusena tekib ka röntgenkiirgus ● Varjestamiseks piisab õhukesest metall-lehest, näiteks alumiiniumilehest. Radioaktiivsuse liigid Gammakiirgus ● Koosneb suure energiaga gammakvantidest ● Inimesele ohtlikuim tänu suurele läbimisvõimele ● Kuna gammakvandil puudub elektrilaeng, siis nad elektromagnetväljas ei pidurdu.
selleks, et täht hakkaks tööle termotuumakatlana.suure massiga tähti on vähe, enamiku tähtede mass on päikese massist väiksem.Üldiselt mida suurem mass, seda lühem eluiga.Üldiselt lõpetavad tähed oma elukäigu väikeste "kokkusurutud" moodustistena, valgete kääbuste, neutrontähtede või mustade aukudena.Enne seda aga paiskavad tähed suurema osa oma ainest laiali ja see saab tooraineks uutele tähtedele. Radioaktiivsuse liigid: Alfakiirgus: Piisab tavalisest paberilehest või mõnesentimeetrisest õhukihist, et kõik alfaosakesed põrkuks mõne ees seisva aatomi vastu ning ioniseeriks selle. Beetakiirgus: Beetakiirguse varjestamiseks piisab õhukesest metall-lehest. Gammakiirgus: Gammakvantide läbimisvõime on kõige suurem. gammakiirguse varjestamiseks kasutatakse tavaliselt hästi pakse pliiplaate. Tuumareaktsioonid: Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille
g-kiirgus. Gammakiirgus osutus eriti lühilaineliseks elektromagnetiliseks kiirguseks, mis koosneb footonitest. Footonitel puudub mass ja kõik elektromagnetilised kiirgused levivad vaakumis sama kiirusega kui valgus alfakiirgus kaks prootonit + kaks neutronit ehk He tuum Alfalagunemisel väheneb Massiarv (A) 4 võrra Laengu arv (Z) 2 võrra Tekib uue keemilise elemendi tuum Alati kaasneb ka gammakiirgus Alfaosake on He tuum Pole suure läbitungimisvõimega, varjestuseks piisab paberilehest Õhus teepikkus 1-2 cm Emiteeritakse suurte ebastabiilsete tuumade poolt Pole oluline ohuallikas Raske detekteerida beetakiirgus suure energiaga elektronid Beetalagunemisel qMassiarv (A) ei muutu Laengu arv (Z) suureneb/väheneb ühe võrra Beetaosake on Elektron Positron Tekib uue keemilise elemendi tuum Tavaliselt kaasneb ka gammakiirgus Läbitungivam kui alfa-kiirgus, kuid peatamiseks piisab nt. plekist Ohtlik väliselt silmadele ja nahale (suure energiaga beeta-osakesed)
Väikese mõjuraadiusega (tuuma läbimõõt). Tuumajõud seob nukleonid tuumas ühtseks ehk hoiab tuumaosakesed koos. Seoseenergia energia, mis tuleb tuumale anda selleks, et tuuma lõhkuda üksikuteks nukleonideks. Mida suurem on tuuma seoseenergia, seda stabiilsem ta on. Eriseoseenergia seoseenergia ühe nukleoni kohta. Radioaktiivsuse liigid: alfakiirgus, beetakiirgus, gammakiirgus, neutronkiirgus. Alfakiirgus väike läbimisvõime, inimesele ohtu, tõkestamiseks piisab paberilehest. Inimese sisse sattunud alfalagunev element võib olla ohtlik. Beetakiirgus läbimisvõime u 100 korda suurem kui alfakiirguses. Tõkestamiseks on vaja õhukest metall-lehte. Võib põhjustada inimesel kiirgustõbe, vähki või isegi surma. Gammakiirgus suurima energia ja sagedusega elektromagnetkiirgus. Varjestamiseks kasutatakse enamasti pliid. Neutronkiirgus kiiratakse vabu elektrone. Kõige ohtlikum radioaktiivne kiirgus. Tõkestamiseks on vaja väga palju kergeid aatomituumi
Neutronkiirgus on kaudselt ioniseeriv kiirgus, tema ioniseeriv toime tuleneb võimest tuuma ergastada ning lagunema sundida. Alfakiirgus Alfakiirgus koosneb alfaosakestest kahest prootonist ja kahest neutronist koosnevatest heeliumi aatomituumadest. Alfaosakesed on rasked, suure laenguga ja suhteliselt aeglased, mistõttu on tõenäosus, et nad oma teel mõne teise aatomi vastu põrkavad, suur. Piisab tavalisest paberilehest või mõnesentimeetrisest õhukihist, et kõik alfaosakesed põrkuks mõne ees seisva aatomi vastu ning ioniseeriks selle. Beetakiirgus Beetakiirgus koosneb beetaosakestest sõltuvalt lagunemise tüübist kas elektronist või positronist. Beetaosakeste läbimisvõime on alfaosakeste omast suurem. Aatomiga kokku põrganud beetaosakesed võivad neelduda aatomi elektronkattes tekitades negatiivse iooni või pidurduda aatomi elektronkatte negatiivses elektriväljas
Kasutatavaimad paberiformaadid on: A3 - 297×420 mm A5 - 148×210 mm A4 - 210×297 mm A6 - 105×148 mm 5 PABERI SÖÖTMINE Enamik printereid on varustatud mitmesuguste paberisöödu võimalustega - alates ühe poogna käsitsi söötmisest ja lõpetades poognate automaatsööturitega, mis võimaldavad mitmesajast paberilehest koosneva paki kasutamist. Lisaks sellele on võimalik printida ka teistest materjalidest andmekandjatele: lõõts- või rullpaberile, kiledele, ümbrikutele, lipikutele, kleebistele, isekopeeruvatele mitmeosalistele formularidele. Lõõts- ja rullpaber on tänapäeval jäänud kasutusse eeskätt eriotstarbeliste, sealhulgas kassa- ja etiketiprinterite puhul. Paberi valikul (eriti värviprindi korral) on selle sort (sile-, kriit-, läikpaber, kalka jne) eriti oluline,
C1 648x917 25,60x36,00 C2 458x648 18,00x25,60 C3 324x458 12,80x18,00 C4 229x324 9,00x12,80 C5 162x229 6,40x9,00 C6 114x162 4,50x6,40 C7 81x114 3,20x4,50 DL 110x220 4,33x8,66 C7/6 81x162 3,19x6,38 Paberi söötmine Enamik printereid on varustatud väga mitmesuguste paberisöödu võimalustega- alates ühe poogna käsitsi söötmisest (manual feed) ja lõpetades poognate automaatsööturitega, mis võimaldavad mitmesajast paberilehest koosneva paki kasutamist. Lisaks sellele on ette nähtud mitmesuguste muude materjalide, nagu lõõts- või rullpaber, kiled, ümbrikud, lipikud, kleebised, mitmeosalised formularid (multi-part forms) printimine. Lõõts- ja rullpaber on tänapäeval jäänud kasutusse eeskätt eriotstarbeliste, sealhulgas kassa- ja etiketiprinterite puhul. Paberi valikul on selle sort (sile-, kriit-, läikpaber, kalka jne.) eriti oluline, kuna eri tüüpi printerimudelid on selles suhtes väga tundlikud
suhteliselt väike võrreldes teiste ioniseerivate kiirguste osakestega, siis on tõenäosus suur, et läbi aine liikuv alfaosake põrkub koheselt mõne aatomi vastu ja ioniseerib selle. Tavaliselt on alfaosakesel piisavalt energiat, et tekitada oma liikumisteel terve kaskaad vabu elektrone. Kuna alfakiirgus ioniseerib ,,kohe ja kõike" alates kiirgumise hetkest, siis on alfakiirguse varjestamine lihtne. Tavaliselt piisab selleks õhukesest paberilehest, isegi inimnaha surnud rakud pidurdavad selle. Alfakiirgust kiirgav objekt ei ole inimesele ohtlik, neeldub täielikult juba 12cm jooksul (kuid alfaosakeste liikumiskiirus on umbes 15 000 km/h). Alfakiirgus on ohtlik ainult kiirgava ainega vahetu kokkupuute korral (nt allaneelamisel või sissehingamisel). Raske detekteerida. 29. kiirgus, millest koosneb, mõju inimesele ja kuidas seda kiirgust varjestada
......................261 MÕISTATUSLIK TÄHESTIK..............................................................262 MÕISTEKAART....................................................................................264 NUMBRITE SÜSTEEM.........................................................................265 OLEVUSED TEISELT PLANEEDILT.................................................268 PABERIST TORN..................................................................................270 PABERILEHEST RING.........................................................................272 PEIDETUD KOLMNURGAD..............................................................273 PILTIDE RIDA.......................................................................................275 PIRAADID.............................................................................................276 PROFESSOR...........................................................................................278
sigaretil jätkuks põlemiseks hapnikku. Need, kes kasutavad sigarette laengute paigaldami-seks, testivad tavaliselt neid korduvalt, et olla kindel, et nad ei kustu ja näha, kui kaua nad põlevad. Kui siga-reti põlemiskiirus on määratletud, on juba lihtne asi torgata hambaorgiga auk läbi sigareti vajaliku kauguseni ja laeng moodustunud august sisse toppida. AUK LAENGU TARBEKS Sama tüüpi asjanduse võib valmistada peenestatud puusöest ja paberilehest. Keerutage paber peenikeseks toruks ja täitke see söepulbriga. Tehke auk soovitud sügavuseni ja paigaldage laeng. Mõlemad otsad tuleb kinni liimida ja süüdatav ots enne süütamist tulemasina vedelikuka immutada. Väike annus püssirohtu täidab sama ülesande, kui see on puusöega segatud. Puusöebrikettidest moodustatud kett võib samuti hästi viitsüü-tena toimida, kui nad üksteist puudutavad, tuleb vaid otsmine põlema torgata. Ka viirukipulki, mida saab igast üllatuste- või
C5 162x229 6,40x9,00 C6 114x162 4,50x6,40 C7 81x114 3,20x4,50 DL 110x220 4,33x8,66 C7/6 81x162 3,19x6,38 Paberi söötmine. Enamik printereid on varustatud väga mitmesuguste paberisöödu võimalustega- alates ühe poogna käsitsi söötmisest (manual feed) ja lõpetades poognate automaatsööturitega, mis võimaldavad mitmesajast paberilehest koosneva paki kasutamist. Lisaks sellele on ette nähtud mitmesuguste muude materjalide, nagu lõõts- või rullpaber, kiled, ümbrikud, lipikud, kleebised, mitmeosalised formularid (multi-part forms) printimine. Lõõts- ja rullpaber on tänapäeval jäänud kasutusse eeskätt eriotstarbeliste, sealhulgas kassa- ja etiketiprinterite puhul. Paberi valikul on selle sort (sile-, kriit-, läikpaber, kalka jne.) eriti oluline, kuna eri tüüpi printerimudelid on selles suhtes väga tundlikud
annaabi.ee 
