Nad uurisid piiblit ja vanakreeka õpetlaste teoseid. Kreeka õpetlaste vaated ja piibli tõekspidamised ei langenud aga alati kokku. Kuulsaim skolastik oli Pariisi ülikooli professor, dominiiklane Aquino Thomas. Ristisõjad said alguse paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Teatud hetkest hakkas paavstlus ristisõja ideed kasutama feodaaltsivilisatsiooni-siselt, nii oma usuliste kui ka poliitiliste vaendalste vastu. Paavstikuuria lootis ristisõdadest topeltkasu: ristisõjad pidi suurendama paavsti autoriteeti ning suunama krislikust maailmast ja seega ka kiriku valdustest ja varadest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi jõudpingutused oma elujärje parandamiseks. Lisaks sooviti kontrollida Vahemere kaubandust. Ristisõdades taheti vabastada Jeruusalemmas asuv püha haud ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privileege.
Hiliskeskajgse kiriku ajalugu võib periodiseerida järgmiselt: -paavstid Avignosis, 1305-1378 -suur kisma ehk kirikulõhe, 1378-1409 -kirikukogude aeg, 1409-1447 1305. aastal valiti paavstiks Clemens V nime all Bordeaux' peapiiskop. Itaalias valitsev segadus, mille olid põhjustanud sealsed vaenutsevad poliitilised rühmitused, sundis vastvalitud paavsti oma Rooma-asumist edasi lükkama, kuni sellest lõplikult loobus, jäädes resideerima Avignoni. Avignonis resideerimise ajal paisus paavstikuuria bürokraatlik aparaat enneolematult ning kuuria sissetulekud kasvasid tänu mitmesugustele maksudele. Paavstide elu muutus luksuslikuks ja nad ei tahtnudki naasta Rooma. Kuid see kutsus esile usklike protesti: tema Roomast eemalviibimisest nähti sajanditepikkuse traditsiooni rikkumist. Rooma rahvas oli eriti rahulolematu sellepärast, et kaotas paavsti eemalolekuga need tulud, mida oli varem andnud Rooma saabunud palverändurite majutamine. 14
nonii.ristisõdade põhjused,1 ja 4 ristisõda,ristisõdade tagajärjed,pr.18aadel,rüütlite kasvatus,pr.24 vene riik ja kultuur 11.15.sajand.novgorodi maa eripära,pr.25 hussiitide liikumine,hussiitide sõjad Ristisõdade põhjused Ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku "püha sõja" doktriinist ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Paavstikuuria lootis ristisõdadest kahekordset kasu: ühest küljest pidid need suurendama paavsti kui Püha Peetruse mantlipärija autoriteeti ning teisalt suunama kristlikust maailmast ja seega ka kiriku valdustest ja varadest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi jõupingutused oma elujärje parandamiseks. Lisandus Itaalia kaubalinnade, eelkõige Genova, Pisa ja veneetsia soov kontrollida Vahemere kaubandust. Ristisõdades oli segiläbi usuline vaimustus ja
Muistse vabadusvõitluse sõjalise allajäämise põhjused võisid peituda madalamas operatiiv- ja strateegilise taseme sõjakunsti valdamises. Veel on suur roll taktikaliselt uudse ning harjumatu, tugeva moraali ja väljakujunenud sõjalise distsipliiniga vaenlasega vastakuti seismises. Kuid sellega saadi enamasti hakkama ja ei ole võimalik lugeda otseseks allajäämise põhjuseks kuna uudne vastane ei suutnud oma ülekaalu sõja algusaastail täieliselt ära kasutada. Osaliselt paavstikuuria, ent eriti kohalike Põhja-Saksa piiskopide toel võeti ette suurejooneline ristisõda ning sajakonna aasta jooksul (12. sajandi lõpust 13. sajandi lõpuni) alistati ja ristitigi kõik Läänemere idakalda rahvad, välja arvatud leedulased. Kokku on seda ettevõtmist hakatud kutsuma Liivimaa ristisõjaks. Eestlastega seotud sündmuste põhiliseks ajalooallikaks on kaasaegse Saksa preestri (Läti) Henriku kirjutatud Liivimaa kroonika
Riia piiskopi tiitlit. Riiast kujunes ristisõjas liivlaste ning eestlaste vastu üks olulisimaid tugipunkte. 11. Eestlaste muistne vabadusvõitlus Liivimaa ristisõjas Eestlaste alistamine 13. sajandi alguses oli osa suuremast kampaaniast Läänemere idakalda rahvaste vastu, kes olid viimased ristimata paganad kristlikus Euroopas. Paavstikuuria toel, ent kohalike Põhja-Saksa piiskopide ja Taani vaimulike ja ilmalike võimude initsiatiivil võeti ette suurejooneline ristisõda ning sajakonna aasta jooksul (12. sajandi lõpust 13. sajandi lõpuni)alistati ja ristitigi kõik Läänemere idakalda rahvad, välja arvatud leedulased.Kokku on seda ettevõtmist hakatud kutsuma Liivimaa ristisõjaks. Eestlastega seotud sündmuste põhiliseks ajalooallikaks on kaasaegse saksa preestri Henriku kirjutatud Liivimaa kroonika
naaberaladega. Hinnang üldistele arengutele perioodi jooksul historiograafias. Eesti keskaeg 1500-1550. Mujal 500-1500 algas veidi hiljem, kui Lääne-Euroopas. Siis kui meil siin keskaeg algas, oli lääneeuroopas juba kõrgekeskaeg. Naaberalade, nt lätialadega on meil sarnane käsitlus. Allikad ja arhiivid. Põhilised allikapublikatsioonid: Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch, Acten und Rezesse der livländischen Ständetage. Saab paavstikuuria andmetest Vatikanis üht-teist. Lisaks sellele ka Saksa Ordu andmeid, aga nendega on ka probleem, sest kõik ei ole säilinud, üks moment jõudis see arhiiv Rootsi ja suuremas osas hävis kuningalossi tulekahjus. Mitte säilimise põhjus seiseb selles, et kui tuleb kuskil sõda, siis arhiiv on asi, mis esimeste seas likvideeritakse, kuna on sseda parem, mida vähem vaenalne meie kohta teab. Seetõttu on ka palju kaudma läinud. Palju on Venemaal, aga seal on ligipääs
12. sajandi lõpukümnenditel Väina (Daugava) äärsetel liivlaste ja latgalite aladel alguse saanud saksa ekspansioon jõudis Eestisse 1208. aastal, mil ristisõdijad rüüstasid Lõuna-Eesti tähtsa keskuse Otepää linnuse Veelgi varem, 1206. aastal, olid taanlased, kelle väge juhtis Lundi peapiiskop Anders Sunesen, üritanud edutult kinnitada kanda Eesti suurimal saarel, tihedalt asustatud ja jõukal Saaremaal. Paavstikuuria ja Euroopa ristisõdijate roll Liivimaa (umbes tänapäeva Eesti ja Läti ala, mida ajalookirjanduses on nimetatud ka Vana-Liivimaaks) hõlvamisel on vastuoluline. Paavstil, kes soovis laiendada katoliku kiriku mõju ida suunas, pidades silmas ka kreekakatoliku alasid, puudus selleks praktiline sõjaline jõud. Samaaegselt muutsid muhameedlaste tugevnenud rünnakud ristisõdijate positsiooni Pühal Maal üha ebakindlamaks ning vallutusenergia
Paavst kui maahärra ,,Peetruse Penn" oli pearahamaks, mis läks paavstile. Terve euroopa peale olid sealt saadavad tulud küllaltki märkimisväärsed. Serviid (Servitium commune) - üldine lõiv, mida tuli maksta vaimuliku ametisse määramise eest. Kuni kolmandik aasta palgast. Annaadid olid aasta sündmuste üleskirjutised/protokollid. Aastaraamatud. Paavstide spooliumiõigus tähendas, et kuuria juures surnud kõrgemate vaimulike pärand läheb paavstile. Paavstikuuria roll benefiitside jagamisel hiliskeskajal Benefiitside kumulatsioon Kantseleitaksid Prokuraatorid - kiriku majandusjuhatajad. Vaimulikupühitsused Vaimulikkond on üles ehitatud hierarhiliselt. Paralleelselt on olemas kaks hierarhiat. Pühitsuste hierarhia ja ametlik hierarhia. Pühitsus on see, mis annab meelevalla. Pühitsus tuleneb apostelliku suksessiooni ideest. Pühitsusi on mitut liiki, jagunevad madalateks ja kõrgemateks pühitsusteks
annaabi.ee 
