Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"paastude" - 9 õppematerjali

Perekonna õpetus Keskaeg
4
docx

Perekonna õpetus Keskaeg

selle ellujäämist tagada. Siinsetel aladel peeti tihti lahinguid ning sageli pidid talupojad sõtta minema või hukkusid muidu lahingutegevuse tagajärjel. Rahvaluules on vähe juttu armastusest ja kui seda mainitaksegi, siis vihjamisi. Keskaegne suhtumine seksuaalsusesse oli kahene. Ametlik kristlik moraal hindas askeesi ja mõistis hukka seksuaalsuse. Seksuaalsust õigustas ainult sugu jätkata. Seksuaalsust piirati. Vahekorda võis astuda kindlatel aegadel ajal aastas, näiteks paastude ja pühade ajal. Askeesi kõrval eksisteeris ka nn karnevalikultuur ( katoliku kiriku paastueelne rahvapidu, mil maske kandes ja ümber riietudes võis endale lubada tavalisest veidi vabamat käitumist), mis lubas mõnede pühadega seoses alasti keha välja näitamist ja tunnete avalikku välja näitamist. Keskaja perekond elas tihedalt koos oma perekonnaga väikestes ruumides. Lapsed viibisid täiskasvanutega pidevalt koos ja jälgisid mida nad tegid ning kuulasid ka nende jutte pealt

Inimeseõpetus → Perekonnaõpetus
4 allalaadimist
Perekond Keskajal
5
docx

Perekond Keskajal

Meestesse, kes abielu rikkusid ei suhtutud nii halvasti kui naistesse, lisaks said ka lapsed suure karistuse. Neid pilgati, et nad olid sündinud patus ja et nende ema oli reetnud nende uue 2013 perekonna. Keskaegne suhtumine seksuaalsusesse oli kahene.Ametlik kristlik moraal mõistis hukka nii seksuaalsuse ,kui himud.Suguelu õigustas ainult vajadus sugu jätkata.Seksuaalsust piirati rangete keeldudega astuda vahekorda paastude ja pühade ajal.Valitses arvamus, et naise seksuaalsus on suurem ,kui mehel, et naine ei suuda vastu seista kiusatustele ja et mees peab naist hoolikalt valvama.Meeste seksuaalsust ei eitatud,kuid seda ei pandud pahaks.Keskajal peeti ka loomulikuks ,et noored näitasid välja enda seksuaalseid huvisid ja soove-valitses üldine arvamus , et noorus on iga , kus inimesed ei suuda oma seksuaalseid huve veel alla suruda. naised sünnitasid keskajal väga noorelt , seetõttu oli ka naiste keskmine

Ajalugu → Ajalugu
25 allalaadimist
Perekonnaõpetus
2
doc

Perekonnaõpetus

võimelised olid. Sageli arvati, et karm kasvatus ja sagedased füüsilised karistused kodus on lapse arenguks siiski veel liiga leebe. Nii peeti õigeks anda laps kasvatada sugulastele või hõimlastele. Juba enne 10. eluaastat anti laps võõrasse perre kasvatada Seksuaalelu- suhtumine seksuaalsusesse oli kahene, oli ametlik kristlik moraal, mis mõistis hukka seaksuaalsuse kui ka himud, suguelu õigustas vaid soo jätkamine, seksuaalsust piirati rangete keeldudega astuda vahekorda paastude ja pühade ajal. Esines ka kö karnevalikultuur, mis lubas seoses mõnede pühadega alasti keha näitamist ja tunnete avalikku väljendamist. Valitses arvamus, et naise seksuaalsus on suurem kui mehel, et naine ei suuda seista vastu kiusatustele niivõrd, kui seda suudab mees. Keskajal peeti loomulikuks, et noored näitasid välja seksuaalseid huve ning soove. UUSAEG Kodu roll- kodu ning perekonna roll ühiskonnas ja kasvatuses tõusis Vallalisust peeti vääraks, abielu tähtsus tõusis

Ühiskond → Perekonnaõpetus
100 allalaadimist
KESKAJA NAISE ELU JA HARIDUS
7
docx

KESKAJA NAISE ELU JA HARIDUS

6. sajandi kloostrikoolide õppekoormusest räägivad Arles'i Cesariuse eeskirjad nunnakloostritele. Nunnakloostritesse tuli eeskirjade järgi võtta eelistatult neid tüdrukuid, kes juba tundsid tähti ja kõik pidid lugema õppima. Alati pidi üks õdedest kõva häälega ette lugema, samal ajal kui teised töötasid kuni kolmanda kanoonilise hetkeni. Kui ei loetud, tuli vaikuses meenutada Piibli õpetust. Õdedel tuli keskenduda ka raamatute kopeerimisele psalmide ja paastude, vigiliate ja lugemise vahel. Nõudmised oli veelgi kõrgemad hilisemal keskajal. Parimates kloostrikoolides õpetati lisaks grammatikale, retoorikale ja didaktikale ka Piiblit, kirikuisasid, muusikat ja sageli ka meditsiini algeid. Õpetust jagati ka mitmetes praktilistes oskustes nagu käsitööoskus või aiapidamine. Haritud naisfiguure keskajal Hortswitha Hrotswithat, Gandersheimi benediktiinlaste kloostri nunna, võib pidada

Ajalugu → Ajalugu
22 allalaadimist
Keskaja naine
11
doc

Keskaja naine

6. sajandi kloostrikoolide õppekoormusest räägivad Arles'i Cesariuse eeskirjad nunnakloostritele. Nunnakloostritesse tuli eeskirjade järgi võtta eelistatult neid tüdrukuid, kes juba tundsid tähti ja kõik pidid lugema õppima. Alati pidi üks õdedest kõva häälega ette lugema, samal ajal kui teised töötasid kuni kolmanda kanoonilise hetkeni. Kui ei loetud, tuli vaikuses meenutada Piibli õpetust. Õdedel tuli keskenduda ka raamatute kopeerimisele psalmide ja paastude, vigiliate ja lugemise vahel. Nõudmised oli veelgi kõrgemad hilisemal keskajal. Parimates kloostrikoolides õpetati lisaks grammatikale, retoorikale ja didaktikale ka Piiblit, kirikuisasid, muusikat ja sageli ka meditsiini algeid. Õpetust jagati ka mitmetes praktilistes oskustes nagu käsitööoskus või aiapidamine. Hrotswithat, Gandersheimi benediktiinlaste kloostri nunna, võib pidada Saksamaa naiste loova kirjandusliku kultuuri rajajaks

Ajalugu → Ajalugu
120 allalaadimist
Reformatsioon Lääne-Euroopas
15
doc

Reformatsioon Lääne-Euroopas

Erasmus. Mõnda aega töötas ta preestrina Claruses ning peale seda Zürichis, kuid enne Zürichisse asumist, 1516. aastal, osales ta sveitslaste välipreestrina lahingus Prantsuse vägedega ning see, sveitslastele suure kaotuse toonud lahing, mõjutas teda välja astuma palgasõdurluse ja üleüldse sõja vastu. 1522. aastal avaldas Zwingli oma esimese reformaatorliku kirjutise ,,Toitude valimisest ja vabadusest", mis oli suunatud paastumise vastu, sest paastude pidamine olevat kristlusega vastuolus. Samuti tahtis ta kaotad tsölibaadiseadused ning vaidlustas patukaristuse kustutamise, pühakukummardamise ja muidki katoliku kiriku reegleid ja tavasid. Igal hommikul pidas Zwingli jumalateenistust, mis algas Piiblist mingi teksti ettelugemisega, lisaks levitas ta oma vaateid trükiste kaudu. Kuigi ta esitas ka Lutheri seisukohti, ei võtnud ta Lutheri õpetust kunagi tervikuna omaks. 1523

Ajalugu → Ajalugu
99 allalaadimist
USUNDID
8
pdf

USUNDID

usuteaduse professor MARTIN LUTHER ( 1483 - 1546). 1517. aasta 31. oktoobril naelutas ta kiriku uksele oma 95 teesi, millega ta astus välja patukustutuskirjade müügi vastu. Luterlus ei pea kirikut ja vaimulikkonda Jumala ja inimeste vahendajaiks. Iga kristlane on iseenda preester. Luterlikus kirikus lihtsustati jumalateenistuskorda. Jäid vaid emakeelne jutlus ja laulmine ( oreli saatel või ilma). Kaotati kloostrid, munga- ja nunnaseisus, pühakute ja pühapiltide austamine, paastude ja palverännakute nõue. Et saada täieõiguslikuks kiriku liikmeks, tuleb läbi teha leer. Enne leeri õpitakse nn leerikoolis tundma tähtsamaid usutõdesid. Ainult leeritatud luterlased saavad osaleda armulaual, ainult neid võib laulatada ning ainult nemad võivad olla ristivanemaiks ( vaderiteks). Luterlus on küll protestantismi suurim, kuid mitte ainuke haru : 1. Käremeelsemalt kui Luther töötasid usupuhastuse heaks Zürichi jutlustaja Jean CALVIN

Ühiskond → Avalik haldus
26 allalaadimist
Perekonna ajalugu
6
pdf

Perekonna ajalugu

Lauludes väljendub ka poja kui väärtusliku tööjõu eelistamine tütrele. Tarvastu rahva laulus ,,Tütar vette" läheb ema vastsündinud tütart uputama, sest esa käsk viia vesile, / veli laske laine'esse, kuna tütrest polnud maja pidamises kasu loota. Keskaegne suhtumine seksuaalsusesse oli kahene. Ametlik kristlik moraal hindas askeesi ja mõistis hukka nii seksuaalsuse kui himud. Suguelu õigustas ainult vajadus sugu jätkata. Seksuaalsust piirati rangete keeldudega astuda vahekorda paastude ja pühade ajal. Askeesi kõrval eksisteeris aga nn karnevalikultuur*, mis lubas seoses mõnede pühadega alasti keha näitamist ja tunnete avalikku väljendamist. Igapäevaelus võis tajuda nende kahe vastandliku kultuuri segu: elati tihedasti koos väikestes ruumides, privaatsuseks polnud võimalust, keha funktsioone ei varjatud tegelikkuses ega vestlustes. Lapsed viibisid peaaegu pidevalt koos täiskasvanutega ja jälgisid kõike, mis

Inimeseõpetus → Inimeseõpetus
47 allalaadimist
Eesti imetajad eksami kordamismaterjal
34
docx

Eesti imetajad eksami kordamismaterjal

ligi.  Tema veri seob hapnikku väga efektiivselt.  Hambad on pruunid, see on näriliste seltis üks tunnus.  Tal on hambaid 20, aga lõikehambaid 4, mis on pruunid.  Närides ta lühendab ja teritab hambaid.  Kobras on 100% taimetoitlane – puukoort, puuvõrseid ja rohttaimi.  Kaalub 20-30 kg. Küttimine  Hea liha.  Nahk on väga ilus ja kõva.  Kopranõre on paljude haiguste vastu.  Kütitakse ka usu pärast. Paastude ajal ei sööda liha, kuid tohib süüa kala. Peetakse kobrast kalaks, sest ta elab vees.  Praegu kütitakse, et teda hoida vaos ning mitte lasta levida kohtadesse, kus inimene metsa peab ja põllumajandust teeb.  Praegu võib kasutada tulirelvi või kohe surmavaid raudu. Eluviis  Tõenäoliselt on tegemist kõige rohkem elupaiku muutev loom.  Loom, kes võitleb loodusliku tasakaalu eest.  Tamme ehitab enamasti haavaokstest, -kaigastest.

Bioloogia → Bioloogia
30 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun