Isaste kehapikkus on 165-260 cm, mass umbes 300 kg. Emased on pisut väiksemad, kehapikkus 155-190 cm, mass 150-200 kg. Koon on neil pikk ja sirge, sõõrmed on väga suured ja asuvad lausa koonu juures. Karvastik on suuremalt osalt hall. Toitumine Hülged toituvad peamiselt kaladest, keda nad püavad kuni 70 meetri sügavuselt merest. Võib süüa ka kaheksajalgasid ning homaare. Keskmine päevane toidukogus on 5 kg, kuid hülged ei söö iga päev ning paaritumisajal üldse paastuvad. Sigimine Hallhüljes on pikaealine imetaja, kes sünnitab aastas ühe, väga harva kaks 10-12 kg kaaluvat poega. Imetamisperiood kestab 17-19 päeva, selle aja jooksul võtavad pojad kaalus juurde 30-40 kg. Pärast võõrutamisperioodi vahetavad pojad titekarva päris karva vastu. Iseseisvalt hakkavad liikuma pojad 1-2 kuuselt. Pojad tavaliselt sünnivad Kasutatud kirjandus http://www.miksike
Sipelgas(Formicidae) Kadri Kuusk 8.a Sipelgas Sipelgas kuulub lülijalgsete hõimkonda, putukate klassi, kiletiivaliste seltsi ja sipelglaste sugukonda. Nad on putukad, keda saab teistest eristada rindmikku ja tagakeha ühendava peenikese liigendi järgi. Tiivad on tavaliselt ainult noortel isas- ja emassipelgatel paaritumisajal (pulmalend). Sipelgatel on teravad lõuad ning suuremal osal pole astelt. Enesekaitseks pritsivad nad mürki. Neid on olemas rööv-, taim- ja segatoidulisi liike. Maailmas üle 20 000 liigi, Eestis 54 liiki. Eluiga lühike, pool kuni kaks aastat, olenevalt tööst. Eesti sipelgad Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased Väikesed mustad, pruunid võikollased murelased Punakad raudsikud Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad
Soome lahes on teada ainult kaks pidevalt kasutatavat lesilat - Uhtju ja Malusi saar. Eestis on umbes 1700-1900 isendit. Hallhüljeste arvukus tähtsamatel kogunemisaladel kevadise karvavahetuse perioodil 1989- 2000. 5 TOITUMINE Hülged toituvad peamiselt kaladest, keda nad püüavad kuni 70 meetri sügavuselt merest. Võib süüa ka kaheksajalgasid ning homaare. Keskmine päevane toidukogus on 5 kg, kuid hülged ei söö iga päev ning paaritumisajal üldse paastuvad. 6 SIGIMINE Sigimise aeg on veebruarist märtsini. Emased tulevad kõigepealt rannikule või rannaäärsetele laidudele sünnitama ning alles pärast seda algavad uued pulmad. Isased tulevad kaldale, et saada parim paaritumispositsioon. Võitlusi on vähe ning vanemad isased saavad parimad kohad automaatselt endale. Tiinusperiood kestab hüljestel 11 ja pool kuud, mille hulka kuulub kolmekuuline ooteperiood
Vastsündinud pandapoeg 218 grammi PÕHIANDMED Nimetus: bambuskaru Liikide arv: 1 Sugukond: Ursidae (karulased) Selts: Carnivora Õla kõrgus: 120-150 cm Täiskasvanu kaal: 75-160 kg Levik: Kesk-Hiina Elupaik: mägimetsad Toit: bambusevõrsed- ja juured, lillesibulad, mahlakad rohttaimed; väga vähesel määral ka kala ja haruharva pisikesed või veidi suuremad imetajad Ühiskondlik struktuur: üksildane, välja arvatud paaritumisajal Tiinus: 3-5 kuud Poegi tiinuse kohta: reeglina 1, vahel 2, harva 3; ellu jääb vaid 1 Sünnikaal: 95-130 g; harva 150 g Eluiga: kuni 30 aastat (loomaaias) Säilimise staatus: inimtegevuse; jahipidamise ja elupaikade hävitamise tõttu ohustatud liik Kasutatud kirjandus : http://www.hip.ee/080806/esileht/valisuudised/212318_foto.php#33 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/bambuskarud_pandakarud_getter.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Hiidpanda http://miksike
Muide- vanad leopardid söövad ise raipeid. Üksikud isendid spetsialiseeruvad koerte, kasside ja kariloomade murdmisele. Kui leopard on ära söönud, suundub ta esmalt veekogu äärde, et juua. Mõnedele leopardidele maitseb teatud saak, mida nad järjekindlalt eelistavad. Lõpuks tuleb ka leopardide hulgas- kuigi harvem kui lõvide ja tiigrite seas- ette inimsööjaid. Kuigi jultumuse poolest rünnata inimest ületab leopard mõnikord isegi lõvi ja tiigri. Paljunemine Paaritumisajal saavad muidu eraklikud isas- ja emasloomad kokku ning veedavad üheskoos kuus-seitse päeva. Kui emasloom on valmis paarituma, annab ta sellest teada tugeva uriinihaisuga, mille ta puutüvele märgistab. Kohe peale paaritumist naaseb isasloom oma territooriumile tagasi ning ei tunne poegade sündimise vastu mitte vähimatki huvi. Leopardide tiinus kestab lühikest aega- 3 kuud. Kui tiinusperiood oleks pikem, raskendaks see emasloomal jahipidamist. Emasloom
suundunud (esiloivad on suhteliselt lühikesed). Loibadel on üsna tugevad küünised. Kõrvalesti ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva ja ninaavad. Hülged elavad väikeste rühmadena, söövad kalu ja veeselgrootuid. Talvel teevad nad jäässe nn. rindauke, mille kaudu tulevad jää peale. Häälitsevad haukuvalt või möögivalt möirates, poegivad kuival märtsikuus. Poegadel on hele pehme karv. Paaritumisajal ja kesksuvel koonduvad hülged rühmadena lesilaisse. Looduses võib neid näha talvel jääpankade vahel või suvel lesilas (mõnel väikesel rahul või laiukesel), pelgavad inimesi. Kaselott Kaselottide isas- ja emasloomad erinevad üksteisest mõõtmete poolest. Isased võivad kasvada 1618 meetri pikkuseks ja kaaluda kuni 50 tonni, emasloomad võivad kasvada aga 1214 meetri pikkuseks ja kaaluda kuni 25 tonni.Ulatusliku vaalapüügi tagajärjel on vähenenud tunduvalt
Delphinus delphis esineb mandrilava kohal, eriti kohtades, kus on kõrge merepõhja reljeef, kuid põhiliselt avameres (Culik, 2010). 4.2 Seltsingulisus Delfiinid elavad tavaliselt suurte rühmadena hüppeid ja plätsatusi on näha ja kuulda märkimisväärselt kauguselt. Karja suurus ulatub paarikümnest kuni üle 10 000. Tihti tõusevad mitmed grupi liikmed koos pinnale. Rühmade suurus varieerub hooajati ja vastavalt päevaajale (Culik, 2010). Paaritumisajal on näha ka suguküpsete emaste ja isaste seltsinguid (Warnau, 2004). On tavaline, et delfiinid on seostunud ka teiste vaalalistega. Ujudes ja sukeldudes järgivad delfiinide rühmad ookeani põhja reljeefi, samuti teatud kalaliikide populatsioonide hooajalisi rändeid (Bahuguna, 2010). Hirmunult koonduvad loomad tihedalt kokku (Culik, 2010). 4.3 Sigimine Harilike delfiinide suguküpsus saabub vastavalt emastel 5 12 aasta vanuselt ning isastel 9 -13 aasta vanuselt (Warnau, 2004)
Kirjeldus Tiibade siruulatud on 185-205cm. Valgest-toonekurest on ta väiksem ning eristatav musta kaela ja tiibadega allpool. Vanem lind on rinnast sabaaluseni valge ja kogu muu sulestik on must ja tugeva purpurrohelise metalliläikega. Jalad ja nokk on punased. Noorem lind erineb tumepruuni sulestiku ning jalad ja nokk on oliivrohelised või hallikasroosad. Alles teiseks eluaastaks muutub noorel linnul nokk punaseks. Samuti pole ka vanemal linnul koguaeg nokk punane. Paaritumisajal muutub nokk erkpunaseks, talvel ja rände ajal on nokk pruunikam. Toitumine Põhitoiduks on igasugused kahepaiksed ja kalad, keda püüab meelsasti väikestest metsajõgedest ja kraavidest. Harvem kohtab saaki püüdmas järvede, kalatiikide, madalas mere ja niitude lähedal. Isalinnud võivad toitumiseks lennata 25km kaugusele pesast. Pesitsemine Must-toonekurg on rändlind. Isalinnud saabuvad enne emalinde ning korrastavad pesasid. Korras pesaga loodavad isased võita emaste poolehoiu
hüljeste tagaloivad pöialiigeste kohalt ette, vaid on kogu aeg taha suundunud (esiloivad on suhteliselt lühikesed). Loibadel on üsna tugevad küünised. Kõrvalesti ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaavad. Hülged elavad väikeste rühmadena, söövad kalu ja veeselgrootuid. Talvel teevad nad jäässe nn. rindauke, mille kaudu tulevad jää peale. Häälitsevad haukuvalt või möögivalt möirates, poegivad kuival märtsikuus. Poegadel on hele pehme karv. Paaritumisajal ja kesksuvel koonduvad hülged rühmadena lesilaisse. Looduses võib neid näha talvel jääpankade vahel või suvel lesilas (mõnel väikesel rahul või laiukesel), pelgavad inimesi . Hallhüljes on kuni 2,6 m pikk ja kuni 300 kg raske. Paljuneb aeglaselt ning on tundlik saastainete suhtes, sellepärast on ta muutunud haruldaseks. On kantud maailma Punasesse raamatusse. Viigerhüljes ja hüljeste elu ohustavad tegurid:
Pluss: Liiki vaadeldakse koosmõjus tiste liikidega. Miinus: Kallid uuringud Liigi terviklikkus Ristumisbarjäärid: 1) Presügootsed: a. Sarnased liigid täiesti erinevates levilates (nt. Aafrika elevant ja India elevant) b. Erinevused paljunemisaegades ja kohtades (Saaremaal 2 liiki leedreid, mis õitsevad eri aegadel) c. Etoloogiline erinevused loomade käitumises paaritumisajal (rituaalsed liigutuse, häälitsused, lõhnad, värvid). Kehtib "ühe miinuse printsiip" d. Suguelundite sobimatus (putukatel) e. Sugurakkude hukkumine 2) Postsügootsed organismile energeetiliselt oluliselt kulukamad: a. Mikroabordid (isane mink, emane Euroopa naarits ristuvad, viljastuvad, aga hübriidnaaritsaid ei tule) b. Hübriidide steriilsus (muul eeslitäku ja hobusemära hübriid) c
1963. aastal kirjutati artikkel ,,ühe semantilise teooria struktuur", kus näidati, et semantikal (tähendusel) on kindel loogika ja see on semantika loogika teadmine ja sellega edukas opereerimine kuulub meie keele oskustele. Meil on sõna bachelor mis võib tähendada inglise keeles 1) noor rüütel, kes teebib teise rüütli vapi all; 2) keegi kellel on kõige madalam akadeemiline kraad; 3) mees kes pole kunaigi abiellunud; 4)noor meeshüljes, kellel pole võitluspartnerit paaritumisajal. Mis on neil kõigil ühist ühine on loogika. Semantika II Referentsiaalne (osutav) semantika · Osutus kui indeks (index) · See, too · Mina, sina (meie, teie) · Siin, seal · Nüüd, siis · Need sõnad on väga tähtsad, neil pole tähendust nad ei tähenda üldse mitte midagi, nad annavad meie kõnele kardinaalistiku. Keskpunktis on: mina siin praegu, ühes joone
annaabi.ee 
