näituseringidesse tuli ühtlasem tüüp. Kahjuks jäid teatud erinevused Põhja ja Lõuna kuldsete retriiverite vahel püsima. 4 Tõu jõudmine Põhjamaadesse Esimesed kuldsed retriiverid jõudsid Rootsi enne teist maailmasõda, kui neist info on üsna puudulik. Teada on,et proua Charlesworth saatis 1927. aastal emase koera nimega Noranby Juno Rootsi, kes sai paaritatud 1929. aastal Inglismaalt toodud koeraga. Alates 1950. aastast algas kuldsete retriiverite kasvatus Rootsis kui K-G Zettersten ja Ulla ja Sune Nilsson tõid emase koera Barthill Funny Inglismaalt, kes oli paaritatud Strelley Starlightiga. Suurem osa kuldsetest, kes on Rootsist pärit põlnevad sellest pesakonnast. Eestis sündis esimene pesakond 1998. aastal. Koeri on ka teistest riikidest sisse toodud - Soomest, Rootsist, Leedust, Lätist, Venemaalt ja Inglismaalt.
Vanematel on raskem oma lapsi mõista, kuna nad ise olid sama vanana teistsugused ja elasid teistsugust elu. Kiindumus* on kahe inimese vaheline emotsionaalne side, mis hoiab inimesi koos emotsionaalselt ja füüsiliselt, toetades suhte püsimist. Dopamiin on neurotransmitter ehk virgatsaine. Serotoniini madal tase põhjustab sundmõtlemist, mis on romantilise armastuse keskne tunnus. Vasopressiin vabaneb isaste loomade ajudes paaritumise ajal ja innustab isaseid ka edaspidi paaritatud emasega läbi käima. Oksütotsiin tekkib kõikidel emastel imetajatel sünnitamise käigus. See kutsub esile emaka kokkutõmbed ja stimuleerib rinnanäärmeid piima tootma. Orgasmi ajal tõuseb meestel vasopressiini ja naistel oksütotsiini tase tohutult. Seksuaalsuse kontekstis on absolutistlik mõtteviis selline, mis pooldab seksuaalelu alguse edasilükkamist kuni ametliku abielu sõlmimiseni. Relativism on mõtteviis, mille puhul langetatakse otsus sõltuvalt konkreetsest olukorrast.
territooriumid: paarumiseks vajalikud veelombid, pesaõõnsused, seal leiduv toit või järglased mis ongi ressursid. Parim käitumine on selline, mis antud tingimustes kõige rohkem ära tasub. Paljud loomad (rasvatihased, metsakuklased) kaitsevad teatud piiratud alasid ehk territooriume, kus vajalikud ressursid paiknevad. Teised valvavadki vaid ressursse, raiskamata jõudu terve territooriumi kaitse peale. Nii valvab sebra oma joogikohta, vesikirp paaritatud emast, koer oma konti. Ressursside jaotusviisi, kus ühed konkurendid (tugevamad ja konkurentsivõimelisemad) haaravad omale osa maa-aladest või ressurssidest ja jõuavad neid edukalt teiste eest kaitsta, nimetatakse despootlikuks jaotamiseks. Nii jagunevad konkurendid omanikeks ja mitteomanikeks. Näiteks joogikoha omanikust sebratäku juurde koguneb terve haarem märasid, mitteomanikest isased võivad kauneid
Vana-tori hobuse baastõu tori hobuse loomisel pöörati küllaldast tähelepanu päritavatele vigadele, puudustele ja haigustele. Seetõttu on niisugused haiguslikud nähud, nagu pätk, mõigasluu, jänesekand, kõrivilistlus jt muutunud haruldasteks. Ka südame ja kroonilisi kopsuhaigusi esineb vähe (kui need ei ole tingitud halbadest pidamistingimustest). Vana-tori hobuse viljakus on hea. Tänapäevaseid andmeid ei ole, või need ei ole usaldusväärsed, sest noori märasid on vähe paaritatud ja samas on püütud tiinestada suurel hulgal vanu märasid, kes ei ole tiinestunud. 3 Kasutatud kirjandus: http://www.vana-torihobune.ee/ 4
BLUP – mis asi see on. BLUP (parim lineaarne tõepärane) -meetod -- põllumajandusloomade geneetilise aretusväärtuse hindamise rahvusvaheline lineaarse võrrandsüsteemi lahendamise standardmeetod, kus hinnatavate tunnuste kõrval arvutatakse samaaegselt ka seda tunnust mõjutanud keskkonnategurite väärtused. (BLUP) isa mudel – mis asi see on ja kuidas ja kellele abil aretusväärtusi hinnata saab? Isa mudel hindab geneetilise efektina isa mõju, eeldades vaikimisi, et kõik isad on paaritatud populatsiooni keskmiste emadega ning emad pole omavahel sugulased. Mis põhimõtte alusel isa mudelist päritavuskoefitsienti hinnatakse? BLUP meetodi omapäraks tuleb lugeda asjaolu, et samaaegselt loomade geneetilise väärtuse hindamisega arvutatakse ka fikseeritud efektide väärtused. Võrrandisüsteemi moodustamiseks tuleb teada tunnuse päritavuskoefitsienti, täpsemalt päritavuskoefitsiendi arvutamiseks vajalikke geneetiliste efektide ja jääkefektide variatsioone (dispersioone).
1,39 talle ning 8-nädalaste tallede kehamass oli jäär- ja utt-üksiktalledel vastavalt 26,3 ja 24,5 kg ning kaksiktalledel vastavalt 20,0 ja 18,8 kg. Uttede villatoodang oli keskmiselt 3,54,5 kg, villapeenus 3133 µm (50 Bradfordi kvaliteeti). Oksforddauni jäärade kasutamise kohta Eestis korraldati 1993.a. ja 1994.a. katsed Aravete OÜ eesti tumedapealiste lammaste tõufarmis (Lobanov, Piirsalu, 1996). Katsetest selgus, et oksforddauni jääradega paaritatud eesti tumedapealiste uttede 12 keskmine viljakus oli 13,5% võrra suurem kui eesti tumedapealiste lammaste puhasaretuse korral. Samuti suutsid oksforddauni jääradega paaritatud uted üles kasvatada rohkem tallesid ning tallede võõrutusmass poeginud ute kohta oli 25% võrra suurem. Kasvukiiruses oksforddauni ristandtalled puhtatõulisi eesti tumedapealisi eakaaslasi ei ületanud
startersöötadega. Ida-friisi piimalambaid on kasutatud enamike kohalike piimalambatõugude parandamisel, et suurendada kohalike tõugude piimajõudlust. Lammaste reproduktsioonijõudlus- Viljakus = Sündinud tallede arv*100 jagada poeginud uttede arvuga Pesakonna suurus =Sündinud tallesid jagatakse poeginud utekohtaÜhel utel tavaliselt 1 või 2 talle, harvem 3 või 4.Karjas tavaliselt 1,3...1,5. Sigivus = Sündinud tallede arv*100 jagatud paaritatud uttede arvuga.(1,1...1,3) Viljastatavus = Poeginud uttedearv*100 jagatud Paaritatuduttedearv(seemendatud) Viljastatavus 85...95% sügisel, 70...80% kevadel Tallede säilivus= Üleskasvatatud talledearv jagat sündinudtallede arv. Tallede väljatulek= Võõrutatudtalledearvkarjas jagat poeginuduttesidkarjas Villajõudlus- Villatoodang- aasta jooksul lambalt saadud pesemata villa kogus kilogrammides (orienteeruvalt 3-5 kg villa aastas)
26,3 ja 24,5 kg ning kaksiktalledel vastavalt 20,0 ja 18,8 kg. Uttede villatoodang oli keskmiselt 3,54,5 kg, villapeenus 3133 µm (50 Bradfordi kvaliteeti ). Oksfordauni (Oxford Down) jäärade kasutamise kohta Eestis korraldati 1993. a ja 1994.a. katsed Aravete OÜ eesti tumedapealiste lammaste tõufarmis (Lobanov, Piirsalu, 1996). Katsetest selgus, et oksfordauni (Oxford Down) jääradega paaritatud eesti tumedapealiste uttede keskmine viljakus oli 13,5% võrra suurem kui eesti tumedapealiste lammaste puhasaretuse korral. Samuti suutsid oksfordauni (Oxford Down) jääradega paaritatud uted üles kasvatada rohkem tallesid ning talledevõõrutusmass poeginud ute kohta oli 25% võrra suurem. Kasvukiiruses oksfordauni (Oxford Down)ristandtalled puhtatõulisi eesti tumedapealisi eakaaslasi ei ületanud. Tartu Lihakombinaadis korraldatud kontrolltapmine
- väljamineku kuupäev ja põhjus; - kõik teadaolevad jõudluskontrolli tulemused ja aretusväärtuse määramine; - tõuaretusalane näitus ja toimumisaeg; - tema järglaskond; - DNA valem (soovituslik). Vajalikud dokumendid tõuraamatusse kandmisel 1. Paaritustunnistus Paaritustunnistuse registreeritud vormi väljastab täku pidajale EHS. Täku valdaja täidab ja allkirjastab paaritustunnistuse koheselt peale teostatud paaritust. Paaritatud mära omanik saab täku valdajalt paaritustunnistuse esimese lehe, mille ta hoiab alles kui tõendust toimunud paarituse kohta. Mära müügi korral antakse paaritustunnistus edasi mära ostjale. Täku valdaja on kohustatud pidama paaritusnimekirja, kus ta fikseerib toimunud paaritused kronoloogilises järjekorras. Täku valdaja peab saatma paaritustunnistuse teise lehe ning paaritusnimekirja EHS'i büroosse enne 31.detsembrit. Paaritustunnistus peab sisaldama:
Stress, sigade kisklemine Ebakvaliteetne sööt, ratsiooni järsk muutus. 3. EMISE VANUS Suurimad pesakonnad 4-5 poegimisel Pärast 6 poegimist väheneb alusalt sündinud ja suureneb surnultsündide arv. Vanemad emised on immuunsemad või tolerantsemad haigustele 4. EMISE JÕUDLUS Väikesed pesakonnad poegimisel (puhtalt sööt mise küsimus) Vähe võõrutatavaid põrsaid 5. EMISTE VILJASTUSPROBLEEMID Hekas loetakse tulemust, kui 90 % paaritatud/seemendatud emistest ei indle ümber Paaritus-/seemendus vajalik (1x, 2x paaritus) Kultie sperma viljastusvõime Emise liigne lahjumine imetamisel Emise või nooremise veritsemine seemendusel (verel on spermitsiidne efekt) Augustis, septembris kui päev lüheneb, võib hakata kasutama lisavalgustust (30 lux 1 m kõrgusel) 3 tundi päevas. Emiste stress (rahulikud ja riiakad, agressiivsed ühes sulus). Viirushaigused (parvo, ebamarutaud). 6. EMIS EI POEGI
annaabi.ee 
