......................................................................2 3. ILUUISUTAMINE......................................................................................................................3 3.1. Kohustuslik- ja vabakava......................................................................................................3 3.2. Üksiksõit...............................................................................................................................3 3.3. Paarissõit...............................................................................................................................4 3.4. Jäätants..................................................................................................................................4 3.5. Vabatants...............................................................................................................................5 3.6. Hindamine..........................................................
Iluuisutamine Iluuisutamine on spordiala, kus sportlane peab oskama muusika saatel esitada füüsilisi oskusi uiskudel. Oluline esinemisel on muusika, mille järgi oma kava esitatakse. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast (koolisõit) ja vabakavast. Üldse võisteldakse iluuisutamises neljas kategoorias. Meestel ja naistel on kavas eraldi üksiksõidud, ning paarissõit ja jäätants mehe ja naise koostööna. KeskEuroopas levis 1800. aastate alguses mood, kus koguneti uisuväljakutele kenasti riietatuna harrastama uisutamist kas üksi, paariti või rühmadena. Muusika tuli kasutusele 1870. aastatel ja uisutamisele lisandusid erilised hüpped, pöörded ja piruetid. Rahvusvaheline iluuisutamisliit moodustati 1892. aastal. 1908. aastast alustas tegevust reeglite loomise toimkond. Uisutamise enda ajalugu
Uisutamise enda ajalugu on 1700-aastane, kuid selle ilusam pool on sündinud 18. 19. sajandil. Spordiala rajajaks peetakse Jackson Hainesi, kes tuli uisutamise mõttele muusika saatel ja kes korraldas ühtlasi esimesed iluuisutamisvõistlused Esimesed võistlused toimusid 1770. aastal Londonis. 1924 aastast siirdus iluuisutamine taliolümpiamängude kavva, kui toimus Chamonix' talinädal..29.jaanuril 1924 jagati esimesed olümpiamedalid sellel alal. Iluuisutamise liigid: · Üksiksõit · Paarissõit · Jäätants · Vabatants Võistlustel esitatakse muusika saatel naiste ja meeste üksiksõidus, paarissõidus ning jäätantsus kohustuslik ja vabakava. Kohustuslik- ja vabakava Kohustusliku kava (nn koolisõidu) jaoks on Rahvusvaheline Uisutamisliit valinud 41 harjutust (figuuri). Igal aastal loositakse neist esitamiseks 6 ja igal võistlusel 3. Vabakavva kuuluvad hüpped, piruetid ja kohustusliku kava elementidel põhinevad sammud. Üksiksõit
Laskesuusatamises: Eveli Saue, Roland Lessing, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Priit Viks, Martten Kaldvee, Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu. Murdmaasuusatamises: Kristina Smigun-Vähi, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Kein Einaste, Kaija Udras, Triin Ojaste, Algo Kärp, Kaspar Kokk, Timo Simonlatser, Karel Tammjärv ja Tatjana Mannima. EESTLASTE SAAVUTUSED Iluuisutamine: Naiste üksiksõit: Jelena Glebova 21 koht Paarissõit: Maria Sergejeva - Ilja Glebov 19 koht Jäätants: Irina Stork - Taavi Rand 23 koht Laskesuusatamine: MEHED 10 km sprint 31. Indrek Tobreluts 48. Kauri Kõiv 62. Roland Lessing 74. Martten Kaldvee 12,5 km jälitussõit 48. Indrek Tobreluts 50. Kauri Kõiv 20 km eraldistart 20. Priit Viks 44. Kauri Kõiv 65. Roland Lessing 81. Martten Kaldvee 4x7,5 km teatesõit 14. Eesti Priit Viks, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Roland Lessing NAISED
Referaat Lota Aadla 11. C klass @Tallinn2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Ajalugu.................................................................................................................................................4 Meeste üksiksõit, naiste üksiksõit ja paarissõit....................................................................................5 Jäätants.................................................................................................................................................6 Lõpugala...............................................................................................................................................7 Iluuisutamise terminoloogia ja elemendid...............................................................
hõlpsasti keerata. Tema leiutis tegi võimalikuks inimestel rulluisutamist nautida. lõpuks arenes lihtsalt uisutamisest võistlus mis oli 1992 aasta isegi Olümpia mängudel- rulluisuhoki. Iluuisutamine Iluuisutamine on spordiala kus uisutaja esitab muusika järgi oma füüsilisi oskusi uiskudel. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast ja vabakavast. Iluuisutamises on neli kategooriat: Meeste üksiksõit, naiste üksiksõit, paarissõit ja jäätants mehe ja naise koostööna. Iluuisutamise kava sisaldab hüppeid, tõstmisi, viskehüppeid, keerutusi ja paljusid muid liigutusi. Iluuisutamine on pärit 19. sajandi keskelt. Ameerika uisutaja Jackson Hainesi peetakse kaasaegse iluuisutamise isaks, sest just tema tutvustas 1860 keskel uut sorti uisutamist. Kiiruisutamine Kiiruisutamine on uisutamise alaliik kus võistlejad läbivad ettenähtud maa kindlat tüüpi uiskudel (kiiruisud)
24 aastat hiljem asutati Rahvusvaheline Uisuliit( International Skating Union, ISU). Esimesed maailmameistrivõistlused meestele peeti 1896 ja naistele 1906. Iluuisutamisest sai olümpiaala 1908. a Londonis, oma praeguse näo omandas 1950-ndatel. Ala menukusele on kaasa aidanud võistluste demostratsioonesinemiste teleülekanded, suur vaatajaskond on kasvatanud iluuisutamissõprade arvu kogu maailmas. Võistluskorraldus Klassikalised alad on üksiksõit, paarissõit ja jäätants. Sooloesinemised koosnevad kahest osast: lühike ehks tehniline kava ning pikk ehk vabakava. Lühikava kestab 2 minutit ja 50 sekundit ja peab sisaldama 8 nõutud tehnilist elementi koos neid siduva liikumisega. Uisutajad ise valivad saatemuusika. Vabakava kestab naistel 4 minutit ja meestel 4.30. Hinnatakse võistlejate tehnikat , koreograafiat, muusikasse sisseelamist, muusika valiku orginaalsust ja kava esitust
Väravad asuvad väravajoone keskel ning väravate kõrgus on 1.22 m ja laius 1.83 m. Iluuisutamine Iluuisutamine on spordiala, kus sportlane peab oskama muusika saatel esitada füüsilisi oskusi uiskudel. Oluline esinemisel on muusika, mille järgi oma kava esitatakse. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast (koolisõit) ja vabakavast. Üldse võisteldakse iluuisutamises neljas kategoorias. Meestel ja naistel on kavas eraldi üksiksõidud, ning paarissõit ja jäätants mehe ja naise koostööna.Üksiksõidus tehakse erinevaid hüppeid, piruette ja liikumisi muusika saatel. Neist elementidest koostatakse lühikava ja vabakava. Lühikava kestab kuni 2 minutit ja 40 sekundit ja selle osakaal lõpptulemusel on kolmandik. o kahe- või kolmekordne axel. o kahe- kolme- või neljakordsed hüpped pöördega, mis kindlasti eeldavad ühendamist sammude või muude liikumistega.
21 11 Alla BEKNAZAROVA / Vladimir ZUEV UKR 162.82 12 Pernelle CARRON / Lloyd JONES FRA 159.52 13 Caitlin MALLORY / Kristjan RAND EST 155.93 14 Zoe BLANC / Pierre-Loup BOUQUET FRA 147.56 15 Christina BEIER / William BEIER GER 147.36 16 Penny COOMES / Nicholas BUCKLAND GBR 145.91 Meeste üksiksõit, naiste üksiksõit ja paarissõit Üksik- ja paarissõidu kategooriates koosnevad võistlused lühi- ja vabakavast. Üksiksõidu lühikavas peab uisutaja esitama teatud iluuisutamise elementide kompositsiooni. Nii üksik- kui paarissõidu puhul kestab lühikava maksimaalselt 2 minutit ja 50 sekundit. Meeste ja naiste üksiksõidu lühikavasse peaks kuuluma kaheksa kohustuslikku elementi: kahekordne Axel Paulsen (meestesõidu puhul võib olla kahe- või kolmekordne), üks
· Jooksmine on võimalik igas vanuses · Jooksmine on parim vahend, et tunda end igavesti noorena · Jooksmine on odav, vaja on vaid jooksuriideid ja jalanõusid · Joosta võib igas vanuses Rulluisutamine Rulluisutamisel on palju võimalusi. Populaarseks on muutunud rulluisutamine tänavatel, rulluiskudega võib sooritada tünnihüppeid, sõita trekil ning võib mängida rullhokit. Rulluisutamisel kui spordialal on samad võistlusalad kui iluuisutamisel üksisõit, paarissõit, rulltants (võrdle jäätants) ja grupisõidud ehk showprogrammid. Ilu-rulluisutamisel ja iluuisutamisel on erinevus tehnikas, absoluutselt erinevad on ka sooritatavad elemendid. Kui uisul maandutakse peale hüpet uisusaki peale, siis rulluisul tuleb maanduda korraga kõigile neljale rattale. Rulluisutamine on ka mugav ja kiire liikumisvorm linnatänavatel oskuslik sõit võimaldab praktiliselt kõikjale kiiresti jõuda ja ligi pääseda. Mida rulluisutamine arendab?
15. Joosta võib igas vanuses 9 rulluisutamine Rulluisutamisel on palju võimalusi · Populaarseks on muutunud rulluisutamine tänavatel, rulluiskudega võib sooritada tünnihüppeid, sõita trekil ning võib mängida rullhokit. · Rulluisutamisel kui spordialal on samad võistlusalad kui iluuisutamisel üksisõit, paarissõit, rulltants (võrdle jäätants) ja grupisõidud ehk showprogrammid. · Ilu-rulluisutamisel ja iluuisutamisel on erinevus tehnikas, absoluutselt erinevad on ka sooritatavad elemendid. Kui uisul maandutakse peale hüpet uisusaki peale, siis rulluisul tuleb maanduda korraga kõigile neljale rattale. · Rulluisutamine on ka mugav ja kiire liikumisvorm linnatänavatel oskuslik sõit võimaldab praktiliselt kõikjale kiiresti jõuda ja ligi pääseda.
Kokkuvõtvalt on iluuisutamine kõvasti arenenud ja tänapäeval on see üsnagi kuulus spordiala. 3 Võistlused Millal ja kus toimusid esimesed võistlused? Ning kus toimuvad need nüüd? Millised on auhinnad? Kuidas võistlusi korraldatakse ja mida võistlejatelt oodatakse? Üldse võisteldakse iluuisutamises neljas kategoorias. Meestel ja naistel on kavas eraldi üksiksõidud, ning paarissõit ja jäätants mehe ja naise koostööna. Üksiksõidus tehakse erinevaid hüppeid, piruette ja liikumisi muusika saatel. Neist elementidest koostatakse lühikava ja vabakava. Lühikava kestab kuni 2 minutit ja 40 sekundit ja selle osakaal lõpptulemusel on kolmandik. Lühikava peab koosnema järgmistest elementidest(esitamise järjekord on vaba): 1) kahe- või kolmekordne axel 2) kahe- kolme- või neljakordsed hüpped pöördega, mis kindlasti eeldavad
Pilt 1. Jäähoki väljak 4 Iluuisutamine Iluuisutamine on spordiala, kus sportlane peab oskama muusika saatel esitada füüsilisi oskusi uiskudel. Oluline esinemisel on muusika, mille järgi oma kava esitatakse. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast (koolisõit) ja vabakavast. Üldse võisteldakse iluuisutamises neljas kategoorias. Meestel ja naistel on kavas eraldi üksiksõidud, ning paarissõit ja jäätants mehe ja naise koostööna. Üksiksõidus tehakse erinevaid hüppeid, piruette ja liikumisi muusika saatel. Neist elementidest koostatakse lühikava ja vabakava. Lühikava kestab kuni 2 minutit ja 40 sekundit ja selle osakaal lõpptulemusel on kolmandik. Lühikava peab koosnema järgmistest elementidest(esitamise järjekord on vaba): o kahe- või kolmekordne axel. o kahe- kolme- või neljakordsed hüpped pöördega, mis kindlasti eeldavad
Sportlikus mõttes ning tervise tugevdamise eesmärgil mõjub regulaarne rulluisutamine kogu kehale, arendab tasakaalu ning arendab tõhusalt reie- ja tuharalihaseid. 5.1. Rulluisutamisel on palju võimalusi · Populaarseks on muutunud rulluisutamine tänavatel, rulluiskudega võib sooritada tünnihüppeid, sõita trekil ning võib mängida rullhokit. · Rulluisutamisel kui spordialal on samad võistlusalad kui iluuisutamisel üksisõit, paarissõit, rulltants (võrdle jäätants) ja grupisõidud ehk showprogrammid. · Ilu-rulluisutamisel ja iluuisutamisel on erinevus tehnikas, absoluutselt erinevad on ka sooritatavad elemendid. Kui uisul maandutakse peale hüpet uisusaki peale, siis rulluisul tuleb maanduda korraga kõigile neljale rattale. · Rulluisutamine on ka mugav ja kiire liikumisvorm linnatänavatel oskuslik sõit võimaldab praktiliselt kõikjale kiiresti jõuda ja ligi pääseda. 5.2
Kiiruisutamin 2 0 2 e Kokku 2 0 2 Eesti esimesed taliolümplased (vasakult) Christfried Burmeister, Johannes Villemson (esindaja),Aleksander Mitt ja Eduard Hiop (esindaja) Sankt Moritzi olümpiamängudel IV taliolümpiamängud, GarmischPartenkirchen · 06.02. 16.02.1936 Iluuisutamine Koht Nimi Riik Võistlusala Tulemus 18. Helene Michelson - Eduard Hiop Eesti paarissõit - Kiiruisutamine Koht Nimi Riik Võistlusala Tulemus 22. Aleksander Mitt Eesti 500 m 46,6 22. Aleksander Mitt Eesti 1500 m 2.27,8 22. Aleksander Mitt Eesti 5000 m 9.00,4 - Aleksander Mitt Eesti 10 000 m katkestas Kümnekordne Eesti meister Aleksander Mitt osales nii Sankt
annaabi.ee 
