Tõu- ja sordiaretus Tõuaretus: põllumajandusloomade ja lindude tõugude parandamine ja täiustamine ning uute tõugude kujundamine. Põhilised zootehnilised võtted on: a.) suguloomade sihipärane valik b.) paaridevalik c.) noorloomade suunav kasvatamine d.) produktiivloomade hindamine (jõudluskontroll, kontrollnuum), söötmine ja pidamine e.) tõuloomade paljundamine tõufarmides oma karja uuendamiseks ja teistele tõumajanditele või tarbeloomamajanditele andmiseks Nende võtete pidev rakendamine talu karja või kogu tõu piires paljude põlvkondade jooksul võimaldab parandada loomade tõulisust ja jõudlust ning täiustada genotüüpi.
4. Tõu mõiste ja kujunemine. Tõug on ühte liiki kuulvate koduloomade küllalt suur rühm,kellel on ühesugune põlvnemine,välimik,majanduslikult kasulikud omadused ja ühesugused nõuded keskkonatingimuste suhtes.Tal peab olema kindel levila ehk areaal.Tõug peab olema isoleeritud teistest populatsioonides erinevat isolatsioonivormide kaudu.Tõud on oma arengus väga erinevates etappides. KUJUNEMINE: I etapp –toimub aretuskomponentide valik ja paaridevalik vastavalt aretuseesmärrgidele.Harilkult selles etappid toimub ristimine. Lõpus saadetakse suur ja omavahel sarnaste jõudlusomadustega loomade massiiv. II etapp –toimub tõu-ja jõudlusomaduste järgi karja ühtlustamine eesmärgipärase valiku teel.Etapp lõpeb tõu tunnustamisega ja talli nime andmisega.Alustatakse tõuraamatu pidamist. III etapp-tõu jõudlusomadused,konstitutsioon ja kehaehitus väljakujunenud ja kõige paremal tasemel. IV etapp-tõu maandumine
diferentsiga ehk valiku intensiivsusega. päritavus ei allu veel inimtahtele, saab täpsemini määrata. kui tahta suurendada valikuedu, siis saab seda teha vaid SD suurendamise kaudu. 58. Valikuedu mitme tunnuse korral Tunnuste arvu suurenemisel valikuedu ühe tunnuse juures väheneb. selleks koefitsiendiks on mitme tunnuse järgi valimisel ühe tunnuse järgi parim, teised tunnused võivad olla keskpärased või isegi alla keskmise. 59. Paaridevalik kõige üldisemas mõttes tähendab paaridevalik seemenduplaani koostamist oma karjale. valitakse emasloomadele isasloom(ad), kellega nad tiinestatakse kontrollaastal, et saada väärtuslikku aretuskarja täiendust ja noorloomi tõumüügiks. edukuse aluseks on info oma karja geneetilisest struktuurist ja pakutavast aretusmaterjali väärtusest. Paaride kombinatsiooni moodustamisel tuleb arvestada: a) aretuseesmärki; b) paaride genotüüpide sobivust; Paaridevalikut on klassifitseeritud mitmete printsiipide alusel: 1
Lisaks on pühvlipiim energiarikkam. Pühvli piimast toodetakse kreemjaid, põhiliselt India piimatooteid, nagu näiteks khoa, dahi, paneer ja ghee. Lääneriikides kasutatakse pühvlipiima laialdaselt pühvli mozzarella juustu tegemiseks. Piirangud pühvlipiima tootmisel Peamiseks pühvlite tootmisaretuse alustalaks on piiratud ning raskendatud oludes süstematiseeritud paaridevalik küla tasemel, mis ei ole andnud väga selgeid ja mõjuvõimsaid tulemusi. Üldiselt peetakse lüpsilehma vanusteks esmapoegimisel 24 kuni 30 kuud, ning poegimisvahemik 12 kuni 13 kuud. Laktatsiooniperiood on umbers 300 päeva 60-90 päevase kinnisperioodiga ning piimatootlikkus on 6 000 kuni 7 000 kg aastas, siis pühvli esmapoegimise vanuseks arvatakse tavaliselt 40- 60 kuud (kuigi on kõikumisi, nt vahemere-ja soo-tüüpi loomad poegisid varem, kui India omad)
suurenemisel. a) sõltumatute piiridega selektsioon selle meetodi korral kehtestakse igale valikutunnusele selektsioonipiir, mille ületamisel valitakse loom aretusrühma, teisi mitte. b) sõltuvate piiridega selektsioon e selektsiooniindeksi meetod iga tunnust hinnatakse eraldi ja antakse igale tunnusele suhteline osatühtsus majandusliku väärtuse alusel. 4. Paaridevalik e seemendusplaani koostamine hindamistulemuste alusel valitakse emasloomadele isasloom(ad), kellega nad tiinestatakse, et saada väärtuslikku järglaskonda aretuskarja täienduseks või tõumüügiks. a) ühtlik paaridevalik eesmärk on suurendada karja ühtlikkust, millega tagatakse soovitud tunnuste kinnistumist. b) mitteühtlik paaridevalik uute tõugude loomisel kasutatakse. 5. Valikutunnused, nende hindamine
· Kui tunnuste arv tõuseks 4-ni, kahaneb valikuedu iga tunnuse juures ___ 1/4 = ½ = 0,5 korda, kui valik oleks toimunud ühe tunnuse järgi. · Põhjus: väheneb iga tunnuse SD, kuna on vaja teha järeleandmisi iga tunnuse nõudele. · Arvestades mitut tunnust, pole võimalik valida suguloomaks ühe tunnuse järgi parimaid, sest teised tunnused võivad olla keskpärased või isegi alla keskmise. 59. Paaridevalik · . Kõige üldisemas mõttes tähendab paaridevalik seemendusplaani koostamist oma karjale. · Valitakse emasloomadele isasloom(ad), kellega nad tiinestatakse kontrollaastal, et · saada väärtuslikku aretuskarja täiendust ja · noorloomi tõumüügiks. · Edukuse aluseks on info oma karja geneetilisest struktuurist ja pakutavast aretusmaterjali väärtusest. · Kaasajal on välja töötatud arvutiprogrammid. 60. puhasaretus ja sugulusaretus
välimik, majanduslikult kasulikud omadused ja ühesugused nõuded keskkonnatingimuste suhtes, peab olema kindel levila. Peab olema isoleeritud teistest populatsioonidest erinevate isolatsioonivormide kaudu. Ristamine- aretusmeetod, kus omavahel paaritatakse erineva tõu loomad. On elujõulisemad ja kiirema kasvuga kui puhtatõulised loomad-heteroos. Puhasaretus-paaritatakse ühte ja samasse puhtasse tõugu kuuluvaid loomi. Tõu kujunemise etapid: I- toimub aretuskomponentide valik ja paaridevalik vastavalt aretuseesmärgile. II- toimub tõu- ja jõudlusomaduste järgi karja ühtlustamine eesmärgipärase valiku teel. III- ehk kultuurtõu perioodil on tõu jõudlusomadused, konstitutsioon ja kehaehitus väljakujunenud ja kõige paremal taseme. IV-tõu mandumine, kus ei toimu enam vajalike tunnuste paranemist, pigem vastupidi 5. Veisetõugude klassifikatsioon. 1. Kohalikud tõud-kohaliku tähtsusega tõud, millised on aretustööga oluliselt muutmata
ei parane ja puudub ka aretuskomponent teiste sugulastõugude näol. Tõu areaal peab olema ulatuslik. Suurel areaaliga ja suurearvuliste tõugude puhul tekivad geneetiliselt erinevad alapopulatsioonid, mis võimaldab genofondi vahetust eri areaalide vahel. Ühtlasel alal levinud tõug on sarnase põlvnemisega. Tõugude kujunemise protsess on mitmepärane, kuid küllalt sarnane aretusliinide kujunemisele. I etapis toimub aretuskomponentide valik ja paaridevalik vastavalt aretuseesmärgile. Harilikult toimub plaanipärane ristamine kohaliku ja parandaja tõu vahel. Ristandite hulgast valitakse aretuseesmärgile sobivad loomad, et kujundada uut tõurühma. Selle etapi lõpus saadakse suur ja omavahel sarnaste jõudlusomadustega loomade massiiv. II etapis toimub tõu- ja jõudlusomaduste järgi karja ühtlustamine eesmärgipärase valiku teel. Sellel etapil võidakse kasutada veel mõnda aretuskomponenti mingi konkreetse tunnuse parandamiseks.
annaabi.ee 
