Dhammapada Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ 2009 Budism tekkis rohkem kui 2500aasta eest, eestis loodi Budsimi Instituut 2002a. Dhammapada on mahult väike tekst, mis kuulub "Tipitakassse" (paalikeelne pühakirjakogu). See on ühe koolkonna - theravaada - pühakiri. Lisaks paalikeelele on pühakirju hiina ja tiibeti keeles. Dhammapadas on kokkuvõtlike esitusi seletatud afroismilaadsete mõttesalmide kujul. ¤ Dhamma - tähedab kõige üldisemalt Buddha õpetust, seadmus; samuti iga lõiku, üksikut mõtet, sõna jne. ¤ Pada - mitmetähenduslik - värsirida, salm jne. Seega eesti keeles võiks Dhammapada olla "Budhha mõttesalmide jada". Tekst
vihaarad – kloosterülikoolid 7. sajandil tekkis uus filosoofiakoolkond - vadžrajaana, mis oli vägagi individualistlik, gurust ja õpilasest koosnevail väikerühmadel põhinev suund. 14. sajandiks oli budism Indias hääbunud. Kagu-, Ida- ja Sise-Aasia maadel on budismi mõjuvõim säilinud tänapäevani. Kirjalikud tekstid Buddha õpetas suuliselt ja tema õpetust anti algul samuti edasi suuliselt. Paalikeelne Tipitaka (pl.k. 'ti' - kolm + 'piṭaka' - korv, 'kogu') on tänini ainsana tervikuna säilinud vanim budistlik kaanon. Tipitaka koostati juba esimesel budismi suurkogul (umbes kolm kuud) pärast Buddha surma ning seda peetakse kõige autentsemaks Buddha õpetuseks. Sümbolid Budismis on oluline koht sümboolikal. Paljud budistlikud sümbolid on seotud nende rahvaste kultuuriga, kes järgivad Buddha õpetust. Esimeste
püsiv eluase. Ajapikku jäi kogudus paikseks ja moodustusid kloostrid, mis muutusid tõelisteks kultuuri- ja teaduskeskusteks, klooster-ülikoolideks. Tuntuim neist oli Indias Nālandā. Tekstid ja koolkonnad Buddha õpetas suuliselt ja tema õpetust anti algul samuti edasi suuliselt Juba esimestel sajanditel peale Buddha parinirvaanat hakkasid Buddha sõna erinevate versioonide ning tõlgenduste põhjal kujunema koolkonnad Paalikeelne Tipiṭaka on tänini ainsana tervikuna säilinud vanim budistlik kaanon. Tipiṭaka koostati juba esimesel budismi suurkogul vahetult (umbes kolm kuud) peale Buddha surma ning seda peetakse kõige autentsemaks Buddha õpetuseks. Tänapäeval on Tipiṭaka theravaada koolkonna põhiline pühakiri Tekstid ja koolkonnad Kuna erinevate Buddha järgijate arusaamad tema õpetusest ja Buddha poolt antud reeglite kinnipidamise vajalikkusest
Peasuunad Buddha algset õpetust hakati tõlgendama juba Buddha eluajal. Buddha arvas, et tema õpetus on õige nagu kõik teised ainult kindlates tingimustes ja väitis, et 2500 aasta pärast ilmub uus Buddha Maitreya, kes hakkab kuulama igasugust õpetust. Lahknemine kaheks suureks usuvooluks toimus 3. saj eKr, teisi koolkondi tekkis ka edaspidi. Hinajaana (väike sõiduk) ehk theravaada (vanemate õpetus) on lähedane Buddha algupärasele õpetusele. Pühakirjaks on paalikeelne kaanon Tipitaka. Hinajaana järgi vabanevad sansaarast vaid 8-osalise tee jälgijad ehk mungad ja nunnad. Kirgastunut, kes seisab nirvaana lävel, nimetatakse arhatiks. Kultuses on tähtsal kohal mediteerimine, Buddha säilmete kummardamine ja riitused. Pooldajate ideaaliks on ajalooline Buddha. Hinajaana maad on Sri Lanka, Birma, Tai, Laos, Kambodza ja osaliselt Vietnam. Mahajaana (suur sõiduk) selle põhivoolu järgi võivad sansaarast vabaneda kõik inimesd,
budismisuurkogudel, mida poole tuhande aasta jooksul toimus neli; viies suurkogu toimus 1871. aasta novembris ja kuues suurkogu 1954. aasta mais. 2. sajandi lõpul või 1. sajandil e.m.a hakati budistlikke tekste kirja panema. Esimeseks kirjapandud tekstiks oli tõenäoliselt Astahasrik-prajñpramit-stra (Kaheksatuhanderealine ületava mõistmise suutra). Selle järel kirjutati üles Tripitaka ehk "Kolmikkorv". (Paali 'ti - kolm, 'Piaka' - korv). Paalikeelne Tipitaka on tänini ainsana tervikuna säilinud vanim budistlik kaanon. Tipitaka koostati juba esimesel budismi suurkogul vahetult (umbes kolm kuud) peale Buddha surma. Seda peetakse kõige autentsemaks Buddha õpetuseks. Tänapäeval on Tipitaka theravaada koolkonna põhiline pühakiri, mis osaliselt kattub ka teiste koolkondade pühakirjadega. Põhjuseks, miks munk Mahakassapa esimese suurkogu kokku kutsus, oli hilisemalt ordineeritud munga
Buddha ise arvas, et nagu kõik teised, nii ka tema õpetus on õige ainult kindlates tingimustes ja väitis, et 2500 aasta pärast ilmub uus Buddha Maitreya, kes hakkab kuulutama teistsugust õpetust. Algõpetuse lahknemine kaheks suureks vooluks toimus 3. saj ekr, teisi koolkondi tekkis ka edaspidi. Hinajaana (väike sõiduk) ehk theravaada (vanemate õpetus) On lähedane Buddha algupärasele õpetusele. Pühakirjaks on paalikeelne kaanon Tipitaka. Hinajaana järgi vabanevad sansaarast vaid 8-osalise tee järgijad ehk mungad ja nunnad. Kirgastunut, kes seisab nirvaana lävel, nimetatakse arhatiks. Kultuses on tähtsal kohal mediteerimine, Buddha säilmete kummardamine ja riitused. Pooldajate ideaaliks on ajalooline Buddha. Hinajaana maad on Sri Lanka, Tai, Laos, Kambodza ja osaliselt Vietnam. Mahajaana (suur sõiduk) Selle põhivoolu järgi võivad sansaarast vabaneda kõik inimesed, kuna neile on abiks
räägivad inimestest. Nendes lugudes on loomadel inimlikud omadused. Tähtsamad loomad lõvi, elevant, tiiger saavad tihtipeale lüüa. Ühiskondlikud suhted: lõvi ja elevant on kuningad, saakalid ja jänesed on mõistusega tavainimesed. Dandin kirjutas midagi romaanitaolist. See on edasiarendus jutukirjandusest. ,,Kümne printsi lood" on kirjutatud 7. või 8. saj. Tohutul hulgal tegelasi ning tegevusliine, mis ühel hetkel kokku põimuvad. Budistlik kirjandus Valdavalt paalikeelne. Tähtsaim on budistlik kaanon, mis on paali keeles säilinud tervikuna, sanskriti keeles osaliselt. ,,Tipitaka" (,,Tripitaka") budismi ,,kolm korvi". Koosneb vinayast, sutrast ning abhidharmast. Kuulsaim ,,Tripitaka" kommentaator Buddhaghosa elas 5. saj. Paalikeelsest kaanonist sündis aga filosoofiline tekst ,,Milindapandha" (,,Milinda küsimused"), mille peategelaseks on indokreeka valitseja Menandros e Milinda. Ta vestleb tekstis budistliku mungaga vanakreeka ja budistlikust filosoofiast
tõlgenduste põhjal kujunema koolkonnad. Buddha jutlused ning munga- ja nunnakoguduste elureeglid kanoniseeriti budismi suurkogudel, mida poole tuhande aasta jooksul toimus neli. 2. saj lõpul või 1. saj e.m.a hakati budistlikke tekste kirja panema. Esimeseks kirjapandud tekstiks oli tõenäoliselt Astahasrik-prajñpramit-stra (Kaheksatuhanderealine ületava mõistmise suutra). Selle järel kirjutati üles ka Tripitaka e "Kolmikkorv". Tripitaka paalikeelne variant Tipitaka on tänini tervikuna säilinud budistlikest kaanonitest vanim. Tipitaka koostati pärimuse järgi juba esimesel budismi suurkogul vahetult peale Buddha surma. Ilmselt aga sisaldab see hulgaliselt hilisemaid lisandusi ja toimetajatööd. Tänapäeval on Tipitaka theravaada koolkonna pühakiri, mis osaliselt kattub ka teiste koolkondade pühakirjadega. Kuna erinevate Buddha järgijate versioonid tema õpetusest lahknesid, tekkisid ka mitmed koolkonnad
annaabi.ee 
