sajandi eest, on tootmise-tarbimise mastaabilt teiste sideainete seas esikohal. Suurem osa tööstus- ja tsiviilehituses armeeritud ja armeerimata monteeritavadest ning monoliitsetest betoonkonstruktsioonidest valmistatakse portlandtsemendiga. Portlandtsement on hüdrauline sideaine, mis saadakse portlandtsemendi klinkri ja vajaliku koguse kipsi koosjahvatamisel. Klinker põletatakse sobivast toorainest paakumiseni ning sisaldab 70-80% kaltsiumsilikaate. Portlandtsemendis ja tema eriliikides võib olla väävelhappeanhüdriidi (SO3) 1,5-3,5% ning magneesiumoksiidi (MgO) kuni 5%. Portlandtsementi toodetakse lisanditeta või manustatakse tsemendi kaalust kuni 15% aktiivseid mineraalseid lisandeid. Peale hariliku portlandtsemendi valmistatakse ka tema eriliike. TSEMENDI OMADUSED JA KVALITEET Tsement on peen sinakas- või rohekashall pulber, värvus on tingitud Fe(II)ühenditest.
Efektiivse ehituskeraamika tootmine: 1)väljapõlevate lisanditega; 2)õõnetega toodete vormimine Mullkeraamikaks nimetatakse tooteid, mida toodetakse mulletekitavaid lisandeid sisaldavatest Gaaskeraamika Mass kobestub gaaside toimel, mis tekivad gaasitekitajate lagunemisel. Levinum 3.4.5.1. Plaatide valmistamine Plaate valmistatakse kas lobri- või kuivpressimise meetodil. 3.4.5.1.1. Veeimavus Plaadi klass Iseloomustus Veeimavus,massi % I paakumiseni põletatud, tihe <0,5% II paakumiseni põletatud 0,5-3 III paakumiseni põletatud 3-7 IV poorne >7 Mida suurem on plaadi tihedus, seda parem on keemiline püsivus. IV rühma külmakindlus on madal. .Eriotstarbelised kivid. Kanalisatsiooni ja drenaazitorud Kergkruus Agloporiit saadakse savikate materjalide, kivi- või pruunsöe tootmisjääkide, räbude ja tuhkade jms. segu paakumisel ning jahtunud silikaatse sulami peenestamisel. Agloporiit on suure avatud poorsusega materjal. 3.4.10.Glasuur
Gaaskeraamika- mass kobestub gaaside toimel. Ntx kergkruus. Plaadid ja katusekivid- fassaadiplaadid, seina,- põranda,- ja katusekatte materjalid. Katusekivide tooraineks on sinisavi. Toodetakse 6 erineva kujuga. Need valmistatakse madalama niiskusega. Valmistatakse kas lobri- või kuivpressimise meetodil. Mida suurem on plaadi tihedus, seda parem on keemiline püsivus. Eriotstarbelised kivid- tee- ehk klinkertellis toodetakse raskelt sulavatest savidest. Põletatakse täieliku paakumiseni, on ilmastikukindlad, püsivad, dekoratiivsed ja hea kulumiskindlusega, kasutatakse ka põrandamaterjalina, happekindlad- kasutatakse keemiatööstuses. Kergkruus- parandab oluliselt betooni soojusisolatsiooni omadusi ja vähendab tihedust. Mullekeraamika liik, mis saadakse keramsiitliiva või kruusana kergelt sulvate savimaterjalide lühiajalisel põletamisel. Soojusomadused sõltuvad niiskusest. Kergkruus ei tohi sisaldada lupja, mis tingiks graanulite paisumise ja purunemise. Purunenud
VOODERDUS TELLIS · Uute ja vanade hoonete vooderdamiseks · Harilikust tellisest kitsam(250*85*65) · Tavaline tellis(250*120*65) NURKTELLIS · Lõigatudd ja ümara nurgaga. KLOMBITUD TELLISED · Üks kylg või kylg ja ots klombitud AHJUTELLIS · Harilikust tellisest kuuma kindlam. KLINKERTELLIS · Valmistatakse reskestisulavast savist ja põletatakse paakumiseni(1200- 1250kraadi)jahutatakse maha väga aeglaselt · Suure tugevusega(40, 60 ja 100) · Vastupidavad hapetele · Värv on lillakaspruun SAMOTT-TELLIS · Valmistatakse suure tulekindlusega savist, millele on lisatud liiva asemel põletatud ja seejärel jahvatatud savi. KERAAMILINE KATUSEKIVI · Katus on nägus, tulekindel ja vastupidav.
Enam levinud samott-telliste mõõdud on 250 x 123 x 65 ja 230 x 113 x 65 mm. Tellised on tavalistest laiemad, kuna samottmüüritis laotakse väga õhukese vuugiga (4 mm). Mark vähemalt 100, kuumakindlus vähemalt 1550 °C. Värvilt on nad heledad (kollakad). Samott-tellist kasutatakse kohtades, kus esinevad väga kõrged temperatuurid ( küttekollete sisevooder, tööstuslikud põletusahjud jne). Klinkertellis valmistatakse raskelsulavast savist ja põletatakse paakumiseni ( 1200 1250 °C juures), jahutatakse maha väga aeglaselt. Mõõdud 220 x 110 x 65, 257 x 123 x 57 mm ( soome tellis). Nad on suure tugevusega ( margid 400, 600, 1000) ja vastupidavad hapetele. Värv on neil lillakas pruun. Klinkertelliseid kasutatakse põrandateks, teekateteks, fassaadide katteks, keemiatööstuses jne. Poorsed tellised jagunevad peen ja jämepoorseteks. Peenpoorse tellise saamiseks asendatakse ca 50 % savist diatomiidi või treepeliga
saa tihendatavusastmega hinnata. 8. Tsemendi tootmise põhietapid, kaks tootmisviisi, nende erinevused ja eelised ~90% tsemendi klinker (koosneb ~75% lubjakivist ning 25% savist) ning kuni 10% kipskivi(tardumise aeglustamiseks). Tootmine: toorainete kaevandamine/lõhkamine, nende purustamine, homogeniseerimine(kuiva meetodi korral ennem jahvatamist, märjal peale), toorainete jahvatamine, filtreerimine, pöördahjus paakumiseni põletamine, jahutamine, klinkri laagerdamine ning tsemendi jahvatus(vajadusel kipsi lisamine). Tsemendi silosse paigutamine. Märgmenetlus: lubjakivi+savilobri jahvatatakse tooraineveskus: saadus tsemendilobri veesisaldusega ~40%, mis korrigeeritakse, homogeniseeritakse ja säilitatakse lobribasseinides. Eelised: materjalide jahvatatus paraneb, segud homogeensemad, lobrist moodustunud kuulikesed kuumenevad ühtlasemalt pöördahjus
Pärast jahtumist on klaas tahke amorfne aine. Klaas on homogeenne ja isotroopne aine, milles pole võimalik üksikuid mineraale eraldada. Tal ei ole korrapärast ehitust. Kui klaas kristallub, kaovad klaasile kui materjalile omased omadused. Klaas ei tähista mitte ainult materjali ta on oleku vorm. Looduses esineb analoogia vulkaanilised kivimid (obsidiaan). Klaas on keemiliselt koostiselt lähedane teistele ehitusmaterjalidele nagu tsement, paakumiseni põletatud keraamika jms.Klaasi võib vaadelda kui allajahutatud vedelikku. Klaasi tuntakse vähemalt 7000 aastat: Egiptuse, Assüüria aladelt on leitud klaasamulette, mida dateeritakse aastatesse 2000 a eK. Aastatel 1500-1000 eK valmistati klaasist helmeid, kujusid, aga ka mööblit. Foiniiklased leiutasid klaasipuhumise arvatavasti 100 a eK, sealt levis see Kreeka ja Rooma aladele. Roomlased valmistasid juba aknaklaasi. Pompeij varemetest, mis hävis 79. aastal, leiti värvilisi aknaklaase
kandekonstruktsioonides ei sobi. Vooderdustellis > Uute ja vanade sooderdamiseks > Harilikult tellisest kitsam (250x85x65) Nurktellis > Lõigatud ja ümarnurgad Klombitud tellised > Üks külg või külg ja ots klombitud Ahjutellis > Harilikust tellisest kuuma kindlam ja kuulub raskeltsulavate materjalide hulka Antiiktellis > Vana välimusega ja ebatäpsetepindadega ja mõõtudega. Klinkertellis > Valmistatakse raskeltsulavast savist ja põletatakse paakumiseni (12001250 kraadi), jahutatakse maha väga aeglaselt. > Suure tugevusega (40, 60 ja 100) > Vastupidavad hapetele > Värv on lillakaspruun Samotttellis > Valmistatakse suure tulekindlusega savist, millele on lisatud liiva asemel põletatud ja seejärel jahvatatud savi. Keraamiline katusekivid > Katus on nägus, tulekindel ja vastupidav. > Puudused: suur kaal, haprus ja nõuab suurt katusekallet. > Enamlevinenud kivid on Skivi, valtskivi ja munknunn kivid
mil algolukord taastub 6.2 Tulekindlus Kui sulanud aine osakaal suureneb, võib juhtuda, et massi tahkete osade skelett ei suuda taluda kogu massi raskust ja vajub kokku - savi sulab Sulamistemperatuuri tso järgi liigitatakse: · madalalt sulavad savid tso < 1350 ºC (Kambriumi sinisavid Põhja-Eestis, probleemiks püriit F2S) · raskelt sulavad 1350-1580 ºC (Lõuna-Eestis) · tulekindel savi tso > 1580 ºC (nt. Joosu savi, samott 1580...1770 ºC Samott paakumiseni põletatud ja jahvatatud savilisand, mida kasutatakse samott-tellise valmistamiseks Ehituskeraamika toodetakse tavalistest kergelt sulavatest savidest: tellised, kärgtellis, õõnestellis 6.3 Keraamika tootmine Protsessid: toormaterjali kaevandamine · massi ettevalmistamine, töötlemine ja toortoodete vormimine · toortoote kuivatamine vaba vee lahkumiseni (keemiliselt seotud vesi jääb) · toortoote põletamine paakumistemperatuurini · toodete jahutamine
Mördis olev vesi imendub kivisse ning see põhjustabki nakke tekke segu ja kivi vahel. Külmakindluse määramiseks peavad kivi poorid olema veega täitunud. Sellist kivi külmutatakse korduvalt läbi, kuni väheoluliste vigastuste tekkimiseni. Minimaalne külmakindluse arv peaks kividel olema ca. 20 tsüklit. Happekindlus on vajalik erikonstruktsioonides. Selline kivi sisaldab puhast kvartsi või alumiiniumdioksiidi ja kivi põletatakse paakumiseni. Veeimavus peab olema alla paari protsendi. Kuumakindlus on üsna suur põletatud kividel. Küttekoletes kasutatakse spetsiaalseid kive samottelliseid (tulekindlus kuni 17000C), dolomiitkivid jm. 3.2. MÖRDID. Mördid liigitatakse järgmiselt: - põhimört (mört) tsementmört, lubitsementmört, lubimört; - kergmört, täitematerjaliks kasutatakse perliiti, pimssi, keramsiiti, granuleeritud tuhka,
.. 1000 °C juures. Silikaatkivide kuumakindlus on väiksem. Tsementki- ve lubatakse kasutada l50. .700 °C juures. Eriti rasketes tingimustes kasutatakse kuumakind- laid kive. Tuntumad kuumakindlad kivid on samotttellis, magnesiitkivid, dolomiitkivid ja teised. Sõltuvalt koostisest võib näiteks samotttellise tulekindlus olla kuni 1700 °C. Happekindlus on vajalik tihti erikonstruktsioonides. Happekindlas kivis on kas puhas kvarts või alumiiniumdioksiid. Kivi põletatakse paakumiseni. Veeimavus peaks olema alla paari protsendi. Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 22 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ 3.2 Mördid Müüritise loomiseks on kivid omavahel vaja siduda mördiga. Mördi koostis on tavaliselt side- aine, liiv ja vesi. Mört liigitatakse põhimördiks(mördiks) ja peen- või kergmördiks vastavalt mördi koostisele.
Enam levinud Samott-telliste mõõdud on 250 x 123 x 65 ja 230 x 113 x 65 mm. Tellised on tavalistest veidi laiemad, kuna samottmüüritis laotakse vaga õhukese vuugiga (4 mm). Mark vähemalt 100, kuumakindlus vähemalt 1550 °C. Värvilt on nad heledad (kollakad). Samott-tellist kasutatakse kohtades, kus esinevad vaga kõrged temperatuurid (küttekollete sisevooder, tööstuslikud põletusahjud jne). - Klinkertellis valmistatakse raskeltsulavast savist ja põletatakse paakumiseni (1200 - 1250 C juures), jahutatakse maha väga aeglaselt. Mõõdud 220 x 110 x 65, 257 x 123 x 57 mm (Soome tellis). Nad on suure tugevusega (margid 400, 600 ja 1000) ja vastupidavad hapetele. Värv on neil lillakas-pruun. Klinkertelliseid kasutatakse põrandateks, teekateteks, fassaadide katteks, keemiatööstuses jne. - Poorsed tellised jagunevad peen-ja jämepoorseteks. Peenpoorse tellise saamiseks asendatakse ca 50 % savist diatomiidi voi treepeliga. Need on peenpoorsed mineraalid,
pulber. Kasutamine: sellel põhineb pulbermetallurgia pulbrite segu pressitakse vastavaks detailiks ja kuumutatakse redutseerivas atmosfääris temperatuuril, mis on madalam kui segus kõige madalamal temperatuuril sulava komponendi sulamistemperatuur. Poorid täidetakse määrdeainetega. Tüüpomadused: Nt: klinkertellis on savist kõrgpõletustellis, mida on mehaanilise tugevuse ja ilmastiku-kindluse suurendamiseks põletatatud kuni savi paakumiseni 1000 o-1400oC. Klinkertellis saadakse aeganõudval ,,ülepõletamisel", saadud tellis on tihedam, tugevam, vastupidavam, külmakindlam, madala poorsusega, talub kõrget rõhku ja on enamasti lillakas-pruunikas. Tooni andmiseks kasutatakse ka angoobimist pinna katmine heledavärvilise glasuur-kriit-savimassiga ja sellele järgnev glasuurimine. Glasuurimine õhuke klaasjas kiht, mis tekib pinnale kantud ainete põletamisel - see muudab ainet veelgi vee- ja happekindlamaks.
annaabi.ee 
