o Normistik ebatäielik. (killustunud). Põhiseaduse teksti deklaratiivne sõnastus. Haldusorgan on õiguslikult loodud haldusekandja asutus, millel on kindel pädevus (õigused ja o Põhiseaduses vaid üldreeglid, millede täpsustamine jääb praktilisse õiguskäitumisse. kohustused). Tingimused: Rakendajal suur otsustusruum. o Peab olema varustatus avaliku võimu volitustega ja omama nende teostamiseks 8. Mille määrab kindlaks riigiõigus? vastavaid vahendeid
erisused 2. abistavad pole iseloomulik halduslik mõjutamine, on iseloomulik vajalike tingimuste loomine üld- ja erifunktsioonide teostamiseks (näiteks asjaajamine). Avaliku halduse seotus seadustega riigivõimu teostatakse üksnes PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Haldus ei saa endale ise reegleid kehtestada ega tegutseda õigusvabas ruumis determineeritud haldus. Diskretsiooninormid haldusorganitele on jäetud teatud otsustusruum. Haldustegevuse liigid · rakendatavate meetmete alusel 1. võimuhaldus alati allutatud avalik-õiguslikule regulatsioonile. Selline haldustegevuse liik, mille puhul võib haldus isikule ette kirjutada käsu, keelu või annab talle teatud õigusi. 2. lihthaldus seotud selliste haldusülesannete täitmisega, mis pole seotud võimuvolituste rakendamisega. Võib teostada ka eraõiguslikus vormis. · Toime poolest isikutele 1
- (2) Seaduspärane (Legitiivne) eesmärk (lg 2) - (3) Demokraatlikus ühiskonnas hädavajalik Kas oli sotsiaalne vajadus (pressing) Proportsionalsus. Kas see sekkumine on prop seaduse eesmärgile mida uritatakse saavutada. Mõistlik , asjakohasus. Hindamisruum/otsustusulatus (margin of appreciation, seda terminit kohus ise välja töötanud). Kui riigile on antud otsustusruum siis riigil on õigus ise valida. Kui tugevalt see konkreetne meede sekub isiku eraellu. ERAELU PUUTUMATUS Niemietz v Saksamaa (1992) Niemietz oli advokaat kes oli juurdluse all kohaliku riigi juurdluse all. Tema telefoni kuulati pealt, teda teostati jäliti tegevus. Kas tema koduläbi otsimine oli art 8 rikkumine, kas oli telefoni kuulamine oli eraelu rikkumine, kas jälgimine puudus eraelu.
Õigussüsteemi Mõiste alusel loogiliseltLähtub kohtupraktikas tekkinud struktureeritus ja süstematiseeritud protsessiskeemidest kohtuasja lahendamise käik Õiguse allikad Eelkõige seadused, kõrge kodifitseeritus Eelkõige pretsedendid, aktid kitsama mõjuga Kohtuniku Otsustusvabadus seaduse alusel Piiratud varasemate lahenditega otsustusruum 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. Kontinentaal-Euroopa õiguskultuuris jaotub õiguskord kahte suurde õigusvaldkonda: eraõigus avalik õigus · Kõige üldisemalt reguleerib eraõigus eraisikute (füüsiliste isikute ja eraõiguslike juriidiliste isikute) vahelisi suhteid. · Avalik õigus reguleerib avaliku võimu (s
Akti välja andnud organite järgi. Seadusandliku võimu aktid, täidesaatva võimu aktid, kohtuorganite aktid, kontroll- ja järelvalveorganite aktid. Milles seisneb õiguse tõlgendamine? Kuidas toimub sätte tõlgendamine? Millised on tõlgendamise klassikalised viisid ja kuidas need toimivad? Mida tähendab lünk õiguses ja kuidas need lüngad ületatakse? Kuidas toimub seaduslünga ületamine, vastuolu lahendamine? Milline on rakendaja otsustusruum? Mis eristab õigusrikkumist õiguspärasest käitumisest? Õiguspärane käitumine on õigusnormidega kooskõlas käitumine (õiguspärane on ka käitumine, mis ei ole reguleeritud õiguslikult) ja õigusrikkumine on õigusnormidega vastuolus käitumine, subjekt eirab õigusnormidega kehtestatud keeldu, ei täida juriidilist kohustust, ületab oma käitumisega õigusnormiga lubatud piirid. Mida mõistetakse õigusrikkumise koosseisu all ja millised elemendid sellesse koosseisu kuuluvad
Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Seega PS § 156 lg 1 näeb KOV-le ette esindusdemokraatliku sisestruktuuri. Siit tuleneb KOV-i jaoks rida põhimõttelise tähtsusega tagajärgi: 7. Volikogu liikmete legitimatsioon demokraatlike valimiste kaudu 1. Volikogu kui institutsiooni olemasolu on kohustuslik. Täitevorgani(te) moodustamine on KOV korralduse küsimus (PS § 160). Seadusandjal on selles suhtes antud otsustusruum: ta võib täitevorgani(d) ette näha või mitte, samuti kehtestada selle (nende) moodustamise ühtse korra. 2. Volikogul on õigus seaduse piires ja kohalike elanike huvides otsustada iga KOV pädevusse kuuluvat küsimust, kui see pole seaduse alusel antud KOV täitevorgani pädevusse. 3. Menetlusõigused volikogus peavad olema tervikuna sisustatud selliselt, et tagada seal vähemus(t)e ja opositsiooni kaitse.
ettekujutused, vaid kehtiv õigus ja väärtussüsteem. Eesmärgid, mida seadusandja normi loomisega tahab saavutada, on valdavalt õiguse objektiivsed eesmärgid. Nt.rahu ja julgeoleku kindlustamist, õiglast vaidluste lahendamist, sotsiaalset võrdsust jm. 71. Mida tähendab lünk õiguses ja kuidas need lüngad ületatakse? Kuidas toimub seaduslünga ületamine, vastuolu lahendamine? Milline on rakendaja otsustusruum? (Vt Sander Põllumäe, lk 80-101.) Igas õiguskorras esineb lünkasid. Sellisel juhul ei leia me teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid faktilisi koosseisusid objektiivsest õigusest. Õiguse rakendamine ei ole osutunud võimalikuks ka tõlgendamise teel. Õiguse rakendaja peab veenduma, kas tegemist ei ole lüngaga õiguses. Lünkade ületamisest saab rääkida ehtsate ja väärtuslünkade esinemisel. Kõige
Kaebaja vaidlustas Tallinna Ringkonnakohtus Riigiprokuratuuri määrused, millega jäeti 10 kriminaalmenetlus alustamata. Tallinna Ringkonnakohtu lahend, millega jäeti Riigiprokuratuuri määruse peale esitatud H-V. Seedri kaebus rahuldamata, on jõustunud." Kolleegium märgib, et karistusõiguse kujundamisel on seadusandjal lai otsustusruum. Järjepideva kohtupraktika kohaselt ei ole kannatanul subjektiivset õigust nõuda riigilt tema õigusi kahjustanud isiku kriminaalkorras süüditunnistamist ja karistamist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. novembri 2015. a määrus asjas nr 3-1-1-96-15, p 10). Eelnev tähendab aga sedagi, et isik ei saa riigilt üldjuhul nõuda mõne konkreetse sanktsiooninormi loomist