lahkunud kordagi. Tema peateos oli u. 1000 leheküljeline ning seda peetakse üheks raskemaks filosoofiliseks teoseks. Praktiliselt kogu Kanti elu möödus kodulinnas. Lugupeetud professor oli kodulinnas tuntud oma korrapäraste eluviiside ja pedantsete harjumustega. Kuigi ta hindas head seltskonda ja võõrustas tihti lõunalauas külalisi, jäi ta elu lõpuni üksikuks. Kant suri oma kodulinnas 1804.a. Kanti Filosoofia Teadmised Igasugune teadmine väljendub Kanti arvates otsustusena. Otsustus on väide millegi kohta; see sisaldab subjekti (see, mille kohta väidetakse) ja predikaati (see, mida väidetakse). Otsustuste ehk teadmiste hulgas eristab Kant analüütilisi (subjekti mõistet selgitavad) ja sünteetilisi (subjekti mõistest kaugemale minevaid) ning aprioorseid (kogemusest sõltumatud) ja aposterioorseid (kogemusel põhinevad) Kanti järgi on olemas 3-e sorti otsustusi: 1. sünteetilised aposterioorsed, mis moodustavad ebatäiusliku teadmise (nt "mõned
faabula asjaoludest (tehioludest) e vastaja koostatud teo kirjeldus moonutab tegu; 3) õiguslik otsustus e conclusio on väär juba moondunud eelduste tõttu või meelevaldne. ========================================================== Ülesanne. Sõnastage deduktiivse subsumptsiooni otsus sooritaja ja tema teo kohta Barbara figuurile tugineva kahe premissi (faktikirjeldus ja faktiväide) ning õigusliku otsustusena (conclusio). Metoodiliselton sellekssoovitavteostadakõigepealttaandaminemetalausena õigusnormi loogilise struktuuri ,,kui...siis...vastupidiseljuhul,, kohaselt, samuti teha vajaduselõigusnormi struktuuri analüüs (liht-võiliitnorm; liht-võiliitkoosseis; struktuurivalemsõltuvalt kas lihtne, keerulinevõialternatiivne; juriidilisedfaktid) ja kirjeldadaeeltoodu oma vastuses.
harjumustega. Kuigi ta hindas head seltskonda ja võõrustas tihti lõunalauas külalisi, jäi ta elu lõpuni üksikuks. Kant suri oma kodulinnas 1804. aastal, tema hauamonumendile on kirjutatud read: "Kaks asja täidavad ikka ja jälle mu meele imetluse ja aukartusega, üha sagedamini ja tungivamalt pöördub mu mõte nende juurde tagasi: tähistaevas minu pea kohal ja kõlblusseadus mu sees". Kanti filosoofia Teadmised Teadmine väljendub otsustusena. Otsustus on väide millegi kohta, mis sisaldab seda, mille kohta väidetakse ja seda, mida väidetakse. Üldse on Kanti järgi kolme liiki otsustusi: 1. sünteetilised aposterioorsed, mis moodustavad ebatäiusliku teadmise (nt "mõned kehad on rasked"); 2. analüütilised aprioorsed, mis kuuluvad täiusliku teadmise koosseisu (nt "ruudul on neli nurka"); 3. sünteetilised aprioorsed, mis kuuluvad samuti täiusliku teadmise koosseisu (nt "sirge on
1. Kant: mis on tunnetus a priori ja a posteriori; analüütiline ja sünteetiline otsustus ning nende erinevus koos näidetega (Prolegomena § 1-2; vt ka lisamaterjal) Kanti arvates väljendus igasugune teadmine otsustusena. Nii jagas ta otsustused analüütilisteks ning sünteetilisteks. Analüütilised otsustused on selgitavad ning ei avarda meie teadmisi, nt kolmnurgal on kolm külge. Sünteetilised seevastu avardavad meie teadmisi, nt mõni film on õudne. Omakorda sünteetiliste otsustuste seas eristas Kant aposterioorseid ja aprioorseid otsustusi. Aposterioorse otsustuse kohta võib öelda, et ta ,,põhinev kogemustel" ning aprioorne otsustus on ,,kogemusest sõltumatu". 2
Seetõttu koostas ta endale päevakorra ja toidumenüü ning hoidis sellest rangelt kinni. Enne igat otsust tavatses ta pikalt järele mõelda. See sai talle saatuslikuks. Kaks korda oma elu jooksul mõtles ta paluda naise kätt. Ta kaalutles nii kaua, et esimesel juhul naine abiellus ja teisel juhul lahkus Königsbergist enne kui filosoof otsusele jõudis. Kant suri oma kodulinnas Königsbergis 12.02.1804. 2. KANTI FILOSOOFIA 2.1 Teadmised Igasugune teadmine väljendub Kanti arvates otsustusena. Otsustes on väide millegi kohta, see sisaldab subjekti (see,mille kohta väidetakse) ja predikaati (see, mida väidetakse). Otsuste ehk teadmiste hulgas eristab Kant analüütilisi (subjekti mõistet selgitavad) ja sünteetilisi (subjekti mõistest kaugemale minevaid) ning aprioorseid (kogemusest sõltumatud) ja aposterioorseid (kogemusel põhinevad). Üldse on Kanti järgi kolme liiki otsustusi: 1. sünteetilised aposterioorsed, mis moodustavad ebatäiusliku teadmise (nt. ,,mõned
mõistusest lähtuvat. Inimtunnetusel on seega kaks allikat meeled ja mõistus. Selles mõttes vastandubki Kanti tunnetusteooria nii traditsioonilisele empirismile kui ka ratsionalismile ning vähemalt Kanti enda arvates ületab mõlema puudused (ühekülgsuse): empirism alahindas mõistuse aktiivsust ja rolli tunnetuses, ratsionalism aga kogemuse rolli tunnetuses. Igasugune teadmine väljendub Kanti arvates otsustusena. Otsustus on mõte, milles midagi väidetakse millegi kohta, nt Kõik inimesed on surelikud, Mõni kivi on raske. Igas otsustuses eristatakse subjekti ja predikaati. Subjekt on see, mille kohta väidetakse, predikaat aga see, mida väidetakse. Otsustuste seas eristas Kant analüütilisi (`osadeks lahutamine') ja sünteetilisi (`kokkuühendamine'). Analüütiliselt tõene on selline otsustus, mille eitamine viib vasturääkivusele. Sünteetiliste
aastal 76 aasta ja 10 kuu vanuses oma kodulinnas haigusesse, tema hauamonumendile on kirjutatud read: "Kaks asja täidavad ikka ja jälle mu meele imetluse ja aukartusega, üha sagedamini ja tungivamalt pöördub mu mõte nende juurde tagasi: tähistaevas minu pea kohal ja kõlblusseadus mu sees". Saksa luuletaja Heinrich Heine on kirjutanud, et Kanti elulugu on raske kirjutada, kuna tal polnud ei elu ega lugu. Kanti Filosoofia Teadmised Igasugune teadmine väljendub Kanti arvates otsustusena. Otsustus on väide millegi kohta; see sisaldab subjekti (see, mille kohta väidetakse) ja predikaati (see, mida väidetakse). Otsustuste ehk teadmiste hulgas eristab Kant analüütilisi (subjekti mõistet selgitavad) ja sünteetilisi (subjekti mõistest kaugemale minevaid) ning aprioorseid (kogemusest sõltumatud) ja aposterioorseid (kogemusel põhinevad). Üldse on Kanti järgi kolme liiki otsustusi: 1. sünteetilised aposterioorsed, mis moodustavad ebatäiusliku teadmise (nt "mõned
tõstatatanud küsimuse, kuidas on võimalik puhtast mõistusest lähtuv tunnetus? Analüütiliste lausete võimalikkusest on kerge mõista, kuna see tugineb vasturääkivuse seadusele. Sünteetiliste aposterioorsete lausete võimalikkus põhineb aga kogemusel. Kanti arvates sünteetiliste aprioorsete otsustusi tuleb otsida või uurida, kuna see ei tugine mitte vasturääkivuse seadusele, vaid teistele printsiipidele. Igasugune teadmine väljendub Kanti arvates otsustusena. Otsustus on väide millegi kohta; see sisaldab subjekti ja predikaati. Otsustuste ehk teadmiste hulgas eristab Kant analüütilisi ja sünteetilisi ning aprioorseid ja aposterioorseid. Üldse on Kanti järgi kolme liiki otsustusi: sünteetilised aposterioorsed, mis moodustavad ebatäiusliku teadmise (nt "mõned kehad on rasked"); analüütilised aprioorsed, mis kuuluvad täiusliku teadmise koosseisu (nt "ruudul on neli nurka");
Nii võib näiteks seletada teaduslikku avastust kui psüühilist protsessi sellega, et tuuakse esile tema psühholoogiline tekke- ja kujunemismehhanism. Kuid teadmine, Kanti määratluse kohaselt sünteetiline otsustus a priori, ei ole sündmus. Otsustus ei ole samane psüühilise protsessiga indiviidi peas, mille tagajärjel antud otsustus sündis. Küsimus teadusliku teadmise võimalikkuse kohta küsib, millistel eeldustel oleme me õigustatud käsitlema sünteetilist otsustust a priori otsustusena, mis omab objektiivset kehtivust? Antud küsimusele vastamine on metafüüsika puhul raskendatud, kuna pole teada isegi seda, kas niisugune teadmine on ülepea võimalik. Kuid selle küsimuse käsitlemist võiks hõlbustada asjaolu, et leidub teisi teadusi, mis Kanti hinnangul sisaldavad endas aprioorseid otsustusi a priori. Vt. “Prolegomena …” §§ 4, 5. 6 Andrus Tool/Klassikaline saksa filosoofia/FLFI.01.020.
annaabi.ee 
