teostamisel täielikku sõltumatust teistest riikidest. Oma kodanike elu ja vara austamist välisriigis. Selle reegli rikkumise puhul on tal õigus teostada diplomaatilist kaitset. 82. Riikide võrdsus tähendab, et formaalselt eksisteerivad suveräänsed riigid võrdõiguslikult üksteise kõrval ning arvestavad üksteise õigusega. Võrdsus tähendab ka võrdsust hääletamisel ja muudes otsustamisprotsessides ning sõltumatust teistest riikidest oma ülemvõimu teostamisel. Võrdväärsus hääletamisel tähendab, et kõikide riikide hääl on võrdse osakaaluga, olenemata riigi suurusest. 17. Vastatsikkuse printsiip. 83. lähtub riikide suveräänsuse ja võrdõiguslikkuse printsiibist. Vastastikkuse printsiip on see, mis ühelt poolt mõjutab riike täitma täiesti vabatahtlikult ilma igasuguse sunnita rahvusvahelise õiguse reegleid, aga teiselt poolt
vastastikuse toime kohta: Õhk, atmosfäär, vesi, pinnas, maa, maastik, looduslik ala, looduse mitmekesisus ja selle komponendid, geneetiliselt muudetud organismid Kuidas taotleda keskkonnainfot: ilma, et oma huvitatust tuleks tõendada ja soovitud vormis, v.a juhul, kui avaliku võimu organi seisukohalt on mõistlik info kättesaadavaks muutmine mingis teises vormis, nt kui info on juba kättesaadav mingis teises vormis. Üldsuse kaasamine: Millistes otsustamisprotsessides saab osaleda – keskkonnainfo saamine, selle kohta otsuste tegemine ja kohtusse pöördumine. Kellel on õigus osaleda: see üldsus, keda mõjutab või tõenäoliselt mõjutab otsuste tegemine keskkonnaasjus või kes on huvitatud otsustamisprotsessist EUROOPA ÜHENDUSE KESKKONNAÕIGUSE ARENG Kokku oli 5 arenguperioodi: Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani (Ei sisaldanud keskkonnakaitsega seotud sätteid ega andnud EÜ-le otsest keskkonnaalast pädevust, Tähelepanu all
komponendid, geneetiliselt muudetud organismid 2 Kuidas taotleda keskkonnainfot: ilma, et oma huvitatust tuleks tõendada ja soovitud vormis, v.a juhul, kui avaliku võimu organi seisukohalt on mõistlik info kättesaadavaks muutmine mingis teises vormis, nt kui info on juba kättesaadav mingis teises vormis. Üldsuse kaasamine: Millistes otsustamisprotsessides saab osaleda – keskkonnainfo saamine, selle kohta otsuste tegemine ja kohtusse pöördumine. Kellel on õigus osaleda: see üldsus, keda mõjutab või tõenäoliselt mõjutab otsuste tegemine keskkonnaasjus või kes on huvitatud otsustamisprotsessist 10.) Euroopa Liidu keskkonnaõigus, poliitika ja strateegia Kokku oli 5 arenguperioodi: Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani (Ei sisaldanud keskkonnakaitsega seotud
komponendid, geneetiliselt muudetud organismid 2 Kuidas taotleda keskkonnainfot: ilma, et oma huvitatust tuleks tõendada ja soovitud vormis, v.a juhul, kui avaliku võimu organi seisukohalt on mõistlik info kättesaadavaks muutmine mingis teises vormis, nt kui info on juba kättesaadav mingis teises vormis. Üldsuse kaasamine: Millistes otsustamisprotsessides saab osaleda – keskkonnainfo saamine, selle kohta otsuste tegemine ja kohtusse pöördumine. Kellel on õigus osaleda: see üldsus, keda mõjutab või tõenäoliselt mõjutab otsuste tegemine keskkonnaasjus või kes on huvitatud otsustamisprotsessist 10.) Euroopa Liidu keskkonnaõigus, poliitika ja strateegia Kokku oli 5 arenguperioodi: Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani (Ei sisaldanud keskkonnakaitsega seotud
otsustamisse ning võimaldab konventsiooni kohaselt pöörduda neis asjus kohtusse. Mis on keskkonnainfo? Keskkonnainfo on igasugune kirjalik, visuaalne, suuline, elektrooniline või mõnes muus vormis info alljärgnevate keskkonnaelementide ja nende vastastikuse toime kohta Kuidas taotleda keskkonnainfot? Vastavalt siseriiklikele õigusaktidele peavad avaliku võimu organid tegema info kättesaadavaks. Avaldus tuleb esitada soovitud vormis. Üldsuse kaasamine: Millistes otsustamisprotsessides saab osaleda? Avalikkus saab osaleda - keskonnaloa taotlemisel suurettevõtetele - Kõik teiste ettevõtmistega, mis võib olla ebasoodne keskkonnale Kellel on õigus osaleda? Kõigil kodanikel, otsuse algses protsessis 3 põhisammast: _Keskkonnateabe kättesaadavus _Otsustamise menetluses osalemine _Juurdepääs õigusemõistmisele 3 näidet Eestist! 16
juhtimiskontroll, mis hõlmab asutuse töökorraldust, mille moodustavad kõik plaanid, strateegia, protseduurid, tavad ja muu taoline, mis on töötajatele vajalikud asutuse eesmärkide saavutamiseks (kõik see, mis paneb iga töötaja oma töökohal tööle – ametijuhendid, töökoha kirjeldused, töökorraldus jne); administratiivne kontroll, mis on seotud protseduuride ja dokumentidega, mida rakendatakse otsustamisprotsessides ja mis omakorda suunab töötajaid ametlikult heaks kiidetud tegevustele eesmärkide saavutamiseks (seotud otsustamisprotsessiga ja suunatud sellele, et toimiksid organisatsioonis üldised reeglid, millega suunatakse üldist tegevust eesmärkide saavutamiseks); eraldi tuuakse välja finantskontroll, mis hõlmab toiminguid ja dokumentatsiooni, mis on seotud vara säilimise tagamisega, rahaliste dokumentide usaldusväärsuse ja
); "Vanas Euroopas" tulemuste võrdsus. Erineva suhtumise põhjust on nähtud ajaloo erinevustes: - ameeriklastel puudub feodaalne minevik, - minevik ületati Euroopas järk-järgult ja teistel viisidel. Heaoluriik algselt rakendatud ülemklasside poolt, nt Saksamaal Bismarck, Suurbritannias eriti toorid: "noblesse obliges", teiselt poolt sotsiaaldemokraadid ja ametiühingud. Nn töökohademokraatia tööliste osalus otsustamisprotsessides: edukas nt Rootsis, USAs kukkus läbi. Ameerikas unistab iga tööline saada vähemalt alama astme juhiks ("foreman"), ei soovi olukorda, kus tal sel puhul poleks piisavalt võimu. Ameerikas puudub nähtus, mida on nimetatud "töölisklassi uhkuseks" ("working class pride" Suurbritannias on hakanud uuemal ajal vähenema, kuid ikka veel tugev, nn "stipendiumilastel" tõsised identiteedi- ja kuuluvusprobleemid). Uhkus oma klassi üle:
vabatahtlikkusel põhinevat tegutsemist ning konfliktide rahumeelset ja vägivallatut lahendamist; olema algatusvõimeline ja ettevõtlik, kujundama isiklikke seisukohti ning neid väljendama; tundma õppima ja kaitsma enda ja teiste õigusi ning mõistma nendega kaasnevat vastutust ja kohustusi; mõistma avaliku, ettevõtlus- ja mittetulundussektor seoseid ning toimimist; mõistma enda kui üksikisiku rolli ühiskonnas ning omandama oskusi osaleda otsustamisprotsessides; mõistma ettevõtluse rolli ühiskonnas ning suhtuma positiivselt ettevõtlusesse ja selles osalemisesse. Kultuuriline identiteet. Keele ja kirjanduse kui rahvuskultuuri kandjate toel kujuneb õpilastes arusaam endast, teadmine oma juurtest, eesti keele erikujudest (nt Mulgi, Võru, Setu, Kihnu murre). Emakeele ja kirjanduse väärtustamise kaudu õpitakse lugupidama endast ja oma rahvast, teiste rahvaste tekstide abil
Riikide võrdsus tähendab, et formaalselt eksisteerivad suveräänsed riigid võrdõiguslikult üksteise kõrval ning arvestavad üksteise õigusega.. Faktilised asjaolud (nt juurdepääsu puudumine meredele, loodus - ja maavarade puudumine) võivad riigi seada sõltuvusse teistest riikidest ning mõjutada tema õiguslikku seisundit. Samas peavad õiguslikud piirangud olema riigi poolt vabatahtlikult heaks kiidetud.Võrdsus tähendab ka võrdsust hääletamisel ja muudes otsustamisprotsessides ning sõltumatust teistest riikidest oma ülemvõimu teostamisel. Võrdväärsus hääletamisel tähendab, et kõikide riikide hääl on võrdse osakaaluga, olenemata riigi suurusest. Rahvusvaheliste tülide lahendamine. ÜRO põhikirja art 2 (3) paneb liikmesriikidele kohustuse lahendada rv tülid rahumeelselt. Koos jõu kasutamise keeluga rv tavaõiguses on printsiip ajapikku laienenud kõigile riikidele. Tavaõiguse normi tekkimist tõendavad näiteks ÜRO 1970
annaabi.ee 
