Oleks siis asi mõtlemisega piirdunud. Kuidas said veel sellised inimesed võimule ning miks nende otsustel nii palju toetajaid oli, et jõhkrad teod suudeti ellu viia? Minevikus on olnud palju ainuvalitsejaid, kes on saavutavad oma võimu vägivallaga või piiranud ühiskonda karmide reeglite ja karistustega. Kuid tundub ebaloogiline, et üks inimene suudab valitseda ja karistada kõiki. Alati on olnud neid, kes käsud täide viivad. Mõned seetõttu, et nende vaated ühtivad otsustajaga, kuid tihti ikkagi lootes omakasule või lihtsalt kartes kaotada enda elu. Nii vaadates on ühel inimesel siin maailmas palju võimu teisi mõjutada . Kuid samas tekib küsimus, et kui ühe inimese olemasolu on nii oluline ja muudab maailma tohutult, kas siis miljonite hukkunute elud pole midagi väärt? On kahju mõelda, kui palju on tapetud inimesi, kellel pole mingit süüd. Hukati lihtsalt massiliselt kellegi väärastunud maailmapildi pärast, kellegi soovi pärast luua uut ja paremt
arvamusteni -- erinevatest hinnangutest ja tõlgendamisest Konflikti osapooltel on küll sama informatsioon, kuid nad hindavad seda erinevalt ning jõuavad nii erinevate vaadeteni. -- erinevatest eesmärkidest Konflikti osapooltel on erinevad eesmärgid ja isiklikud ootused, millevahelised vastuolud viivad vastandlike seisukohtadeni. -- võimupiirkondade kattumisest mingi ala/probleemi seotus mitme funktsiooniga / otsustajaga -- erinevatest vahenditest Konflikti võivad põhjustada ka erinevad protseduurilised võimalused -- erinevatest ressurssidest Defektid, puudused või ressursside nappus -- konflikti mitte-ettenägemisest - teine inimene jääb väljapoole mingit tüüpilist või kujuteldavat standardit - loogika või arusaama viga teine ei käitu vastavalt ootustele Konflikti rühmas võib ära tunda järgmiste tunnuste järgi:
viib erinevate seisukohtadeni ning arvamusteni; - erinevatest hinnangutest ja tõlgendamisest. Konflikti osapooltel on küll sama informatsioon, kuid nad hindavad seda erinevalt ning jõuavad nii erinevate vaadeteni; - erinevatest eesmärkidest. Konflikti osapooltel on erinevad eesmärgid ja isiklikud ootused, millevahelised vastuolud viivad vastandlike seisukohtadeni; - võimupiirkondade kattumisest. Mingi probleemi seotus mitme otsustajaga; - erinevatest vahenditest . Konflikti võivad põhjustada ka erinevad protseduurilised võimalused; - konflikti mitteettenägemisest. Teine inimene jääb väljaspoole mingit tüüpilist või kujutledavat standardit; - loogika või arusaama viga . Teine ei käitu vastavalt ootustele." (Fisher, U. et al. 1992 :15) Puutume igapäevaselt kokku paljude erinevate inimestega: sõprade, tuttavate ja võõrastega
arvamusteni Erinevatest hinnangutest ja tõlgendamisest- Konflikti osapooltel on küll sama informatsioon, kuid nad hindavad seda erinevalt ning jõuavad nii erinevate vaadeteni. Erinevatest eesmärkidest- Konflikti osapooltel on erinevad eesmärgid ja isiklikud ootused, millevahelised vastuolud viivad vastandlike seisukohtadeni. Võimupiirkondade kattumisest- Mingi ala/probleemi seotus mitme funktsiooniga / otsustajaga Erinevatest vahenditest- Konflikti võivad põhjustada ka erinevad protseduurilised võimalused Erinevatest ressurssidest- Defektid, puudused või ressursside nappus Konflikti mitte-ettenägemisest- Teine inimene jääb väljaspoole mingit tüüpilist või kujutledavat standardit Loogika või arusaama viga- Teine ei käitu vastavalt ootustele Millised on tunnused, et rühmas on konflikt? Lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele ja see segab tõsisemate asjadega tegelemist;
erinevate seisukohtadeni ning arvamusteni*erinevatest hinnangutest ja tõlgendamisest-Konflikti osapooltel on küll sama informatsioon, kuid nad hindavad seda erinevalt ning jõuavad nii erinevate vaadeteni.*erinevatest eesmärkidest-Konflikti osapooltel on erinevad eesmärgid ja isiklikud ootused, millevahelised vastuolud viivad vastandlike seisukohtadeni. *võimupiirkondade kattumisest-mingi ala/probleemi seotus mitme funktsiooniga / otsustajaga *erinevatest vahenditest-Konflikti võivad põhjustada ka erinevad protseduurilised võimalused *erinevatest ressurssidest-Defektid, puudused või ressursside nappus*konflikti mitteettenägemisest-teine inimene jääb väljaspoole mingit tüüpilist või kujutledavat standardit *loogika või arusaama viga teine ei käitu vastavalt ootustele 44. Konfliktide lahendamise võtted I PROBLEEMI SÕNASTAMINE vajaduste keeles, milles on asi, mida kumbki pool tahab, miks? mida? See talle annaks
informatsioon, kuid nad hindavad seda erinevalt ning jõuavad nii erinevate vaadeteni. · erinevatest eesmärkidest - konflikti osapooltel on erinevad eesmärgid ja isiklikud ootused, millevahelised vastuolud viivad vastandlike seisukohtadeni. · võimupiirkondade kattumisest - mingi ala/probleemi seotus mitme funktsiooniga / otsustajaga · erinevatest vahenditest - konflikti võivad põhjustada ka erinevad protseduurilised võimalused · erinevatest ressurssidest - defektid, puudused või ressursside nappus · konflikti mitte-ettenägemisest- teine inimene jääb väljaspoole mingit tüüpilist või kujutledavat standardit · loogika või arusaama viga teine ei käitu vastavalt ootustele
Kui kaks süüalust vaikivad, ei saa kohus kummalegi määrata maksimumkaristust ning mõlemad saavad vaid aasta karistust. Kui üks teise peale keelt kannab, langeb tema osaks miinimumkaristus, teine aga saab 10 aastat. Mõlema ülestunnistuse puhul ootab mõlemaid 5 aastat. Selliselt oleksid ratsionaalsed kahtlusalused vait, kuid lootuses aastaga pääseda, võivad mõlemad või üks neist teha ebaratsionaalseid otsuseid. Kuni on tegemist ühe otsustajaga, seega ei saa kerkida probleemi, kuidas selle ainsa otsustaja poolt vastu võetud optimaalne otsustus mõjutab teiste otsustajate tegevust (või teiste selle ainsa otsustaja oma). Äritegevuses sageli püüavad kaks või enam üksteisega seotud osapoolt teha kumbki enda jaoks optimaalseid otsustusi. Näiteks tootmisettevõtte otsustused reklaami ja hinnapoliitika valdkonnas mõjutavad peale tema enda käibe ja kasumi veel ka teiste sama tootmisharu ettevõtete käibeid ja kasumit
käsitlemine ebapiisav. Sellest tulenevalt enamasti puudub juhtimisotsuse eesmärgi ja tegutsemisvariantide süsteemne käsitlus. 3. Selgitage eesmärgi käsitluse suhtelisuse olemust otsustaja seisukohalt eesmärgipuu hierarhilise ulesehituse näitel. Eesmärgi analüüsimisel tuleb esmajärjekorras uurida tema seost konkreetse individuaalse või kollektiivse subjektiga (juhiga, otsustajaga). Eesmärk väljendab juhitava protsessi soovitavat lõppseisundit lähtudes otsustust vastuvõtva subjekti kasulikkusehinnangust. Eesmärki püütakse määratleda abstraktselt kui juhitava protsessi arengu lõppseisundit, kusjuures juhitavat protsessi käsitletakse juhtimise subjektist (otsustajast) lahus. Kuid majanduse juhtimisel ei ole juht (otsustaja) otsustuse tegemisel juhitava protsessi suhtes neutraalne
tuleb diferentseerida pädevuse alusel; kõige rohkem pädevusi on ministril, aga teatud pädevused (nt avaliku teenistuse valdkonnas) on antud kantslerile (selles mahus, kui talle on antud pädevusi, on ta haldusorgan)) Organite põhiliigid: - Monokraatorganid kui otsustajaid on üks - Kollegiaalorganid kui otsustajaid on mitu (Ernits: ilmselt vähemalt 3, kuna 2 otsustajaga on keeruline otsustada enamusi ei saa moodustada; Rooma: tres faciut collegium) Pädevus: Juriidilises mõttes: õigus luua õigust Riigikorralduslikus (haldus) õiguses mõiste kitsam: milline koht või organ on määratletud täitma üht või teist ülesannet 4 liiki: - Esemeline pädevus isikule antud sisulised pädevused - Territoriaalne pädevus isiku või organiruumiline tegevusvaldkond
annaabi.ee 
