Säästva ehk jätkusuutliku arengu idee kujunemine sai alguse 1970.- 1980. aastatel, kui hakati liigi-, asupaiga- ja elukeskkonna kaitse sõltuvusseoste tähtsust rõhutama ja konkreetsema üldmõistega märkima. Säästva arengu all mõisteti siis konkreetset lõppseisundit. Säästev areng väljendab pidevat ja vastavalt vajadustele muutuvat protsessi. Säästlik areng Säästva arengu põhimõtteid on küllaltki raske lahti mõtestada. Selleks, et anda otsusetegijatele konkreetsemaid juhiseid, millest valikute tegemisel lähtuda, kasutatakse jätkusuutlikku arengut mõõtvaid indikaatoreid: 1. seisundiindikaatorid kirjeldavad mingit konkreetset muutujat 2. kontrolliindikaatorid kirjeldavad mingit protsessi, mis omakorda mõjutab seisundiindikaatorit (näiteks saasteaine keskkonda sattumise hulk) Säästlik areng Keskkondlikeks aspektideks on kõikide ressursside efektiivne kasutamine, saastatus, jäätmed ja taaskasutus.
luua eeldused rahvastiku tervise parendamiseks. Terviseprofiili abil saab: koondada tervist puudutava olulise info; selgitada välja terviseprobleemid ja –vajadused; selgitada välja tervist mõjutavad tegurid; selgitada välja tervise parendamist võimaldavad tegevused; stimuleerida tervisemuutusi; edendada valdkondadevahelist koostööd; anda avalikkusele, poliitikutele, erinevate valdkondade spetsialistele ja otsusetegijatele kergesti arusaadaval viisil teavet tervisemõjuritest; muuta tervise temaatika nähtavamaks. Tervise- ja heaoluprofiilis esitatakse järgmine teave: haldusüksuse või piirkonna elanike üldandmed ning ülevaade haldusüksuse või piirkonna rahvastiku tervise ja heaolu seisundist ning tervisemõjuritest; eelnimetatud andmete analüüs; kokkuvõte haldusüksuse või piirkonna prioriteetsetest tervise- ja heaolunäitajatest ning
tehtavast otsusest). TULU-KULU ANALÜÜS- analüüsitehnika, mille puhul arvutatakse välja mingi poliitikaalternatiiviga (nt keskkonnaalase regulatsiooni muudatus, mis toob kaasa keskkonnaseisundi paranemise) kaasnevate kõigi tulude (kasude) ja kulude nüüdisväärtus (kuna kasud ja kulud võivad ilmneda eri ajahetkedel, tuleb need diskonteerida ehk leida nende nüüdisväärtused, et saaks neid omavahel võrrelda). Peamiseks eesmärgiks on anda otsusetegijatele ja asjaga seotud osapooltele infot otsuse võimalike tagajärgede kohta; ei tohiks olla ainus alus, millel otsused baseeruvad. Tulu-kulu analüüs algab algseisu (algsed majandus- ja keskkonnatingimused) kindlaksmääramisest ja kirjeldamisest, mis on võrdlusbaasiks analüüsitavatele muutustele; järgneb poliitikaalternatiivi põhjustatud kõigi tulude ja kulude kui algseisuga võrreldes toimuvate muutuste hindamine ja võrdlemine.
rahastamisallikad Kes on veel ideest huvitatud osapooled? Tulemuslikkuse hindamise plaan ja hindamise indikaatorid Seoud otsesel oodatavate tulemistega – millega mõõta, kuidas mõõta, millal mõõta Eesti toitumis- ja liikumissoovitused: koostamise metoodika ja peamised seisukohad TOITUMISSOOVITUSED Teadusuuringud > >Süstemaatilised teaduskirjanduse ülevaated > >Analüüsidokumendid – tavaliselt ülikoolide poolt otsusetegijatele > >Ravijuhendid/toitumissoovitused > >Populaarteaduslikud artiklid > Patsiendijuhendid: brošüürid, voldikud jne- nt toidusoovitused RIIKLIKUD SOOVITUSED- teadusuuringutel põhinev standard, mille vastu on võimalik tegelikku olukorda võrrelda Toitumissoovitused 1995/2006/2015 1995.a. toitumissoovitused -eesmärgiks peamiselt toitainete defitsiidi ennetamine 2006, riiklik südamestrateegia Aluseks NNR 2004 Täiskasvanutele ja lastele alates 2 a. Situatsiooni kirjeldus
ÜRO on olnud omavahel lahutamatult seotud rohelise majanduse ning säästva tarbimise ja tootmise eestvedaja ülemaailmsel tasandil. 2002. a säästva arengu tippkohtumisel (Rio+10) võtsid kõik riigid endale kohustuse järgida säästva tarbimise ja tootmise põhi-mõtteid, seejuures on juhtosa arenenud riikidel. Rohelise majanduse algatuse (Green Economy Initiative) käivitas ÜRO 2008. a. Selle eesmärk oli analüüsida poliitikaid ja anda soovitusi otsusetegijatele rohelistesse sektoritesse investeerimiseks ja suure keskkonnamõjuga sektorite rohelisemaks muutmiseks. Rohemajandus ja jätkusuutlik valitsemine olid ka Rio de Janeiros 20.–22. juunil 2012 toimunud ÜRO säästva arengu konverentsi (Rio+20) 4 peateemad. Konverentsil võeti vastu ühisdeklaratsioon tulevikust, mida me tahame saavutada: „The Future We Want“ (United Nations General Assembly 2012), mis paljude ekspertide hinnangul jäi aga loodetust
ÜRO on olnud omavahel lahutamatult seotud rohelise majanduse ning säästva tarbimise ja tootmise eestvedaja ülemaailmsel tasandil. 2002. a säästva arengu tippkohtumisel (Rio+10) võtsid kõik riigid endale kohustuse järgida säästva tarbimise ja tootmise põhi-mõtteid, seejuures on juhtosa arenenud riikidel. Rohelise majanduse algatuse (Green Economy Initiative) käivitas ÜRO 2008. a. Selle eesmärk oli analüüsida poliitikaid ja anda soovitusi otsusetegijatele rohelistesse sektoritesse investeerimiseks ja suure keskkonnamõjuga sektorite rohelisemaks muutmiseks. Rohemajandus ja jätkusuutlik valitsemine olid ka Rio de Janeiros 20.–22. juunil 2012 toimunud ÜRO säästva arengu konverentsi (Rio+20) 4 peateemad. Konverentsil võeti vastu ühisdeklaratsioon tulevikust, mida me tahame saavutada: „The Future We Want“ (United Nations General Assembly 2012), mis paljude ekspertide hinnangul jäi aga loodetust üldsõnalisemaks ja konkreetseid
seisukohti; kavandatud tegevusega taotletud eesmärgi saavutamiseks valitakse optimaalne tee ülesanded: o informatsiooni saamine kavandatud tegevuse ja selle alternatiivide keskkonnamõjude iseloomu, suuruse, ulatuse ja tõenäosuse kohta o informatsiooni saamine huvipoolte suhtumise kohta o saadud info ja sellest tulenevate järelduste tegemine otsusetegijatele tunnused: o mõiste „keskkond“ lai käsitlus o interdistsiplinaarsus o alternatiivide/variantide käsitlemine o mõjude prognoos, hindamine, võrdlemine o süstemaatilisus o reprodutseeritavus o dokumenteeritus o avalikkuse osavõtt hindamises osalejad: o arendaja, otsustaja, ekspert/eksperdid – litsentseeritud spetsialist,
· kavandatav vaatlusvõrk, jaamad, kus mõõtmised tuleb läbi viia · seiresüsteemi struktuur kes vastutab ja kes haldab andmeid · mõõtmiste sagedus, kui tihti · mis see maksab, investeeringud Keskkonnaseire 3 funktsiooni: · analüüs, mõõtmine ja keskkonna seisundi hindamine · hoiatav, informeeriv avastama ja hindab riske varakult · esitlus, ettekanne, keskkonna ülevaade keskkonna seisundist ja poliitikast, otsusetegijatele 8.3. Seire andmiste üldistamine ja teavitamine · vajalik metodoloogia vastavalt info tüübile · andmete kontroll ja vastavad usalduse piirid · andmebaas · graafikud, et hinnata trende, muutusi · diagrammid, kaardid informatiivseks esitamiseks · tasakaalustatud, interdistsiplinaarne üldistamine · tuleviku prognoos, aga samuti ajas tagasi, kui võimalik, võrdlus ajalooliste andmetega 8.4. Järelvalve
annaabi.ee 
