vastasklje keskpunktiga. 33. Kesknurk. * Kesknurgaks nimetatakse nurka, mille tipp asetseb ringi keskpunktis. 34. Ringjoone kaar. * Ringjoone osa tema kahe punkti vahel koos nende punktidega nimetatakse ringjoone kaareks. 35. Ringjoone kl. * Ringi kl on ringlik , mis hendab kaht ringjoone punkti. 36. Ringi sektor. * Mingit osa ringist nimetatakse ringi sektoriks. (Tisprde suurus on 380kraadi). 37. Piirdenurk. * Nurga ringjoone hise otspunktiga klude vahel nimetatakse piirdenurgaks. 38. Teoreem piirdenurgast. * Piirdenurk on pool samale kaarele toetuvast kesknurgast. 39.Ringjoone puutuja. Tee joonis. * Ringjoone puutujaks nimetatakse sirget , millel on ks ja ainult ks hine punkt ringjoonega. 40 .Kolmnurga mberringjoone keskpunkt. * Ringjoont, mis lbib kolmnurga tippe nimetatakse kolmnurga mberringjooneks. 41. Kolmnurga siseringjoone keskpunkt . * Ringjoont, mille keskpunktiks on kolmnurga nurgapoolitajate likepunkt ja
.. 54. Nullkoht argumendi väärtus, mille korral funktsiooni väärtus on null. 55. Ordinaattelg y telg 56. Paarisarv kahega jaguv täisarv. 57. Paaritu arv täisarv, mis ei jagu kahega . 58. Parabool ruutfunktsiooni graafik. 59. Paralleelsus erinevate sirgete omadus olla ühe ja sama sihiga. 60. Perioodiline kümnendmurd kümnendmurd, mille murdosa mingist kindlast kohast alates teatav numbrite rühm lõpmatult kordub. 61. Piirdenurk nurk ringjoone ühise otspunktiga kõõlude vahel. Piirdenurk võrdub poolega samale kaarele toetuvast kesknurgast. 62. Prisma hulktahukas, mille kaks tahku on vastavalt paralleelsete ja võrdsete külgedega hulknurgad ning ülejäänud tahud rööpkülikud, millel on kummagi hulknurgaga üks ühine külg. 63. Pöördarvud kaks arvu, mille korrutis võrdub ühega. 64. Pöördkeha keha, mis tekib tasandilise kujundi pöörlemisel mingi fikseeritud sirge, nn. telje ümber. 65
90°-80°=10° 70°-10°=60°, 30°-10°=20° Otsitavad nurgad on 90°-60°=30°, 90°-20°=70°, 180°-30°-70°=80° 16.Ringjoone märkimata jäänud keskpunkti leidmine - märkida ringjoonel kolm punkti nii, et tekivad ühise otspunktiga kõõlud; poolitada kõõlud sirkli abil (ehk joonestada nende keskristsirged); kõõlude keskristsirgete lõikepunkt ongi ringjoone keskpunkt NB kõõlude keskristsirgeid võib joonestada ka kolmnurga abil 17.Kolmnurga konstrueerimine Ül.1113 ümberringjoone raadiuse abil - võrdhaarne Täisnurkse kolmnurga hüpotenuus on c. kolmnurk: antud on alus ja ümberringjoone Leida kolmnurga ümberringjoone pikkus ja
· Metrood (esimese metroo linnaks London). Rippsild on sillatüüp, mille korral silladekk (silla liiklust kandev osa) ripub. Rippsilla korral kasutatakse trossi (või kette, algselt ka nööri), mis on tõmmatud üle takistuse (jõe, kuristiku) pinge alla ning otstest ankurdatud maasse. Selle kõrval leidub ka vähekasutatud iseankurduv rippsild, mille korral peatrossid ankurdatakse peatalade külge. Talasild on sild, mille korral raskust kandvad talad (silladekk) toetuvad kahe otspunktiga tugedele. Kõige lihtsam talasild on purre, mis võib sisuliselt olla üle takistuse (jõe, kuristiku) asetatud laud või palk. Pikemad talasillad on jaotatud osadeks, igal talal oma toetuspunktid. Konsoolsild on sillatüüp, mis ehitatakse horisontaalselt ulatuvate konsoolide abil. Tavaliselt kasutatakse kahte vastaskaldal asuvat konsooli, mis eenduvad takistuse (nt. jõe) kohale. Konsoolide vabad otsad võivad omavahel
90°-80°=10° 70°-10°=60°, 30°-10°=20° Otsitavad nurgad on 90°-60°=30°, 90°-20°=70°, 180°-30°-70°=80° 16.Ringjoone märkimata jäänud keskpunkti leidmine - märkida ringjoonel kolm punkti nii, et tekivad ühise otspunktiga kõõlud; poolitada kõõlud sirkli abil; kõõlude keskristsirgete lõikepunkt ongi ringjoone keskpunkt NB kõõlude keskristsirgeid võib joonestada ka kolmnurga abil 17.Kolmnurga konstrueerimine Ül.1113 ümberringjoone raadiuse abil - võrdhaarne Täisnurkse kolmnurga hüpotenuus on c. kolmnurk: antud on alus ja ümberringjoone Leida kolmnurga ümberringjoone pikkus ja raadius; poolitada alus; võtta sirkli haarade vastava ringi pindala.
med (paberiribad, pliiatsid jms) kõrvuti. Esemete võrdlemiselt minnakse üle sirglõikude võrdlemisele. Kui sirglõigud on hästi paigutatud ja nende pikkuse erinevus kül- lalt suur, on neid kerge võrrelda. Kui aga pikkuse erinevus on väike ja sirglõigud asetsevad teineteisest eraldi, on pikkuse võrdlemine keerulisem. 14 Sellisel juhul kasutame pabeririba. Asetame pabeririba nii, et selle üks tipp langeb kokku võrreldava lõigu ühe otspunktiga ning tõm- bame paberiribale lõigu teise otspunkti kohale kriipsu. Seega oleme märkinud ühe sirglõigu pikkuse. Kui me selle pabeririba nüüd tei- sele sirglõigule tõstame, saame võrrelda, kumb sirglõikudest on pi- kem, kumb lühem. Enne 6. ülesande lahendamist selgitab õpetaja, kuidas kaardil teid kujutatakse. Koos loetakse kaardilt linnade nimesid. Kõrgem, madalam Tööraamat lk 22 ja 23 Selleks tunniks palub õpetaja kaasa võtta mänguklotse. Tunni algu-
0 2.0 0.5) `(3.0 4.0 0.5)) annab tulemuseks 2.82843 Uue punkti moodustamiseks lähtepunktist etteantud kaugusele etteantud polaarnurga all kasutatakse lauset (polar punkt nurk kaugus), kus radiaanmõõdus mõõdetav polaarnurk läh- tub X-telje positiivsest suunast. Saadav punkt on lähtepunktiga samal XY-tasandil. Näiteks (polar `(1 1 3.5) 0.785398 1.414214) annab tulemuseks punkti (2.0 2.0 3.5) 43 Kahe otspunktiga antud sirge kaldenurk on leitav lausega (angle punkt1 punkt2). Ra- diaanmõõdus mõõdetav nurk lähtub X-telje positiivsest suunast. Näiteks (angle `(1.0 1.0) `(1.0 4.0)) annab tulemuseks 1.5708 (angle `(5.0 1.33) `(2.4 1.33) annab tulemuseks 3.14159 Eespool (vt. lk. 39) oli juttu tekstikonstantidest. Neile vastavaid muutujaid nimetatakse sõnedeks (kasutusel on veel võõrkeelne nimetus string). Tühisõne pikkus on võrdne nulliga.
internetis surfamine jne) 2)Esitluskiht Kui erinevad arvutid räägivad erinevat keelt, siis esitluskiht on see, mis tegleb nende omavahelise andmevahetuse tõlkimisega. 3)Sessioonikiht Selle ülesanne on suhelda teise arvutiga. 4)Transpordikiht See tegeleb otspunktide vahelise andmevahetuse korraldusega ehk protsesside vahelise andmevahetusega. Ta ei tea millised võrgud all on ja kuidas läbi võrkude andmeid liigutada. Tema hoopis suhtleb teise otspunktiga. Selle ülesanne on tagada töökindel ja veakindel andmevoog. Selle kihi ülesanne on hakata faili tükkhaaval saatma. Transpordikiht tegeleb sellega loogilisel tasemel. 5)Võrgukiht Transpordib andmeid läbi erinevate võrkude. Ülesandeks on see, et ta loob transpordikihi jaoks sellise teenuse, et transpordikiht ei peaks muret tundma, kuidas tegelikult see andmete liikumine käib. Võrgukihi ülesandeks on ka tegeleda marsruutimisega. Võrgukiht teab seda, läbi milliste võrkude tuleb
OPTIONS – Open and Save – File Open – Display full path in title. ja lisada “linnuke” alajaotuses File open ruutu rea Display full path in title ette, ÜLESANNE I Pinnatükk 276 ˇ * * * ÜLESANNE I Pinnatükk 277 LINE [L] – Sirglõik Vastavalt kooligeomeetriale on sirglõik määratud kahe otspunktiga. Käsk LINE töötab nii tasandil kui ka kolmemõõtmelises ruumis, ehk lühemalt, 3D-ruumis. Sirglõigu joonestamine on eespooll üksikasjaliselt käsitletud, siin me enam kordama ei hakka. Mainida tuleb siiski, et sirglõik joonestatakse alati null-laiusega, nii et talle mõjub LINEWEIGHT. * * * RAY - Kiir Käsk RAY joonestab (alg)punktist lõpmatusse suunduva pool-lõpmatu joone, mis
Suurus x l¨ aheneb l~ opmatusele, kui ta asub j¨ arjest l¨ ahemal l~ opmatusele, st satub l~ opmatuse u ¨mbrusesse j¨ arjest suurema vasakpoolse otspunktiga M . T¨ apsemalt tuleb sellest juttu j¨ argmises peat¨ ukis. T~okestatud hulgad. Reaalarvudest koosnevat hulka A nimetatakse t~okestatuks, kui leidub l~oplik vahemik (a, b) nii, et A (a, b). T~okestatud hulgad on n¨aiteks k~oik l~oplikud vahemikud (a, b), l~oigud [a, b] ja pooll~oigud [a, b), (a, b]
arjest v¨ aiksema raadiusega . Suurus x l¨ aheneb l~ opmatusele, kui ta asub j¨ arjest l¨ ahemal l~ opmatusele, st satub l~opmatuse u ¨ mbrusesse j¨arjest suurema vasakpoolse otspunktiga M . T¨apsemalt tuleb sellest juttu j¨ argmises peat¨ukis. T~okestatud hulgad. Reaalarvudest koosnevat hulka A nimetatakse t~okestatuks, kui leidub l~oplik vahemik (a, b) nii, et A (a, b). T~okestatud hulgad on n¨aiteks k~oik l~oplikud vahemikud (a, b), l~oigud [a, b] ja pooll~oigud [a, b), (a, b]. T~okestamata hulgad on aga n¨aiteks l~opmatud va-
annaabi.ee 
